Astronoomiast

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Vaidlusalune planeet sai tülijumalanna nime

See on küll juba paljudele teada uudis aga olgu see ka siin.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Hubble pildistas supergalaktikat

Kosmoseteleskoop Hubble saatis maale foto Spiderweb Galaxy nimelisest galaktikast, mis paikneb moodustuva supergalaktika keskmes. Sajad pisemad galaktikad kogunevad tema ümber.

NASA ja ESA (European Space Agency Euroopa Kosmoseagentuur) järgi annab nähtu tunnistust, et tõeliselt suured hiidgalaktikad moodustuvad väiksemate kogunemisel ühe suure ümber ning gravitatsiooni toimel liitub selline galaktikaklaster tulevikus üheks tervikuks, kirjutab Register.

See hiidgalaktika asub maast 10,6 miljardi valgusaasta kaugusel ning meile saabunud kujutis vastab universumi arengu väga varastele arenguetappidele. Spiderweb haarab oma gravitatsiooni mõjualasse kuni 100 tuhande valgusaasta kauguseid galaktikaid, mis langevad keskme suunas kiirusega mõnisada kilomeetrit sekundis.

Enamus kogunevast massist langeb Spiderwebi keskmes paiknevasse musta auku, mis annab endast märku kõrge energiaga osakeste kiirgusega.

http://www.postimees.ee/191006/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/223372.php

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Ohtlikes vetes

Kosmos kubiseb agressiivsetest mustadest aukudest, selgub uuest ruumiuuringust.

NASA satelliit Swift on tuvastanud 200 ülimalt massiivset musta auku, mis kõik õgivad tähti ja muud mateeriat Maast kuni 400 miljoni valgusaasta raadiuses. Need enamasti galaktikate südames paiknevad objektid on meie Päikesest miljoneid või koguni miljardeid kordi suuremad.

"On üsna raske uskuda, et kogu taevalaotus on tegelikult täis mustade aukude piprateri," kommenteeris Marylandi ülikooli teadlane Craig Markwardt ABC Science Online'ile.

Iga vähegi korraliku galaktika tuumas usutakse asuvat must auk, kuid suur osa neist, kaasa arvatud meie Linnutee oma, on "uinunud" staadiumis ega tegele ümbritseva mateeria apla sisseahmimisega. Nüüd leitud 200 "näljast" musta auku aga mängivad maailmaruumi mõistmisel olulist osa, sest 20 protsenti universumis leiduvast kiirgusest arvatakse pärinevat just mustade aukude tegevusest.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/69336AA4220AC285C225720300697464

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kosmiline naaber valmistub fotoseansiks

Maale lähim Päikesesüsteemi-väline planeet on meile nii ligidal, et tuleval aastal võib õnnestuda isegi selle pildistamine.

Tegemist on 10,5 valgusaasta kaugusel särava noore tähe Epsilon Eridaniga, mille ümber tiirleb seitsmeaastase tsükliga, Jupiterist poole suurem planeet. Planeet avastati 2000. aastal võbeluse järgi, mida tema gravitatsiooniline tõmme tähes tekitab.

Kui planeet jõuab 2007. aastal oma orbiidil tähele kõige lähemasse punkti, loodavad teadlased teda ka pildistada orbitaalteleskoobiga Hubble ja võib-olla isegi maapealsete teleskoopidega.

Kui planeediga peaks kaasnema kuusid, võib nende pinnatemperatuur sarnaneda Maa omaga ning neil võib leiduda vedelat vett. Planeedi orbiit ulatub siiski tähest nii kaugele, et kuudel asuvad ookeanid külmuksid, ent kui kuudel juhtub olema paks atmosfäär (nagu näiteks Saturni kuul Titan), võiks neil siiski esineda elu.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/8CE65F567C609B3CC2257203006B11DB

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Marsil lisaks "näole" ka "pealuu" ja "naeratus"

Turismiatraktsioon: Marsi nägu ja kolju asetsevad teineteise naabruses, moodustades omalaadse teemapargi. ESALisaks kuulsale Marsi "näole" on planeedi ümber tiirlev Euroopa kosmoselaev nüüdseks pildistanud ka pealuu- ja naeratusekujulisi pinnavorme.

Marsi "nägu" pildistas esimesena NASA kosmoselaev Viking 1. See toimus 1976. aasta 25. juulil ning foto avaldati nädalapäevad hiljem. Pildistamise hetkel madalas päikesevalguses kümmelnud 1,5 kilomeetri pikkune kaljune pinnavorm meenutas taevasse vaatavat hiiglaslikku inimpeaskulptuuri. Just nõnda NASA teadlased ka pressiteatesse kirjutasid: valguse ja varju koosmõjul meenutavad pinnavormi kaljud inimese silmi, nina ja suud.

Loendamatud UFO-entusiastid ning vandenõuteoreetikud üle kogu maailma haarasid aga ideest lennult kinni ning keeldusid järgnenud kolmekümne aasta vältel uskumast optilise illusiooni võimalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile maha jäänud Egiptuse püramiide valvava Sfinksi laadne hiigelskulptuur. Fotolt "leiti" peagi ka nägu ümbritsenud Marsi püramiidide jäänused.

Spekulatsioonid hakkasid vaibuma alles seejärel, kui NASA kosmoselaev Mars Global Surveyor pildistas kaljusid 1998. ja 2001. aastal uuesti. Vikingi fotodest tunduvalt parema lahutusega piltidel avanes vaade tavalisele troostitule Marsi kaljukõrbele, milles losutavas kivirahnus oli raske ära tunda kunagist illusiooni näost.

Tänavu suvel kaardistas Euroopa kosmoseagentuuri ESA laev Mars Express "nägu" ümbritsevat piirkonda (ametliku nimega Cydonia regioon) oma setereokaameratega, saates maale ka kolmemõõtmelised fotod "näost". Mõistagi paistab neil vaid igav nukiline kaljulahmakas.

Kuid "näo" vahetus naabruses jäi pildile uus kurioosne pinnavorm: surnupealuud meenutav kalju. Nagu "näo" naabruses, nii leidub ka "pealuu" ligidal künkaid ja kaljusid, mis sarnanevad püramiididega.

Nagu oleks eeltoodust veel vähe, asub Marsi Argyre piirkonnas lisaks 230kilmeetrise diameetriga Galle kraater, milles kaljud ja liivadüünid moodustavad kosmosest vaadatuna samalaadse naeratava näo piktogrammi, mida Maa elanikud tarvitavad oma elektronkirjades rõõmsa emotsiooni väljendamiseks.

Marsi iidsesse tsivilisatsiooni uskujatel seega on, millele mõelda ka järgneval kolmekümnel aastal. Loodetavasti saabub siis Marsi skulptuuriparki ka esimene turist Maalt ning selgub lõplik tõde.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/B8E909363E8CD343C22571F5004B2FD6

a.n.c · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 39

www.astrochannels.com

Sealt on siis võimalik vaadata live'is süvakosmose objekte.Kord nädalas teevad läbi neti ülekannet.Lehel on väljas ka videod mõnedest objektidest.
Kõige sügavama mulje on mulle jätnud Kuu,nii ligidal ja selge et katsu või käega.Soovitan soojalt.

a.n.c · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 39

Kuula Päikest!

http://www.heliotown.com/Radio_Sun_Introduction.html

kõrvaklapid on abiks.peaks ka alla saama tõmmata,save target as.

a.n.c · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 39

Eilne Merkuuri transiit.
http://www.youtube.com/watch?v=098akunJZyc

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Päikese korduspurse võib esile kutsuda raadio- ja elektrihäireid

Tartu Observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ütles Postimees Onlineile, et päikesel toimunud purse midagi katastroofilist esile ei kutsu, kuid tegemist oli väga huvitava sündmusega.

Toimunud purse maa-asukate elu eriti ei mõjuta, sest purse oli päikeseketta serval ja nii läks voog maaga isegi risti.

Küll aga võib pahandust tekitada korduspurse, sest siis oleks purse tõenäoliselt maa suunas. Nimelt liigub päikese aktiivne piirkond just päikese ja maa vahelisse suunda.

ĢSiis oleks kolme-nelja päeva pärast oodata väga tugevaid virmalisi ja magnettorme. Mõnes kohas võib häiritud olla ka raadiolevi. Purse võib häirida isegi elektriliinide talitust, kuid seda tavaliselt ei juhtu,ģ selgitas Kolka.

Lähema kahe ööpäeva jooksul on uue M-klassi purske tõenäosus 70 protsenti ning tugevaima X-klassi tõenäosuseks arvatakse 30 protsenti.

