Tegelikkus

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Näiteks: päike paistab meile, loomadele ja taimedele ühtemoodi, ja samuti on Vaim tegelikult kõigi-kõige jaoks üks, nagu lõpmatus on vaid lõpmatus. Samamoodi nagu lõpmatust, ei saa Vaimu lahti seletada, kuid seda saab mõista või kogeda.

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Päike paistab kogu maailmale ühtmoodi peale, see on üks päike ja paistab kui siinse tasandi eluks vajalik energiaallikas, ilma selleta ei ela ei loom, inimene ega taim omas kehas siin.
Mismoodi keegi päikest tajub on iseasi. Ka inimestel on suured vahed, vaimuvalguse tajumisel, oleneb teadvuse võimetest. Aga vaim on ikka vaim, tajujad on erinevad, kes vähem, kes rohkem.
Kevadise päikese peale nt. ronib nii sitik, loom kui inimene oma urust välja kevadisi asju ajama ja talvel jälle tagasi, taoline sarnasus on maal elavatel organismidel üsna ühtmoodi ja see sõltub eneergiaallikas, nimega päikesest.
Inimene oma mõistusega tõlgendab seda kui päikest kokkuleppeliselt, loom seda ei tõlgenda kuidagi, vaid järgib loodust ja päikese energia käiku instinktiivselt.
Kuid kõik siinne maapeal olev elu allub päikesele kui energiallikale, mis siis annab seda energiat ühtmoodi kõigile endast välja.

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

Eks me vist rääkisime natuke eri asjadest jah Confused

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

Suured tänud!
Väga huvitav oli.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

"Maailma äär"piltlik kirjeldus.

Ehk inimmaailma ots. "Maailma ääreni" sattujaid on, kuid inimlik hirm ei suuda sealt edasi astuda või/ning selle lähenedes rebitakes end kiiruga hirmust tagasi, hirm hoiab siinpool kinni.

Seal ei ole ees midagi mida inimene ka kogu jõudu kokkuvõttes ette kujutada tahaks, püüaks või suudaks.
Maailmast väljahüpe, vahepunkt/eimiski on see kus teadvus kipub laiali lendama, kus minateadlikkused võivad lahustuda kui puudub isiklik jõud, tugev taotlus või olendite abi.

Ka olendite abi on kahesugune, taotlejatele abiks ja vastusõdijatele või olendite alahindajatele hukatuseks.
Kuristik eikuhugi, hüpe eikuhugi kuid taotluse jõud võib luua silla, kust saame üle.

Kogu inimlikkuse ots on seal, mitte ükski osa ei kandu üle, mis oli inimlikkuse teenistuses, kandub üle ainult see, mis oli ja on vaimu teenistuses või kujunditeta taotluses.
Sealt uhkab teadmatust ja tundmatut, mille taustaks on tunnetamatu mida inimmaailm kas keeldub tunnistamast, uskumast, kogemast ja veel vähem seda taotletakse.

Olen kohanud vaimuinimesi, kes on sinna sattunud ja esimene kirjeldus on hirm/õud, seal kaovad kõik me toetuspunktid ja "kargud" millele toetuda, ning sinna sattumisest järgmisel korral igaljuhul keeldumine ja lõpuks selle unustamine lausa alateadlikult taotledes sele unustust, vaimust keeldumine ühesõnaga vaimuinimese poolt.

Kui me maalime vaimust inimliku pildi, tahtes seda tõlgendada oma inimlike teadmiste raames, kuid tahame või ei see jääb ikkagi siia maailma ja me kukume ilma selle kujundliku pildita ikkagi tundmatusse.

Kui meile räägitakse ilusaid suuri sõnu vaimust, kui meile näitavad end suured vaimsed isad kulla ja karraga ehitud või erisoengute ja kulinatega, siis kõik jääb siia ega tule üle tundmatusse.
Vaim on "kotiriides" inimese jaoks ja seal kuhu inimene ei vaata, muidugi küsimus siis, et miks nii?
Vaim on lihtne, ta ei keela ei poo ei lase ega käse, kuid kõik see on inimesele vajalik, seega plokeerib tee Maailma ääde minekuks ja sealt edasi minekuks.