Kolka sõnul pole päikesepursked aga väga unikaalsed sündmused. Näiteks uuris ta eile 1976. aastast peetud tabelit toimunud pursete kohta ja eilne purse saaks tabelis tugevuselt alles 15. koha.

2005. aasta septembris toimunud purse oleks samas pingereas aga lausa viiendal või kuuendal kohal.

ĢSeega on neid purskeid olnud varemgi ja tuleb ka hiljem,ģ nentis ta. ĢSee on normaalne elunähtus, kuigi eilne purse oli siiski päris tugev.ģ

Eile hommikul kell 10.35 Greenwichi aja järgi toimus päikesel võimas X9 klassi purse.
Purse põhjustab suure energiaga osakeste (harilikult vesiniku aatomituumade ehk prootonite) ja laias elektromagnetilise kiirguse spektris (raadiolainetest gammakiirguseni) radiatsiooni voo.

http://www.postimees.ee/061206/esileht/siseuudised/232765.php

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teadlased avastasid valgusaastate kauguselt Maale sarnase planeedi

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Musti auke ei pruugi olla

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tähtede ja planeetide suurused

vabadus · Külaline

üleäeelmise postituse kohta...

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Päike on elu jaoks tavaline

26. mai 2008
astrobioloogia
Vikerraadio teadusuudis

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Supernoova jäänused kolmemõõtmelisel pildil
7. jaanuar 2009 9:19

http://www.youtube.com/watch?v=urx3zsE6Q2s&eurl=http://forte.delfi.ee/news/paevapilt/article.php?id=20815410

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jumala kõikenägev silm?
27.02.2009 13:11

Tšiilis asuv La Silla observatoorium tegi öise taeva ühest ilusamast ja samas kummalisemast nähtusest, Helixi udukogust fotosid.

Teadlaste sõnul meenutab see udukogu nagu jumala kõikenägevat silma, kirjutab foxnews.com.
Fotode tegemiseks kasutati ülitäpseid kaamerateleskoope.

Helixi udukogu asub Veevalaja tähtkujus ning on Maast 700 valgusaasta kaugusel.

Helix on Päikese-taoline täht, mis on jõudnud oma viimasesse, plahvatuseelsesse faasi, enne kui temast valge kääbustäht saab.

Valge kääbustäht on väikeste mõõtmetega, väikese heleduse ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Kuigi Helix meenutab enda kujult ühes tükis sõõrikut, usuvad teadlased, et see udukogu koosneb vähemalt kahest eraldi osast.

Põhiosa läbimõõt on kaks valgusaastat.

Helixi udukogu on uuritud rohkem kui teisi udukogusid, kuna see asub maale võrdlemisi lähedal.

http://www.elu24.ee/?id=87783

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Nebula või jumala käsi?
15.04.2009 09:20

Teadlastel on võimsate teleskoopide abiga võimalik üha kaugematesse maailmaruumi saladustesse tungida.

Nüüd tegi USA kosmoseagentuuri NASA Chandra röntgenteleskoop Maast kaugel asuvast nebulast - kosmilisest spiraaludukogust - foto, mis oleks nagu jumala käsi, kirjutab nydailynews.com.
Fotol oleks nagu sinistes toonides käsi, mis sirutub tulikuumade süte poole.

Käekujuline nebula keerleb ümber pulsari ehk magnetlaineid kiirgava kiiresti pöörleva neutrontähe, mida on «käel» näha valge laiguna.

Sellele pulsarile anti hüüdnimeks «jumala silm», kuid teaduses on tal vähem proosaline nimi – PSR B1509-58 ehk lühidalt B 1509.

Pulsar ehk neutrontäht on suure massiga tähest pärast supernoova plahvatust järele jääv ülitihe kiiresti pöörlev tuum, millel on ülivõimas magnetväli.

Teadlaste arvates on see B1509 poolt tekitatud magnetväli 15 triljonit korda tugevam kui Maa magnetväli.

Nimetatud pulsari poolt tekitatud magnetvälja suurus on 150 valgusaastat, pulsari enda läbimõõt on ainult 20 kilomeetrit.

Fotol olevad punased, hõõguvaid süsi meenutavad objektid on gaasipilved.

NASA astronoomide arvates on pulsar 1700 aastat vana ning asub Maast 17 000 valgusaasta kaugusel.

http://www.elu24.ee/?id=107096

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Küsimärk kosmoses: kas seal on keegi?
23.04.2009 12:04

Hubble´i kosmoseteleskoop tegi foto 100 000 valgusaasta kaugusel asuvast galaktikast, mis oma kujult meenutab küsimärki.

See foto avaldati ümber Maa tiirleva Hubble´i teleskoobi 19. aastapäeva auks, kirjutab AP.
Teadlaste sõnul oleks nagu kosmoses küsimus esitatud, et kas seal on keegi.

NASA andis tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust koosnevale galaktikale teaduslikuks nimeks Arp 194.

Oranži värvi osa arvatakse olevat segunevad tähed, sinised osad aga suured kuumad tähekogumid.

NASA teadlased panid sellele hüüdnimeks «Nooruse allikas», kuna seal asuvad tähekogumid koosnevad suurest hulgast noortest tähtedest.

«Küsimärgi» alumine, hele osa on aga spiraalgalaktika. Kokku on seal mitmeid miljoneid tähti.

Hubble´ i teleskoop on alates oma tööleasumisest 26. aprillil 1990. aastal teinud 29 000 kosmoseobjektist rohkem kui 570 000 fotot.

Kuna Hubble näitab juba väsimuse märke, siis saab ta järglase. James Webbi kosmoseteleskoop võetakse kasutusele 2013. aastal

http://www.elu24.ee/?id=110704

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Täheteadlased avastasid tagurpidi liikuva asteroidi

ERR teadusuudised
04. mai 2009 12:15
Asteroid 2009 HC82. Foto: NASA

Kahe kuni kolme kilomeetrise läbimõõduga asteroid, mis tiirleb tagurpidi, on pannud täheteadlased kukalt kratsima. Asteroidi nimega 2009 HC82 avastasid Arizona astronoomid 29. aprilli hommikul, kuid tema suurust ja lähedust arvestades oleks teda võinud juba varem märgata.

Nüüd on asteroidi vaadelnud juba vähemalt viis astronoomide rühma ja tema asukohamuutuste põhjal välja rehkendanud, et ta teeb tiiru ümber Päikese veidi vähem kui kolme ja poole aastaga ning satub seejuures aeg-ajalt Maakera tiirlemisrajast ainult kolme ja poole miljoni kilomeetri kaugusele, vahendavad ERR teadusuudised.

Ühtki teist tagurpidi liikuvat ehk retrograadse orbiidiga asteroidi ei teata Maa orbiidile nii lähedale tulevat.

Arvestades asteroidi 2009 HC82 mõõtmeid võib teda pidada ka potentsiaalselt ohtlikuks. Orbiidi retrograadsus tähendab, et asteroid tiirleb ümber Päikese teistpidi kui planeedid.

Praegu on see asteroid kaugel teiselpool Marsi orbiiti, aga astronoomid imestavad, et nad ei märganud teda 2000. aastal kui ta oli Maale üsna lähedal ja oleks pidanud kergesti silma jääma.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23167119&l=fplead

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kääbusgalaktika paneb kahtlema füüsikaseadustes
Tarkade Klubi
05. juuni 2009 14:32

Linnutee ümber tiirlevad kääbusgalaktikad ei allu füüsikaseadustele, mistõttu teadlased on hakanud kahtlema Newtoni gravitatsiooniteooria kehtivuses.

Austraalia rahvusliku ülikooli astrofüüsiku Helmut Jerjeni sõnul käituvad kääbused sedavõrd veidralt, et ainsaks lahenduseks on asuda Newtoni seadusi muutma, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi..

Linnutee ümber tiirlevate mõne tuhande tähe suuruste kääbusgalaktikate uurimisel leidsid astronoomid esmalt, et need galaktikate keskmest kaugemal asuvad tähed liikusid kiiremini, kui oleks pidanud.

Newtoni gravitatsiooniseaduse kohaselt peaks aga galaktika südamest kaugemal asuvad tähed liikuma aeglasemalt kui need, mis on tuumale lähemal.

Näiteks Päikesesüsteemi viimane planeet Neptuun on ühtlasi ka kõige aeglasem. Päikesele lähim, Merkuur, aga liigub kõige kiiremini.

Kuid kääbusgalaktikate puhul hämmastas astronoome, et kõik tähed liikusid neis ühe ja sama kiirusega, sõltumata sellest, kui kaugel nad asuvad galaktika tuumast.

“Klassikalise Newtoni dünaamika kohaselt liiguvad nad liiga kiiresti,” ütleb Jerjen.

Tavaliselt on astronoomid sedalaadi anomaaliate seletamiseks appi võtnud mõiste tume aine. Seega peaks kääbusgalaktikates leiduv nähtamatu tume aine seletama asjaolu, miks tähed galaktikas kiiremini liiguvad.

Kuid Jerjeni töörühma vaatlused seavad selle klassikalise Newtoni teooriast lähtuva ja tumedat ainet appi võtva seletuse kahtluse alla.
Nimelt ilmnes, et kääbusgalaktikad liiguvad Linnutee ümber kahemõõtmelist, kettakujulist orbiiti mööda, selle asemel, et orbiidid oleksid juhuslikumad.

Varasemad uuringud on teinud kindlaks, et seda tüüpi kääbusgalaktikate puhul on tegemist jäänustega kahe suurema galaktika omavahelisest kokkupõrkest. Teoreetiliste arvutuste kohaselt ei tohiks neis leiduda tumedat ainet.

“Me olime dilemma ees,” ütleb Jerjen. “Vaatlused näitasid, et tähed liiguvad nendes kääbusgalaktikates liiga kiiresti, ning tavaliselt seletatakse seda tumeda aine abil. Kuid teades, et nendes kääbusgalaktikates ei saa tumedat ainet olla, peab leiduma mingi muu lahendus.”

Jerjeni sõnul näib tema avastus toetavat Iisraeli teadlase Mordehai Milgromi poolt 1980. aastate algul välja pakutud modifitseeritud Newtoni dünaamika teooriat. See pakub välja uue füüsikalise konstandi, mis tuleb mängu suuremõõduliste aeglase kiirendusega objektide vaatlemisel, seega näiteks ka taoliste galaktikate puhul.

“Seda teooriat pole kunagi täpsemalt kontrollitud,” ütleb Jerjen. “Me leidsime vaatlustega empiirilisi tõendeid, et eksisteerib võimalus, et see teooria on seletus sellele, mida me nägime kääbusgalaktikate puhul.”

Igapäevaelus kehtib Newtoni klassikaline füüsika endiselt, kuid erinevate tingimuste puhuks on neisse seadustesse tehtud erinevaid täiustusi. Näiteks on sellisteks eranditeks Einsteini erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooriad.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23763165

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Hiidtäht Betelgeuse kahaneb müstiliselt
11.06.2009 16:10

Orioni tähtkuju punakas hiidtäht Betelgeuse on hakanud müstilisel moel kahanema.

Teadlaste arvates võib see olla esimene vihje sellele, et täht plahvatab supernoovana, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Astrophysical Journal Letters.
Betelgeuse on hiidtäht, mille läbimõõt on tuhat korda Päikesest suurem.

Kui Betelgeuse oleks meie päikesesüsteemi Päikese asemel, siis Maa jääks selle sisse ja ta ulatuks Jupiteri orbiidini.

Arvatakse, et Betelgeuse on Päikesest 50 000 korda võimsam.

Teadlased jälgivad Betelegeuset pingsalt, kuna varsti võib selle tähe lõppfaas kätte jõuda. Juba varasemal ajal märgati, et selle tähe suurus muutub, kuid Berkley ülikooli viimaste aastate vaatlused näitavad, et täht on pidevalt kahanenud.

Alates 1993. aastast on Betelgeuse vähenenud 15 protsendi võrra.

Ka tähe heledus on kõikunud, kuid vähenemisperioodil ei ole heleduses muutusi märgatud.

Teadlaste arvates annab Betelgeuse kahanemine märku võimalikust plahvatusest, kuid sellel võivad olla ka mingid muud põhjused.

Oletused, millal Betelgeuse plahvatab, kõigub tuhandete ja sadade tuhandete aastate vahel.

Teadlaste kinnitusel paisuvad punased ülihiiud supernoovadeks, kosmilisteks plahvatusteks, mida põhjustab massiivse tähe sisemine kollaps.

Betelgeuse on üks eredamaid tähti meile nähtavas taevalaotuses ja esimene, mida kunagi mõõdeti.

Senini ka üks vähestest tähtedest, mis on läbi Hubble'i kosmoseteleskoobi nähtavad ketta, mitte valguspunktina.

Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, neutrontäht või must auk, mille energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.

http://www.postimees.ee/?id=130707

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mõned teadusmõtted varpajamite teemal
15. juuni 2009 10:40

Star Treki filmist tuntuks saanud tähelaevade varpajamid (warp drive, eesti keeles tuntud ka ruumimuunduritena) on küll äge kontseptsioon, kuid päris elus, mis on allutatud füüsika raudsetele reeglitele, oleksid need hirmkallid, nende käitamine ülikeeruline ja õnnetuse korral tooksid kaasa maailmalõpu.

Itaalia teadlane Stefano Fozzi avaldas möödunud nädalal teadusliku uurimuse, milles väidab, et tumeda aine mulle kütusena kasutavaid varpajameid on võimalik ehitada. Probleem on aga selles, et need pole jätkusuutlikud ja õnnetusjuhtumi korral ei pihustaks põrmuks mitte ainult kosmoselaeva vaid ka lähedalasuvad planeedid, vahendab Discovery Channel.

„Varp ajamid on tänase päeva seisuga kõige tõenäolisem lahendus, mille abil saavutada valguse kiirusest suurem kiirus," leiab Itaalia International School for Advanced Studies teadlane.

Tavafüüsika seaduste järgi ei saa miski liikuda kiiremini kui valguse kiirus. Sellise võimaluse välistab Einsteini relatiivsusteooria. Normaalses ruumis iga objekti, mille kiirus läheneb valguse kiirusele, mass kasvaks eksponentsiaalselt ja nõuaks kiirendamiseks eksponentsiaalselt kasvaval hulgal energiat.

Sellel reeglil on siiski kaks erandit. Esimest kutsutakse teadusüldsuse poolt ussiauguks, mis kujutab endast kahte ruumipunkti ühendavat silda. Tähelaev, mis seda silda mööda liiguks, teeks seda küll alla valguse kiiruse kuid jõuaks kohale ennem valguskiirt, mille liikumisteekond moodustab suure kaare.

Varp ajamid on teine paljulubavam võimalus. Tähelaev ei saa liikuda küll läbi ruumi valguse kiirusest kiiremini, kuid piisava koguse energia mõjul saab ruumi panna liikuma valgusest kiiremini.

Mehhiko füüsiku Michael Alcubierre, kes üheksakümnendatel aastatel ideed arendas, järgi nime saanud Alcubierre varpajam looks energiamulli laeva taga ja energia tühimiku laeva ees, mis ühtekokku moodustaks hiiglasliku kosmilise laine, millel tähelaev saaks surfata. Nimetatud konkreetne osa tähetedevahelisest ruumist suudab liikuda kiiremini kui valgus ümbritsevas ruumis ja kõik, mis on kas selle ruumimulli peal või sees, liiguks samuti valgusest kiiremini.

Finazzi koos kolleegidega pakub välja, et sellise aegruumi mulli saaks luua suure hulga eksootilise aine abil.

Vastavalt arvutustele ... läheks sellise "eksootilise aine" mulli loomiseks vaja tohutul hulgal energiat, ja seejärel üha suureneval hulgal energiat tumeda energia poolt loodud võimsa tõukejõu haldamiseks. Lõppeks saaks energia lihtsalt otsa. Mull lõhkeks ja sellega kaasneks katastroof. Mulli sees tõuseks temperatuur ligikaudu 10³² Kelvinini, mis purustaks kõik mulli ümber.

Parem lugu pole ka nendega, kes juhtuvad selle kosmoselaeva läheduses olema. „Me teame kindlalt, et lõpuks muutub varpajam ebastabiilseks, kuid me ei tea, kas see lihtsalt plahvatab või kollabeerub mustaks auguks," kirjutab Finazzi."

Universumis, kus 1+1=2 on sellised tulemused vältimatud. Samas universumis, kus 1+1=3 - mis stringiteooria kohaselt eksisteerib - on stabiilne varpajam võimalik.

Möödunud aastal panid Baylori ülikooli teadlased Gerald Cleaver ja Richard Obusy stringiteooria baasil ehitatud varp ajami põhimõtted paberile. Säherdune varp ajam suurendaks tumeda aine mulli asemel ühte väikest stringiteoorias prognoositud teinetesega kattuvatest dimensioonidest.

Lisadimensiooni najal liikuva varp ajamiga tähelaeva suurim probleem on aga selles, et selle käitamiseks tuleks puhtaks energiaks muuta terve Jupiteri suurune planeet.