Vaimu lihtsus on hirmutav, inimlik kirjusus ja keerukus on tõmbav nagu tolmuimeja, mis kõik alla neelab ke/mis ettejääb.
Uute nägijate sõjamehe tee on selline, et kui sõjamehe korraldus ja kotka korraldus saavad üheks, siis pole Kotkal midagi alla neelata, ta ei neela iseennast.
Niikui aga on veel midagi, mille poole hoida, mille küljes rippuda, sõltuda, omada, ihaldada, jne. jne. ei ole inimese korraldus Kotka korraldus ja on alati äraõgitav ehk Kotka toit.

"Maailmaäär" on nagu mõistu muinasjuttudes, kus maa lõpeb ära. Tegelt lõpeb ära kõik mis mahtus inimmeelde, see saab otsa kogu see maailm siin.
Ning siinse lakkamine on shokk, seepärast "maailmaäärele" lähenenuid seda shokina või hirmuna kirjeldavadki.

Ühel päeval võib juhutuda, et kõik kohtavad "maailmaäärt", need kes on ettevalmistataud ja need kes mitte.
Piiblis "nii usklikud kui usklmatud näevad Isa tulemist".

Võib juhtuda sel viisil, mida keegi ette ei näe ja see tuleb avalikult, mitte ainult üksikisikutele kogemiseks.

Need kes on kogenud seda maailmaääre lähenemist, kust teine ehk tundmatu lehvib, ja sealt naasnud taotlusega, et "mina sinna rohkem ei lähe, kardan", ning seda on rääkinud vaimuga tegelenud, kui see nüüd aga ilmsi tuleb, kui see on paratamatult kohal, kellele siis öelda, et ma sinna ei lähe? Ka selline kogemine on väljakutse oma hirmudega silmitsi minek.

Ja siin hakkab kehtima uus seadus, kus suurte ja tarkade tuututajate au ja nende peale pandud lootus kaob nullini, sellekohta piibel ütleb "ja tarkade tarkus saab tühjaks".
Nagu see tulemine on enda sees on see ühel päeval ka ilmsi väljas sama. Need kes pole kogend on iseasi, neile pole seda antudki aga neile kes on kogend ja selle kui kõlbmatu nurgakivi minema ajavad endas, kui mitte vaimse värava, siis mis saab kui see ikkagi avalikult ilmub? kui paratamatu, kus enam ei saa, seda äraajada ja tükeldada, meeldivad osad endale jättes.

Millisest vaimust rääkida siis kui me enda kogemused kuradile saadame ja eirame, ma paneks oma suu kohe kinni ja loobuks igasugu mölast vaimu suhtes. Kuid tunnen inimesi, kes seda ei tee, on oma kogemuste eest peitu pugenud, pea liivalla ja siis lähevad maailmale vaimust rääkima.

Lihtsalt paneb mõtlema, mis vaimu ma siis taga ajan, kas sellist mis mulle meelejärele on või sellist mis/kes mind enda juurde tõmbab hoolimata minu inimlikust vingumisest ja argusest. Vaimu mis/kes ei allu minu kujutlustele soovidele ega millegile ega lase mul olla kes olla tahan omas kujutlusis, selleasemel purustab kõik nullini, mille kujutletult maailmas püsti panin, ehitasin.
Piiblis on jumal öelnud "kas sina inimene tuled ütlema milline Mina Jumal peaks olema, aga mina Jumal võin küll oma tehtud savikruusi(inimese) tükkideks lüüa".
Seepärast on tunne, et kui midagigi eirata sellest, mis ilma antakse ja ma seda järele ei proovi lihtsalt sellepärast, et hirm on, mida seletada ei oska, siis võin öelda, et ma pole 10käsust ühtegi täitnud kui selle ühe ära põlgan.
Me peaks hoolikalt omi kogemus jälgima ja uurima, vaim on seal,kus inimene ei oota.