Ometigi pole põhiküsimuseks see, kas Cleaveri arvates sajandite kaugusel olev varpajam on stabiilne või mitte. Küsimus on universumi fundamentaalses ülesehituses. Kas me elame universumis, kus 1+1 on võrdne kahe või hoopis kolmega? Seni kuni teadlased ei suuda sellele küsimusele vastata, on märkimisväärselt piiratud nii universumi teaduslikud mudelid kui valgusest kiiremad ilmaruumireisid.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23933085

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Võimas kaamera paljastas Marsi erinevad pinnavormid
23.06.2009 15:42

USA kosmoseagentuuri NASA automaatjaamal olev kaamera paljasta Marsi ebatavaliselt rikkalikud pinnavormid.
HiRise kaamera fotodel on näha, et Punasel planeedil leidub nii liivaluiteid, jääliustikke, kraatreid kui ka vee uuristatud kuristikke, kirjutab The Telegraph.
Kaamera asub Marsi ümber tiirleval automaatjaamal Mars Reconnaissance Orbiter.

2005. aastal välja saadetud automaatjaama kaamera on teinud pilte ka Marsi merede ja jõgede sängidest, mis viitavad sellele, et Punasel planeedil võis kunagi vett olla.

Nüüdses fotodeseerias on näha suuri liivaluiteid, mis asuvad Proctori kraatrina tuntud koha sees, sulavaid jääliustikke ning kuristikke.

Lisaks fotode tegemisele on HiRise kaamera võimeline tegema kindlaks pinnamoodustiste mineraalse struktuuri.

Teleskoopilised läätsed võimaldavad maastikus eraldada isegi ainult 1,2-meetriseid detaile.

Kõrge resolutsiooniga fotodest saab kokku panna üsna kena pildi, milline Punase planeedi pind välja näeb.

NASA teadlaste sõnul läheb seda informatsiooni tulevikus vaja, kui hakatakse mehitatud Marsi-missiooni ette valmistama.

http://www.postimees.ee/?id=134862

ebareaalne · Liitunud: 14 Juul 2008 Postitusi: 46

http://hirise.lpl.arizona.edu/katalogos.php Siin veel pilte. Väga põnev, ei teadnudki , et nii kvaliteetseid pilte naaber planeedist tehakse.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Suur objekt põrkas Jupiteriga kokku
22.07.2009 07:47

USA kosmoseagentuuri NASA andmetel põrkas Jupiteriga kokku suur kosmiline objekt.
Uurijate arvates võis suure gaasilise planeedi pinnale Maa suuruse augu tekitada komeet, edastab AFP.
NASA poolt avaldatud fotodel on selgelt Jupiteri pinna juures näha suurt heledat objekti.

Ebatavalise kokkupõrke avastas harrastusastronoom Anthony Wesley möödunud nädala neljapäeval. Wesley teatas sellest NASAle.

Selle uurimine Hawaiil Mauna Keal asuva infrapunateleskoobi abil näitas, et tegemist ei ole tavapärase Jupiteri atmosfääriilminguga, vaid kokkupõrkega.

«See oli täiesti erinev neist nähtustest, mida me varem Jupiteri juures märganud oleme,» sõnas astronoom Glenn Orton.

Eelmine selline peaaegu samalaadne ilming oli 15 aastat tagasi. Siis põrkas Jupiteriga kokku 21 Shoemaker-Levy 9 komeedist murdunud tükk.

Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kolm korda.

Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.

Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes viis minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit.

Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähem leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.

Atmosfääri all on 24 000 kilomeetri paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 kilomeetri paksune niinimetatud metallilise vesiniku tsoon.

Maa-taolise tiheda, oletatavasti kivimitest koosneva tuuma raadius on umbes 4000 kilomeetrit . Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab.

Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid.

http://www.postimees.ee/?id=144493

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Marsi monoliidi saladus lahendati?
05.08.2009 15:10

Marsi monoliidiks nimetatud objekt saadi fotole möödunud aastal kõrge resolutsiooniga kaamera abil, kirjutab Daily Mail.
Selle kohta on välja käidud mitu teooriat, kaasa arvatud ka see, et nimetatud objekt võib anda vihjeid kunagi Punasel planeedil olnud elu kohta.

USA Arizona ülikooli teadlased pakkusid välja, et tegemist on lihtsalt ebatavalise kujuga kivirahnuga ning selle läbimõõduks pakkusid nad viis meetrit.

«Tegelikult on vale on selle objekti kohta kasutada väljendeid monoliit või struktuur, need viitavad, nagu oleks tegemist millegi inimese poolt looduga. Nagu keegi oleks selle sinna näidiseks pannud,» lausus uurija Yisrael Spinoza.

Spinoza lisas, et tegelikult võib see olla tektoonilise tegevuse poolt tekitatud neljakandiline kivimitükk.

Teadlaste sõnul meenutab see objekt musta monoliiti, mis mängis tähtsat rolli Stanley Kubricu kuulsas linateoses «2001: A Space Odyssey».

On väidetud, et USA kosmoseagentuur NASA juba teab, millega täpselt tegemist on.

«Võimalik, et see on viide kunagi Maril olnud elu ja iidse tsivilisatsiooni kohta. Kas see võib olla mõistatuse lahendus?» küsis üks seda teemat käsitlenud raadiosaatejuht.

Uurijate kinnitusel leidub sellised neljakandilisi objekte nii Maal, Marsil kui ka teistel planeetidel.

USA astronaut Buzz Aldrin sekkus diskussiooni ja lisas, et Marsi kuul Phobosel on sarnane objekt.

«Peaksime pilgu pöörama ka Marsi kaaslasi, sest ka seal leidub selliseid monoliite. Uurimine aitab selgitada nende teket ja päritolu, » nentis astronaut.

Teadlaste arvates võib Marsil asuv objekt ainult kaugelt paista neljakandiline, tegelikult on aga simulaakrum.

Nad selgitasid, et heaks simulaakrumi näiteks on niinimetatud Marsi «nägu», mis lähemal uurimisel osutus mitte elusolendite kätetööks, vaid pinnavormide poolt tekitatuks.

Fotot vaata siit

http://www.elu24.ee/?id=149602

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kuult avastati maa-alusesse tunnelisse viiv auk
ERR teadusuudised
26. oktoober 2009 09:38

Teadlased avastasid Kuu pealt sügava augu, mis arvatakse viivat suurde maa-alusesse tunnelisse.

Avastus annab tuge teooriale, et Kuu pinna all leidub niinimetatud laavatorusid, mis võiksid pakkuda tulevastele kolonistidele varju kosmilise kiirguse ja muude ohtude eest, vahendavad ERR teadusuudised.

Laavatorud tekivad, kui vulkaanist tulvava vedela kivimi voolu ülemine kiht tahkestub ja allpoolne laava voolab välja, nii et kujuneb pikk õõnsus.

Rahvusvaheline teadlasterühm eesotsas jaapanlase Junichi Haruyamaga otsis just niisuguseid avausi Jaapani kosmosesondi Kaguya pardalt tehtud piltidest.

65 meetrit lai ja 80 meetrit sügav avaus, mis asub vulkaanilise tekkega Mariuse küngastikul, paikneb just täpselt keset niisugust orgu, mille all võiks laavatoru olla.

Teadlaste sõnul võib auk on olla tekkinud kas meteoriidilöögi või kuuvärina tagajärjel või hoopis Maakera gravitatsioonijõust tingitud pingete toimel.

Võimalikud laavatorud peavad väga vanad, sest Kuu meie poolsel küljel ei ole vulkaanid arvatavasti enam viimase kolme miljardi aasta jooksul tegutsenud.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuult-avastati-maa-alusesse-tunnelisse-viiv-auk.d?id=26493385

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Maa pääses napilt asteroiditabamusest
27. oktoober 2009 16:17

Indoneesia kohal atmosfääris plahvatas oktoobri algul asteroid, mis paneb küsima, kas meie planeet on tapvate kosmosekivide eest ikka kaitstud.

Lääne-Ontario ülikooli teadlased osutavad, et 8. oktoobril toimus Indoneesias, Lõuna-Sulawesi kohal atmosfääris plahvatus, mida oli tunda isegi kuni 15 000 km kaugusel asuvates mõõtejaamades.

Asteroid läbimõõduga umbes 10 meetrit kihutas Maa suunas kiirusel 72 000 km/h. Jõudnud Maa atmosfääri, kuumenes taevakeha äkilise aeglustumise tagajärjel kiiresti ning plahvatas jõuga 50 000 tonni trotüülekvivalenti. Vallandunud energia võrdus kolme Hiroshimale visatud aatomipommi plahvatusega.