Lihtsalt tuli tunne ja seisund, seda kirjutama.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

1) Saladused....
saavad olla vaid selle suhtes mida me ei tea. Kõik mis on sala..., varjul... on tingitud teadmatusest, muidu pole ühki asja maailmas mis on saladuses.
Piiblist: "Jumal on kõik avalikuks teinud, kõik on avalik...."
Aga inimesel on palju saladuses, teadmatuses, ometi polegi midagi varjul.
Jumal/ Vaim pole varjul, saladusi pole, imesi ka ei ole, kõik need on olemas vaid siis kui endas on varjukohti ja teadmatust.

2) Vabadus, laitmatus ja eetika....
Vabaduses on kõik lubatud, sest laitmatus ei käse, poo ega lase, pole raame ega reegleid kuidas olla, mitte olla, vabadus teadlikkusega on alati laitmatu ka piiridetta võimalustes.
Eetika võib olla hüppelauaks, kui sellesse kinni ei jääda aga sõjamehe teeb vabaks teadmised, mis saadud läbi kogemuste millest ammutab teadmisi, sõjamees astub oma hirmule vastu ja õpib sellest ega põgene, kuid saavutab sellest õppides teadmised.
Seadusi ja piire vajab teadmatus. Sõjamehe laitmatuse tee viib välja teadmatusest, reeglid, raamid, järgimised ja hirmud sellest aga välja ei vii.

3)Puhastumine....
Mida me puhastame ja millest? alustame söögist, eiramistest, mahajätmistest, järgime ideaale ja suurtegijaid, hoidume sellest mida ühiskondlik kokkuleppeline seadustik on tunnistanud halvaks, olgu et endale meeldiks, teeme spetsiifilisi harjutusi, mis meid muudaks, kõik see on puhastumine teiste loodud reeglite ja raamide järgi.
Kuhu jäävad meie endi vead, probleemid, mis meid meie sügavates hingesoppides terve elu tahavad saata?
Kõige lihtsam ja otsesem enda puhastamine on ausus enda vastu, olenemata kui valusad ja hullud need on, vahest isegi asjad millest mõelda ei julge ja millele enamuses hoopis õigustusi otsime, kuid kõik tuleb endale üles tunnistada, kõrvaldada, selgeks mõelda siin ja praegu, see puhastab meid kõige otsem, ilma igasuguse keerdkäikutetta, see on otsene ülestunnistus ilma pisemadki nõrkust endale õigustamata on vabanemine Vaimule.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jaapani vanasõna.

"Minevikku pole ja tulevikku ei pruugi tullagi".

Väga lihtne sõna ja selles on praktiliselt kõik öeldud. Minevikus elades me elame olematuses, tulevikus elades, see võib tulemata jääda või mingi muu ootamatu pöörde võtta.
Mis kinnitab seda, et tegelikkuses pole mitte midagi peale selle hetke siin ja nüüd.
Mis asju me siis taga ajame? tahame vaimseks, ootame, püüdleme, harjutame, soovime, järgime ja usume midagi- kedagi jne. Me oleme tulevikku endale verstaposti maha pannud ja siis idealiseerime eesmärgi selleni jõuda.
Me magame kõige sobivama hetke maha, see on siin ja praegu ka verstapost on siin ja praegu.
Seepärast tulevikku püüeldes ei loo me selpuhul olevikus mingit alust sellele et mahapandud tuleviku verstapostini jõuda, kuna me idealiseerime tulevikku pandut, olevikus on aga tühjus.
Tegelikkuses pole mitte mingeid reegelid ega õpetusi, kogu tõde on hetkes.
Nii et mida me siis järgime, mida annab üks kujulik ideaal, või reeglitega õpetus, milline peab olema inimene, või milliseks saab ta siis kui teeb seda ja toda....?
Tegelikult ei anna midagi, me ei leia tulevikust seda mida me täna ei leia siin ja praegu, tuleviku illusioonides elades me pole enam need ise, kellena siia sündisime ja müüsime oma oleviku maha taas n.n hing "kuradile" ehk eelistatud kujundlikkusele, mida ei pruugi tullagi.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

olemas · Liitunud: 6 Sept 2006 Postitusi: 154

tegelikkus on see, mis on
mitte see, mida me arvame

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Ise kohal olemine või eemalt kuulmine ja mitte ise kogemine ja mitte kohalolemine.