Mitte ükski teleskoop asteroidi ei märganud. Tänu sellele, et plahvatus toimus kõrgel — hinnanguliselt 15-20 km üle merepinna —, siis maapinnal purustusi ei kaasnenud. Kohalikud elanikud märkasid taevas ainult pikka suitsulonti.

Kui taevakeha olnuks läbimõõdult kaks korda suurem, olnuks katastroof vältimatu. 20 - 30 meetrise läbimõõduga asteroid võib tekitada ulatuslikke purustusi ja külvata surma, nendivad teadlased.

Põhjust muretsemiseks on piisavalt, sest astronoomid on avastanud vaid üksikuid alla 100-meetrise läbimõõduga taevakehi.

USA-s Massachusettsis asuva Väikeplaneetide keskuse direktori Tim Spahri sõnul jäävad pisemad asteroidid paratamatult märkamata.

„Väikeste objektide leidmiseks tuleb ehitada võimsamaid teleskoope. Uuringud, mis leiaksid üles 20-meetrise läbimõõduga objektid, läheksid arvatavasti maksma mitmeid miljardeid dollareid,” ütleb Spahr.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/maa-paases-napilt-asteroiditabamusest.d?id=26524121

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Leiti tõendeid mitme universumi olemasolu kohta
24. november 2009 14:08

Võimalik, et täheteadlastel on viimaks õnnestunud leida veenvaid tõendeid imeliku idee kinnituseks, et meie universum on ainult üks paljudest sarnastest nn multiversumis.

Mis veelgi veidram — nood rööpsed maailmad paistavad meie omale avaldavat mingit kummalist mõju, põhjustades galaktikaparvede triivimist kosmoses tuntud universumi ääre suunas. Uued tõendid saadi pärast kosmilise taustkiirguse (ingl CMB, cosmic background radiation) ehk Suure Paugu jääk-järelhõõguse temperatuuris esinevate “muhkude ja kõikumiste” uurimist, vahendab veebižurnaal Cosmos.

USA Marylandi osariigis Greenbeltis tegutseva Goddardi kosmoselennukeskuse kosmoloog Saša Kašlinski mõõtis koos kolleegidega NASA Wilkinsoni anisotroopse mikrolainesondi WMAP (ingl Wilkinson Microwave Anisotropy Probe) abil õrnu muutuseid reliktkiirguses. Tillukesed kõrvalekalded universumi üldises paisumises võimaldavad tuletada galaktikaparvede liikumise kiirust ja suunda.

Mullu leidis Kašlinski töörühm galaktikaparvede liikumistes ebatavalise mustri. Ühtlases tempos paisumise asemel, mida on ennustanud nii Einsteini üldrelatiivsusteooria kui ka mitmed tumeda energia teooriad, voolavad galaktikaparved ühes konkreetses suunas ja kiiremini, kui oleks põhjust eeldada. Teadlased nimetavad seda pentsikut nähtust “tumedaks vooluks” (ingl dark flow).

Töörühma uued avastused on selle voolu olemasolu kinnitanud ja laiendanud seda Maast kolme miljardi valgusaasta kaugusele, mis on umbes üks viiendik universumi läbimõõdust. Tulemused on antud avaldamiseks teadusajakirjale The Astrophysical Journal.

Mis teeb avastuse salapäraseks, on asjaolu, et keegi ei tea täpselt, mis asi galaktikakobaraid “tõmbab” ja voolu tekitab. Siinkohal tulevadki mängu rööpsed universumid.

Mõned universumi tekkimist käsitlevad teooriad nõuavad mitme universumi olemasolu, mis on omavahel salapärasel moel “põimunud”, üsna samamoodi nagu kvantosakesed väga väikestes mastaapides. Vastuoluline teooria annab mõista, et ehkki me ei saa neid näha, võivad need paralleeluniversumid avaldada meie enda universumile mõju, mis tingibki “tumeda voolu”.

“Kui vool küündib kosmoloogilise horisondini, nagu meie katsete tulemused oletada lubavad, on selle päritolu tõenäoliselt seotud aegruumi üleüldise paisumiseelse struktuuriga Suure Paugu esimestel millisekunditel ning võib ühel või teisel kujul viidata multiversumi olemasolule,” ütleb Kašlinski. “Me jätkame projekti ja eeldame, et tulevikus aset leidvad mõõtmised annavad selle võimaluse osas märksa kindlama vastuse.”

Üks multiversumi-teooria toetajaid, Chapel Hillis tegutseva Põhja-Carolina ülikooli kosmoloog Laura Mersini-Houghton ütleb, et Kašlinski avastus on “kõige otsesem tõend multiversumi olemasolust”.

“Multiversumi füüsikaline laiendus toob kaasa revolutsiooni meie arusaamises loodusest. See võimaldab meil vaadelda maailma nähtava universumi horisondi taga ja kinnitab Koperniku printsiipi, mille kohaselt pole meie universum ei eriline ega ka mitte kosmose keskpunkt,” kommenteeris Mersini-Houghton.

Mersini-Houghton osutab, et rööpsete universumite teooria ennustas tumeda voolu olemasolu ette ning et selle pakutud kiirus peaaegu kattub Kašlinski mõõdetud voolukiirusega.

Mööndes, et tume vool on tavapäraste füüsikateooriate, näiteks üldrelatiivsuse jaoks “murettekitav”, ütleb Austraalias Melbourne’is tegutseva Swinburne’i ülikooli kosmoloog Warrick Couch, et tema arvates pole tegu otsese tõendiga paralleeluniversumite olemasolu kohta.

“See lisab debatile huvitavat vaatluslikku “rasva”, kuid ma tõrgun tunnistamast, et tegu on täieliku tõestusega multiversumi-teooriale,” ütleb Couch. “Minu meelest on multiversumi-teooriaid ja parameetreid nii palju, et neid kõiki proovile panna on keeruline.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/leiti-toendeid-mitme-universumi-olemasolu-kohta.d?id=27127617

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tundmatu struktuur kisub meie universumit enda poole
29. märts 2010 12:53

Miljardite valgusaastate kaugusel asuvad galaktikad.
Salapärane struktuur, mis võib olla teine universum meie universumi horisondi taga, paistab meie maailmakõiksust enda poole tõmbavat.

Meie universum mitte ainult ei paisu — seda ka pühitakse Kentauri ja Hüdra tähtkujude suunas ühtlases tempos, kiirusega umbes 1,6 miljonit kilomeetrit tunnis. Võimalik, et pühkijaks, õigemini tõmbajaks, on ühe teise universumi gravitatsioon, vahendab Discovery News.

Teadlastel pole aimugi, mis see on, mis meile teadaolevat maailma sikutab, välja arvatud oletus, et mis iganes see ka poleks, peaks see pärinema sekundi murdosast universumi 13,7 miljardi aasta taguse plahvatusliku tekke ja sellele välkkiirelt järgnenud kosmoloogilise inflatsiooni (kiireneva paisumise) vahel.

“Antud hetkel ei ole meil piisavalt teavet, et näha, millega tegu on, või seda pärssida. Me saame täie kindlusega öelda ainult üht: kusagil väga kaugel eemal on maailm, mis on väga erinev sellest, mida me enda vahetus läheduses täheldame. Seda, kas see on “teine universum” või väga teistsuguse koega aegruum, me ei tea,” ütles NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadur Aleksander Kašlinski.

Kašlinski ja kolleegid on aastaid kogunud tõendeid fenomeni kinnituseks, mida nad nimetavad “tumedaks vooluks” (ingl dark flow). Teadlased kaardistavad seda, kuidas Suure Paugu plahvatuse jääkkiirgus galaktikaparvede gaase läbides hajub — protsess, mis on mõneti sarnane tähtede vaatlemisele läbi Maa atmosfäärimulli. Vaatlusandmed enam kui tuhandest galaktikaparvest, millest mõned on Maast suisa kolme miljardi valgusaasta kaugusel, näitavad, et universumi ühtlane voolamine pole kindlasti mitte statistiline eksitus, kinnitab Kašlinski.

“See oli suuresti üllatav. Kui me selle esmakordselt avastasime, ei teadnud me, mida sellega peale hakata. Teadsime vaid, kui ebatavaliselt ootamatu see oli,” selgitab ta.

Voolu tugevus ja suund on ruumis ja ajas ühtlane. “Saja miljoni valgusaasta kaugusel on vool täpselt sama tugev kui 2,5 miljardi valgusaasta kaugusel, osutab samasse suunda ja on sama amplituudiga. Paistab, et kogu universumis leiduv aine liigub ühest suunast teise,” ütleb Kašlinski.

Vaatlused klapivad teoreetiliste mudelitega selle kohta, kuidas meie universumit võivad mõjutada rööp-universumid, mille olemasolu on ette ennustanud stringiteooria, kuid mida me ei saa otse hoomata.