Üks film(neid on palju, mis niimoodi vitavad, aga näide sealt) "Viimane Samurai".
Lühidalt: Mees kes oli Ameerika pärismaalaste vastu sõdunud, seda mitte õigustades aga käsu all. Saanud suured kogemused ja nüüd kauplesid jaapanlased ameeriklasi oma mehi ameerika moodi sõdimist väljaõpetama samuraide vastu.
Too mees läks ka ja oma kurja juhiga kes meelsasti indiaanlasi tappis. Samuraidelt saadi lüüa aga see üks mees võitles lõpuni, ka mitme samurai vastu, ta oleks tapetud, neile ta vastu ei saanud aga ta visadus jättis mulje ning ta viidi samuraide külla ja raviti terveks, ta jäi sinna kauaks ning õppis neid tundma, nende tegelikku palet ja maailmanägemust, mis osutus sootuks teiseks kui seda kirjeldatud oli talle. jne. ma ei hakka ümberjutustama.
Asja point on see, kui meile räägitakse millegist, kellegist või mingist kogemusest siis see ei maksa midagi ja vaidlejaid ning vastutöötajaid jätkub, kui see sama vastusõdija ise satub, kogeb ja selle/millegi läbi elab, muutub ka ta maailm, mõttetd ja kõik teiseks, võrreldes endisega.

Kui meil puuduvad kogemused mingis vallas aga millest on vaid räägitud ja me enda elus seda ei koge, siis see jääbki kaugele ja uduseks silmapiiriks, ka siis kui me asume sellepoole teele(mõnd õpetust järgima) ei jõua me sinna mitte kunagi, kui selle sügavust ei koge, see jääbki vaid sellest kuuldud looks mille me omastasime ja endale võtsime aga see pole kaugeltki meie oma ja jääb kaugele kujutluse tasandile teiste juttude põhjal. Meil ei teki kogeja tunnetust, kuigi arvame et oleme kohal või kohal käinud, või teame täpselt mis seal on.

Kangesti sarnane lugu sellele (millest ka varem räägitud), kui üks noormees rääkis et ta on kõik d.J räägitud uneväravad läbinud ja teab täpselt mis värk on, aga üks mu kolleg selgitas talle midagi muud(rännakute iseloomust), mis jäigi talle arusaamatuks ja vihale ajavaks, tema illusoone lõhubvaks sekkujaks. Aga kord kogemata koges ise midagi, sellest jajast muutus ta mõttemaailm ja inimene mõistis asja tegelikku sügavust, ning mingit vastutöötamist enam ei olnud sellest hetkest, pigem hirm ja uudishimu, igasugune kujutlus oli kadunud ja teadmistest hõiskamine, kuid silmis oli selginenud teadmine.

Sama on lood ka tavaelus, kui ma Ameerikas käinud pole siis sellest kuulmine seda tegelikult mulle lähemale ei too ja ka olemasolevaks ei tee. Jah ma tean et on olemas New York, Colorado kanjon, suur manner jne. aga seda mida see mulle pakuks kui seal olen on kõik puudu jne. Räägitud tegelikkus ja kohaololemise tegelikkusel on sügav vahe, nii ka selles samurai filmis, juttude peale sõtta minek kurjaks räägitud vaenlase suunas, või ise nende vaenlaste keskel viibimine olid väga erinevad nähtused.

vabadus · Külaline

Miks on võimalik siia maailma niivõrd kinni jääda, kapselduda, ja mitte näha seda, mis loori taga on, seda millest maailm välja kasvab, millest ta ehitatud on, mis on elu ja mis juhib elu erinevaid väljendusvorme. Kuidas saab olla võimalik maailma mittetäielikult tajuda, miks ei taju inimene automaatselt seda enamat, mis eksisteerib lisaks pealiskaudsele meile tuttavale maailmapildile?

Kuidas leida endas võti tajumaks tausta? Tuleb see iseenesest, tuleb see pika ja aeganõudva meeltetreenimise tulemusena? on see võti lõbusas minnalaskmises või lihtsalt pealehakkamises mitte midagi lootmata?

Raamatud, internet, seesama foorum on täis juhiseid, infot, harjutusi, kogemuste jagamisi, võtmeid, kirjeldusi, teooriat, usku - aga millisel juhul muutub teooria praktikaks. Millal hakkavad kirjeldused inimese jaoks muutuma tajutavaks - reaalseks vasteks elus eneses nagu üks hea fraas kõlas?

Mis on see murdepunkt, kust alates illusioonid hakkavad läbipaistvaks muutuma ja ilmnema taust? Kui elad illusioonide maailmas ja oled ise üks suur illusioon... kui illusioonidest on surmani kõrini ja tahaks katsuda tõelist, seda mis ON...

Kui teoreetiliselt on inimesel olemas vabadus, siis mis hetkel saabub selle täielik teadvustamine ja teadmine, mida oma vabadusega peale hakata? Kui sa usud, et on olemas võimalused, lõputud võimalused ja usudd, et sina kasutad neist vaid tühist osa ja teed juba tuttvaid valikuid ning praktiliselt näed alati ette, mis on tagajärjed ja millised valikud jäävadki korduma, siis mismoodi muutuda? Kui sa näed justkui eemalt oma käitumise tsüklilisust ja mõttetust, ning potentsiaalseid kasutamata valikuid, ent siiski ei suuda midagi muuta, siis mis puudub? Mis teeks inimesele kättesaadavaks võime kasutada oma absoluutset vabadust? Kuidas leida jõud teha ja proovida meelepäraseid valikuid lõpmatute võimaluste hulgast selle asemel, et käed kõrvadel ja silmadel maailma illusioonides ringi joosta?

Või ei olegi midagi sellist, ongi vaid kõiges kahtlemine ja eluteel pimesi ringi tuiamine?

On võimalik avada silmi ja näha, kuulda, mõista - sellest räägitakse, seda arutatakse ja kiidetakse, ent see kõik toimuks nagu kusagil mujal, veel ebatõelises maailmas. Muinasjutus.

--------

Lugesin läbi, mis kirja sai - tuli päris kummline küsimustejada. Vabandust, kui mõned mõtted-sätted ebaselged on. Hiline aeg ja väsimus teevad oma töö.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

kui mõni inimene saavutab selle taustaks olemise ja ta ei ole enam inimene, vaid vaimne olend, siis kas sellistel olenditel pole enam mingisuguseid isiklikke omadusi? maailma ja inimestega suhtlemisel ilmselt on tegemist maskidega, aga näiteks kui omavahel suhtlevad kaks vaimset olendit, siis kas neil on mingi isikupära või eelistused oma olekus või siis on kõik vaimsed olendid ühesugused, lihtsalt teadvus või midagi sellist?

vabadus · Külaline

Jah, millestki teadlik olemine ei tõuka veel tegudele ja teadmised iseenesest ei põhjusta ka veel muutusi inimeses. Või siis on need muutused nii pikaajalised, et toimuvad märkamatult.

Mulle on meelde jäänud optimistlikud ütlemised selle kohta, et kui inimesel on mingi halb harjumus või sõltuvus, siis probleemi enesele tunnistamine on juba pool võitu. Oma kogemus näitab vastupidist - millegi enesele teadvustamine ei anna otseselt midagi ja elus muutuste ilmnemiseks peab olema kas selge ja ahvatlev eesmärk või muu hea motivatsiooni allikas.