Kui meie universum on nagu papp-pakk, siis kõik, mis selles sisaldub, on nagu piim tetrapaki sees, selgitab Põhja-Carolina ülikooli füüsik Laura Mersini-Houghton.

“Kui meie universum oleks kõik, mis olemas on, siis ei tohiks vedelik paki sees liikuda. Mis iganes seda ka enda poole ei tõmba, peab see olema suurem kui pakk ise. Meie universumi horisondi taga on mingisugune struktuur, ning see struktuur avaldab meie universumile mõju ning tekitab vaadeldud voolu,” ütleb ta.

Värske uurimus on täienduseks varasematele tulemustele, mis rajanesid väiksema arvu ja lähemal asuvate galaktikaparvede vaatlustele. Teine, sõltumatult tegutsev teadlaste rühm on samuti esitanud voolu olemasolu kohta tõendeid, mis on saadud alternatiivse metoodikaga — lähedal asuvate galaktikate ruumilise korreleerimisega.

Kašlinski ja kolleegide uued avastused ilmusid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/tundmatu-struktuur-kisub-meie-universumit-enda-poole.d?id=30092369

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Drakoniidid ründavad! NASA hoiatab kümnendi võimsaima meteoorisaju eest
18. juuni 2010 13:01

Maa tehiskaaslased nagu Hubble’i teleskoop ja rahvusvaheline kosmosejaam ISS on üsna kaitsetud peagi saabuva meteooritormi ees, mis ähvardab kujuneda enam kui kümnendi võimsaimaks, hoiatavad NASA teadlased.

Astronoomid usuvad, et 2011. aasta oktoobris ees ootav seitsmetunnine "pommirünnak" komeedipuruga võib tabada Maa orbiidil tiirlevaid kosmoseaparaate ning põrmustada nende elektroonikaseadmed, vahendab The Daily Telegraph.

USA kosmoseagentuuri teadlased ütlevad ka, et tõenäoliselt kaasneb sündmusega tähevaatlejate jaoks vapustav vaatemäng.
NASA osutab, et Maa orbiidiga ümber Päikese igal oktoobril ristuva tormi põhjustajaks on nn drakoniidide tähesadu.

Nii nimetatakse nähtust sellepärast, et meteoorid näivad saabuvat Lohe (lad Draco) tähtkuju poolt. Meteoorisadu on nimetatud ka giakobiniidideks need maha jätnud Giacobini-Zinneri komeedi järgi.
NASA teadlased tunnistavad, et nad ei tea, kui tõsiseks torm kujuneda võib, kuid et kosmoseaparaatide operaatoreid on juba teavitatud, et nad saaksid hakata kaitsemehhanisme arendama.

Seetõttu uurib NASA praegu rahvusvahelise kosmosejaama ja Hubble'i kosmoseteleskoobi asendi muutmise võimalust eesmärgiga tagada, et hapramad piirkonnad oleksid liivatormist eemale pööratud.
Samuti võidakse kiviosakeste jõe poolt ähvardava ohu möödumiseni keelata "jalutuskäigud kosmoses" ehk jaamast väljumine, skafander seljas.

Torm ähvardab räsida ka muid satelliite, kaasa arvatud sellised, mis pakuvad eluliselt vajalikke teenuseid - sideühendusi, GPS-navigatsiooni ja teleülekandeid. Lisaks otsetabamuse füüsilisele ohule võivad staatilise elektri pursked nende töö jaoks esmatähtsad elektroonikakomponendid läbi kõrvetada.

Enamikul aastatest on tormid olnud suhteliselt nõrgad, kuid umbes iga 13 aasta tagant võivad need hüppeliselt võimenduda, kuna siis liigub Maa läbi osakestevoo kõige tihedama pilve.
1933. aastal märkas keskmine üksikvaatleja ideaaltingimustes 54 000 meteoori minutis ja 1946. aastal 10 000. Viimane suurem vaatemäng leidis aset 1998. aastal, mil igas tunnis võis vaadelda mõndsadat meteoori; see on siiski jäänud viimaste aastate suurejoonelisimaks vaatemänguks.

Alabamas NASA Marshalli kosmoselennukeskuse juures tegutseva meteoroidide keskkonnaameti esindaja William Cooke ütleb, et juba töötatakse välja varuplaane probleemide vältimiseks ajal, mil tormitabamust eeldatakse. Tema raalprognoosid lubavad järeldada, et järgmise aasta 8. oktoobril on Maalt näha mitusada meteoori tunnis.

"Me tõepoolest ei mõistnud, mis toimub. Nüüd on meil selles osas palju parem ettekujutus," ütleb teadlane. "Me teeme juba koostööd teiste NASA programmidega, et riski kosmoseaparaatidele vähendada. Kujutan ette, et kui sõna drakoniidide tähetormi kohta hakkab levima, hakkavad mulle, nagu tavaliselt, helistama nii ettevõtted kui inimesed riiklike kosmoseprogrammide juurest. Isegi kui drakoniidide meteooritorm kujuneb täismõõduliseks, olen ma kindel, et kosmosejaama ametnikud astuvad riski kahandamiseks õigeid samme."

Cooke'i hoiatused tehti avalikuks mais USA-s Colorado osariigis toimunud meteoroidide-teemalisel konverentsil.
NASA varasemate hoiatuste kohaselt võib satelliite ohustada ka kord põlvkonnas aset leidev päikeseprotuberantside torm, mis peaks algama millalgi 2013. aastal.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/drakoniidid-rundavad-nasa-hoiatab-kumnendi-voimsaima-meteoorisaju-eest.d?id=31767165&l=fplead

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Universum ei tekkinudki Suurest Paugust?
21. juuli 2010 11:18

Suure Paugu teooria on vorminud meie arusaamist Universumi tekkeloost alates selle väljakäimisest 1927. aastal Georges Lemaitre’ poolt. Teooriat toetavad viimasel ajal tehtud vaatlused ja eksperimendid, kuid siiski otsitakse pidevalt tõendeid ka alternatiivsete selgituste kehtivuse kohta.

Viimased uudised sellet alalt tulevad astrofüüsikutelt Maximo Banadoselt ning Pedro Ferreiralt, kes taaselustasid 20 sajandi algusest pärit gravitatsiooniteooria ning avastasid, et selle muudetud versioon peidab endas mitmeid üllatusi, vahendab Fyysika.ee portaali PhysOrg.com.

Hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters ilmunud artiklis kirjeldasid teadlased Arthur Eddingtoni, Einsteini kaasaegse, gravitasiooniteooria ülevaatamist. Eddington käis 1924. aastal alternatiivina Einstein-Hilberti mõju teooriale välja gravitatsioonilise mõju teooria (ingl gravitational action theory), millest pidi saama alternatiivne alguspunkt üldrelatiivsusele.

Astrofüüsikas nimetatakse gravitatsiooniliseks mõjuks gravitatsiooni tekkemehhanismi aeg-ruumis, mis aine ja energia tõttu kõverdunud on. Eddingtoni teooria osutus aga edukaks ainult tühja ruumi korral ning selles ei olnud mingit energiaallikat, mistõttu see poolikuks teooriaks jäigi.

Oma uurimuses proovisid Banados ja Ferreira uut viisi ühendamaks teooriasse ka aine olemasolu, kasutades selleks Born-Infeldi gravitatsioonilist mõju. Ühe järeldusena avastasid teadlased, et Eddingtoni parandatud gravitatsiooniteooria omab vaakumtingimustes täpselt samu näitajaid Einsteini teooriaga, kuid kui lisada ka aine olemasolu, tekivad täiesti uued efektid. Selle omaduse tõttu rakendub teooria hästi just suure tihedusega keskkondadele, näiteks noorele Universumile või musta augu sisemusele. Näiteks ennustab teooria homogeense ja isotroopse aeg-ruumi maksimaalset tihedust, mis aitaks uurida mustade aukude tekkemehhanismi.

Mis veelgi huvitavam, teooria võib viia täiesti uuele arusaamele Universumi tekkest, mis Suurt Pauku üldse ei sisaldagi. Suure Paugu teoorias on Universum oma algusajal singulaarsus, st lõputult väike. Eddingtoni parandatud teooria nõuab algusajal vaid minimaalset aeg-ruumi pikkust, mis tähendab, et Universum ei pruukinud olla singulaarsusena. Teooria ennustab Universumi algtihedusest sõltuvalt, et see võis alguses võrdlemisi pikka aega olla pisike ning kasvas alles siis suuremaks ja läks üle tavapärasele kosmoloogilisele evolutsioonile.

Sõltuvalt algtingimustele on olemas ka teine võimalus — Universum võis eelmise Universumi kokkuvarisemise tõttu teha nn põrke. Igasugune ilma singulaarsuse eelduseta Universum lahendaks teadlasi üldrelatiivsuse juures vaevanud singulaarsuse probleemi, sest singulaarsust ei saa matemaariliselt defineerida.

“Alternatiivid Einsteini teooriale on kõik hüpoteetilised oletused,” ütleb Ferreira. “Meie eesmärgiks on proovida leida mõni vaatluslik võtmeeksperiment, et eristada Einsteini teooriat meie omast.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/universum-ei-tekkinudki-suurest-paugust.d?id=32228077

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Meie universum võib olla laboris loodud
04. september 2010 08:02

Maailmakõiksuse loojad olid lähemal inimestele kui jumalatele, väidab Ühendkuningriigi astronoomiadoktor ja aimekirjanik John Gribbin.

Vaidlus küsimuses, kas universumil on looja ja kes see võis olla, on üks vanemaid inimkonna ajaloos. Ent usklike ja skeptikute vahelistes tulistes sõnasõdades on seni peaaegu eiratud üht võimalust — ideed, et meid ümbritseva universumi konstrueerisid meile endile vägagi sarnased inimesed, kasutades selleks vahendeid, mis polnud tänapäeva teadlaste käsutuses olevast tehnoloogiast väga erinevad, vahendab The Daily Telegraph.

Nagu peaaegu kõik muu, mis kaasaegse füüsikaga seondub, hõlmab ka see idee osakeste kiirendamist, ehk seda, mis toimub näiteks Šveitsis suures hadronipõrgutis LHC. Enne sealse põrguti käivitamist avaldasid mõned hukatusekraaksujad muret, et seade võib tekitada musta augu, mis maailma hävitab. Midagi sellist tegelikkuses oodata polnud: ehkki pole tõesti välistatud, et seade võib tekitada tehisliku musta augu, oleks selline auk liiga väike isegi selleks, et neelata alla aatomit, rääkimata planeedist Maa.

Uue universumi loomiseks poleks aga vaja LHC-st eriti palju võimsamat seadeldist — ning mitte miski ei ütle, et ka meie universum pole mõnes sellises aparaadis samamoodi konstrueeritud, märgib Gribbin.

See on võimalik kahel põhjusel. Esiteks võivad mustad augud (nagu iga ulmefänn ammugi teab) olla luukideks muudesse aegruumi piirkondadesse. Teiseks pole — tänu pentsikule tõigale, et gravitatsioonil on negatiivne energia — universumi loomiseks üldse energiat tarvis. Ehkki igas aatomis sisaldub suisa kolossaalne hulk energiat, on see täpselt tasakaalus gravitatsiooni negatiivsusega.

Pealegi on musti auke suhteliselt lihtne valmistada. Igal objektil on olemas kriitiline raadius, nn Schwarzschildi raadius, mille juures selle mass hakkab moodustama musta auku. Päikese Schwarzschildi raadius on umbes kolm kilomeetrit, st 1/200 000 selle praegusest läbimõõdust. Selleks, et muuta Maad mustaks auguks, tuleb see kokku suruda ühesentimeetrise raadiusega palliks.

Osakestekiirendis loodavad mustad augud oleksid väga palju väiksemad: tillukesed massid, mis surutakse kokku uskumatult väiksesse ruumalasse. Gravitatsiooni negatiivse energia tõttu pole aga oluline, kui väikesed need augud on: neis leidub ometi potentsiaali paisuda ja laieneda oma mõõtmetes (selle asemel, et meie omi endasse kugistada). Taoline paisumine toimuski meie universumiga Suures Paugus, mil see järsku tillukesest ainekämbust täismõõduliseks kosmoseks plahvatas.

Alan Guth Massachusettsi tehnoloogiainstituudist pakkus esimesena välja nüüdseks laialdaselt tunnustatud kosmilise paisumise idee — et Suure Paugu lähtepunkt oli palju väiksem ja selle paisumise kiirus väga palju suurem kui seni arvati. Ta on uurinud “universumite laboratooriumis konstrueerimise” tehnilisi üksikasju ja jõudnud järeldusele, et füüsikaseadustega see küll vastuollu ei satu.

Nüüd tekibki küsimus, kas midagi sellist on ehk juba juhtunud — kas meie universum on konstrueeritud? Konstrueerija all ei pea Gribnin silmas jumalakuju, “arukat kujundajat”, kes meie elu kõiki aspekte seirab ja vormib. Evolutsioonist loodusliku valiku alusel ja kõigist teistest protsessidest, mis tekitasid meie planeedi ja sellele elu, piisab selgitamaks, kuidas me kujunesime selliseks, nagu me oleme, võttes eelduseks meie universumis toimivad füüsikaseadused.

Küll aga pole universumite mõistusliku konstrueerija idee kui selline täiesti alusetu. Kaasaegne füüsika annab mõista, et meie universum on üks paljudest, ehk osa “multiversumist”, kus aegruumi eri piirkondadel võivad olla teistsugused omadused (näiteks võib mõnes olla gravitatsioonijõud nõrgem või tugevam). Kui meie universumi valmistas multiversumi mõnes teises piirkonnas tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon, võis selle “konstrueerija” küll tekitada Suure Paugu, aga sellega tema roll meie kõiksuse toimimises piirdub.

Kui taolised konstruktorid tekitavad universumeid, tootes musti auke — ehk ainsal meile teadaoleval moel -, on neil selle saavutamiseks kolm võimalikku taset. Esimene on lihtsalt mustade aukude tekitamine ilma füüsikaseaduste mõjutamiseta uues universumis. Inimkond on sellele tasemele juba väga lähedal.

Järgmisel tasemel toimib tehniliselt mõnevõrra arenenum tsivilisatsioon ning selle raames nihutatakse uute universumite omadusi teatud suundades. Musti auke peaks olema võimalik sellisel moel manipuleerida, et tekkivas universumis on gravitatsioonijõud emaversumi omast veidi tugevam, ent konstruktor ei saa määrata, kui palju täpselt.

Kolmandal tasemel, tehniliselt üliarenenud tsivilisatsioonide puhul hõlmaks universumite loomise suutlikkus ka võimet sätestada täpseid parameetreid - konstrueerimine oleks üksikasjalik. Võrdluseks võib tuua geneetiliselt konstrueeritud lapsed. Selle asemel, et modifitseerida täiusliku lapse saamiseks DNA-d, muudaksid teadlased täiuslike universumite saamiseks füüsikaseaduseid. Kõigi nende juhtumite puhul, ka kõige arenenumate tasemete juures on aga ühtviisi võtmetähtis tõik, et pärast tütarversumi moodustumist puudub konstruktoril võimalus selle toimimisse sekkuda. Suure Paugu hetkest alates peab selline universum omal käel hakkama saama.

Selline stsenaarium võib tunduda ulmeline, ent rabav on teooria juures see, kui tõenäoline on selle toimumine, või võimalus, et see juba ongi aset leidnud. Selleks pole vaja muud kui evolutsiooni loomulikku ilmnemist multiversumis, kuni vähemalt ühes universumis jõuab mõistuslikkus umbkaudu meie tasemele. Tollest lähtepunktist konstrueerivad arukad konstruktorid piisava hulga evolutsiooniks sobivaid universumeid, millest võrsuvad uued universumid, ning meie omale sarnaste (st mõistusliku elu tekkeks sobilike) universumite hulk kasvab kiiresti, samas kui “mõistusetud” universumid kujutavad vaid murdosa multiversumi tervikust. Seega on ääretult tõenäoline, et ükskõik milline konkreetne universum, nende hulgas ka meie oma, on pigem konstrueeritud kui “looduslik”, ütleb Gribbin.

„Ehkki taolise tulemuseni jõudmiseks vajalik mõistus võib meie omast (veidi) võimsam olla, on see olemuselt meie omaga äratuntavalt sarnane ega meenuta kõikjaldase, lõpmatu ja mõisetatamatu jumala oma. Ning kõige tõenäolisem põhjus, miks taolise mõistuse kandja universumeid tekitab, on sama, miks me ronime mägede tippudesse või uurime subatomaarsete osakeste toimimist — sest me oleme selleks võimelised. Tsivilisatsiooni jaoks, millel on tütarversumite tootmiseks vajalik tehnoloogia olemas, peaks ahvatlus olema vastupandamatu. Ning kui need mõistused vähegi meid meenutavad, peaks universumite konstrueerimise kõrgemal tasemel tekkima kange kiusatus tulemusi aiva parandada,” selgitab Gribbin.

Taoline idee pakub seni parima lahenduse mõistatusele, millele Albert Einstein armastas tähelepanu juhtida, osutades, et “universumi juures on kõige arusaamatum asjaolu, et see on arusaadav”. Universum on inimese mõistusele mõistetav sellepärast, et selle on vähemalt mingi piirini konstrueerinud intelligentsed olendid, kelle mõistused on meie omale sarnased.
Suur Briti astronoom Fred Hoyle on avaldanud arvamust, et füüsikaseadused on inimese olemasolu suhtes nii ainulaadselt soosivad, et universum peab olema “üks kokku klopsitud kaardervärk”.

Gribbin usub, et tal oli õigus: „Universum oli tõepoolest algusest peale elu jaoks sobivaks mõeldud, isegi kui arenes läbi loodusliku valiku ja ilma välise sekkumiseta. Mitte inimest ei loodud jumala näo järgi, vaid meie universum loodi suuremal või vähemal määral selle konstrueerijate näo järgi. „

http://forte.delfi.ee/news/teadus/meie-universum-voib-olla-laboris-loodud.d?id=32946283

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Paarikümne valgusaasta kaugusel asub elukõlblik eksoplaneet
30.09.2010 07:17

USA California ülikooli astronoomid avastasid Maast paarikümne valgusaasta kauguselt Kaalude tähtkujust uue eksoplaneedi.
Teoreetiliselt võib Maast veidi suuremat planeeti Gliese 581g ümbritseda atmosfäär ja seal võib leiduda ka vett, edastab AFP.

Gliese 581g planeedi täht on punane kääbus Gliese 581, mis on meie Päikesest väiksem.
Planeet Gliese 581g mass on Maa massist neli korda suurem ja ta teeb oma tähe ümber tiiru 37 Maa päevaga. Pool sellest planeedist on alati tähe poole, pool aga varjus.

Tähepoolsel alal on alati soe, varjus oleval aga külm. Kuid keskmine temperatuur jääb seal miinus 12 ja 31 kraadi vahele.
Täht Gliese 581 süsteemis on kokku neli planeeti, millest kolm ei ole eluks kõlblikud.

«Meie avastuse puhul on tegemist eksoplaneediga, mis võib täiesti eluks sobilik olla. Fakt, et see planeet on Maale nii lähedal ning seda oli kerge avastada, viitab, et selliseid planeete võib veel olla,» lausus astronoom Steven Vogt.
Uus eksoplaneet avastati pärast 11 aastat kestnud uuringuid Hawaii Kecki observatooriumi võimsa teleskoobi abil.

Astronoomid on nüüseks avastanud kokku kuus niinimetatud elutsooni planeeti. Kui Gliese 581g võib eluks sobivaks planeediks liigitada, siis varasema viie tingimused eluks siiski soodsad ei ole.

http://www.postimees.ee/?id=320047

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kas Päikesesüsteemi piirialadel hulgub tundmatu hiidplaneet?
17. veebruar 2011 13:23

Päikesesüsteemi kõige kaugemates soppides peidab end planeet, mis võib olla Jupiterist neli korda raskem, koosneda vesinikust ja heeliumist ning olla varustatud mitmete looduslike kaaslastega — vähemalt väidavad nii kaks Louisiana ülikooli teadlast.

Muidugi ei tähenda see, et leitud oleks Päikese kuri kaksikvend Nemesis; samuti pole avastatud müstilist hukatusetoojat, planeeti X. Tegemist on hoopis teistlaadse maailmaga, mis võib olla sama tüsilik ja huvitav kui Jupiter, aga asuda kosmose sellises piirkonnas, mis on sama salapärane kui hüpoteetiline planeet ise, vahendab Discovery News.

Nimega Tyche ristitud oletatav taevakeha on astronoomiaringkondades põhjustanud väikese tormi. Kui peaks selguma, et see tõesti olemas on, paisub Päikesesüsteemi kinnitatud planeetide koguarv jälle üheksani.
Enamgi veel — pole välistatud, et rahvusvaheline astronoomialiit IAU peab selle objekti jaoks looma täiesti uue planeetide rühma, kuna kõige tõenäolisemalt on Tyche moodustunud mõne teise tähe orbiidil enne, kui meie Päikese gravitatsioon selle kunagi ürgses minevikus kaaperdas.

Astrofüüsikud John Matese ja Daniel Whitmire Lafayette’is tegutsevast Louisiana ülikoolist püstitasid hüpoteesi pärast Päikesesüsteemi sisepiirkondi läbinud komeetide lennuteekondade analüüsimist. Nimelt leidsid nad, et paljude komeetide orbiidid on pentsikud ja satuvad vastuollu üldtunnustatud teooriatega komeetide käitumisest.

Juba 1999. aastast alates Tyche jälgi ajanud Matese ja Whitmire on veendunud, et kusagil Oorti pilve välimises servas peab hiilima mõni hiiglaslik taevakeha.
Oorti pilv ise on (samuti hüpoteetiline) piirkond kosmoses, mis hõlmab kogu meie Päikesesüsteemi ja mida peetakse ajuti läbi Päikesesüsteemi tormavate pika elueaga komeetide sünnipaigaks. Oorti pilv on kujuteldamatult suur, ulatudes kaugele eemale heliosfäärist, isegi kuni ühe valgusaasta taha — ehk veerandi tee kaugusele meie lähimast naabertähest.

Huvitaval kombel peaks Tyche mõõtu gaasihiid pärast moodustumist aeglaselt jahtudes (sarnaselt Jupiterile) mingil määral soojust kiirgama, mistõttu peaks olema võimalik selle asukoht infrapunakiirguse järgi välja peilida.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kas-paikesesusteemi-piirialadel-hulgub-tundmatu-hiidplaneet.d?id=40514678

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

NASA: Maa-sarnaseid planeete on iga teise tähe orbiidil!
21. veebruar 2011 10:42

Tõenäosus mujalt kosmosest elu leida kasvas järsult pärast teadet, et Maale sarnaseid planeete tiirleb meie universumi iga teise tähe orbiidil.
Taolise uudisega tulid lagedale Kepleri teleskoobi kogutud andmeid uurinud NASA teadlased. Tunamullu märtsis orbiidile saadetud, spetsiaalselt Maa-laadseid taevakehi leidma konstrueeritud kosmoseteleskoop Kepler on juba avastanud tõendeid enam kui 1200-st kaugete tähtede ümber tiirlevast planeedist, vahendab The Daily Telegraph.

Kui esialgsed andmed kinnitamist leiavad, võib väljaspool meie Päikesesüsteemi avastatud planeetide hulk peagi kolmekordistuda. 54 uutest eksoplaneedi-kandidaatidest on Maa mõõtu ja paiknevad oma tähest elukõlbulikul kaugusel.
Varem on väljastpoolt Päikesesüsteemi leitud vaid kaks potentsiaalselt elukõlbulikku planeeti, mistõttu sedavõrd suure hulga kandidaatplaneetide leidmine Kepleri andmeid analüüsinud teadlastele suurt rõõmu valmistab.

Ameerika teaduse edendamise liidu AAAS koosolekul kõneldes ütles Kepleri töörühma juhtinud teadlane William Borucki: „Mul on tõesti hea meel, et näeme nii paljusid kandidaatplaneete, mis tähendab, et kosmos on kui uurimisväärsete planeetide küllane ookean. Iga kahe tähe kohta tuleb üks kandidaatplaneet.“

Järgmiseks tuleks välja saata uued teleskoobid, et näha, millistel 30 kuni 100 valgusaasta kaugusele jäävatest planeetidest on selline atmosfäär, milles elu võiks püsima jääda.
Veel üks suur samm on tõestada, et üks või teine planeet vastab mõnedele elu säilimise seisukohalt elementaarsetele tingimustele — nagu, kas selle mõõtmed, temperatuur ja kaugus tähest on sobivad.

Veelgi täpsemate elukõlbulikkustegurite, nt spetsiifiliste atmosfääritingimuste ning vee ja süsiniku olemasolu väljaselgitamine nõuab selliseid teleskoope, mida pole veel loodud.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/nasa-maa-sarnaseid-planeete-on-iga-teise-tahe-orbiidil.d?id=40740896

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-paikesetorm-voib-havitada-kogu-tsivilisatsiooni-aluseks-oleva-tehnoloogia.d?id=44813001

Ei tea, kas peaks siis laskemoona, vett ja toitu varuma hakkama? Norras ehitati maaalune hiiglaslik punker kuhu viidi kõikvõimalikud seemned. (Noa laev)
Very Happy

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

See ei hävita midagi ära, ainult elektroonikal põhinev ühiskond jääb siis jänni.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755