Kohati ei tea ennast vaadates, mis on elu juures meeldivat ja mis ebameeldivat. Millised tegevused pakuvad huvi ja millised mitte. Milleks üldse kuhugi püüelda, miks mõnda asja teha otsustan ja teist jälle mitte. See maailm, kus eksisteerib rohkem võimalusi ja vabadust on kusagil mujal. Võib - olla on võimalik ka igapäevaelus tajuda midagi enamat ja sügavamat, aga see vajab kas head õnne, välist jõudu või väga suurt distsipliini ja tööd iseendaga. Seni kuni esimest kahte ei ilmne ja justkui pole kontrolli iseenda elu ja tegemiste üle ei jäägi muud üle kui lihtsalt pealt vaadata ja kugu aeg imestada, et mis toimub ja miks toimub.

Ning lugeda muinasjutte sellest, mis veel on võimlik.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

ja mida siis vaimsed olendid teevad, kui pole vaja parasjagu energiat genereerivaid sündmusi tekitada? või kui pole inimesi ümber, kelle jaoks peaks maske kandma? Rolling Eyes

või siis elavad nad maskidena senikaua kui nad siin elavad ja pärast lahkuvad? aga kuhu? ja mis siis edasi saab? Very Happy

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

seesama-mind kohe tõsiselt huvitab,mida tolku võiks tõeliselt sügaval vaimsuses hulpijal olla näiteks lihtsa töömehe maskist?mida?
lihttööline on idioot,kelle mentaalne kapasiteet võimaldab talle vaid teemasid kepp,keeks ja papp.see on kõik,see on ta lagi.ta mõte ei küsi iial ''miks''.
mida annaks vaimsuse mäetippudel olijale kellegi sellise mask?
või on asi hoopis sellest,et mida tuhmim oled,seda rohkem oled sa võõraste jõudude meelevallas?mida vähem millestki midagi tead,seda vähem sõltub sinust enesest su elus?
ja teisi selliseid jälgides-vaadeldes näed,mis värk on?
see kontseptsioon tundub kuidagi kahtlane.
kui keegi on kõrgele vaimsusesse ära arenenud,siis eeldaks justkui,et igasugused lihtmike maskid on väga ammu aega tagasi juba viledaks kantud ja tema jaoks seega asjatud?
või ei saa ma ise lihtsalt niivõrd pihta.
ma ei saa uskuda seda,et intellektuaalsus ja vaimsus kohe üldse omavahel seotud pole.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Vaimu suhtes oleks ka maailma parandava geeniuse mask tühine. Siinse maailma tarkused, suurused, väärtused jne, on kõik ajalikud ja mõõdetavad kestad, seega ei oma mingiski mõttes Vaimuga võrreldavat väärtust. Kuid isegi töömehe mask on Vaimu, mingis ajas ja kohas viibimiseks, ainult Vaimule endale teadaoleval "põhjusel mõtekam" kui näiteks mingi ennast ja teisi piitsutava ja "nälgiva" fanaatiku mask - kuigi jah, Vaimu suhtes pole vahet.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

eino mina olen küll viimane inimene,keda huvitavad positsioon,riiete kallisus või ühiskondlik kuuluvus jms.lõdval randmel vaatan tiitlist ja riietest üle.nii et ma ei pidanud absoluutselt seda silmas.
aga mulle paistab nüüd,et jah,ma pole Vaimu kui sellise määratlusele järelikult päris täpselt pihta saanud.mul on mingi loks kuskil.
et siis töömees võib sitaks vaimust puudutatud olla...see on huvitav mõte.
järelikult-Vaim ei puutu mõtlemisvõimesse mitte pisemalgi määral?kuivõrd ta/see on kõikjal ja kogu aeg.

loo moraal siis ühene?sa ei tohi oma maskiga samastuda.muidu väsid ära.ja ei suudagi enam ilmapeal endale ühtegi teist maski ette proovida.
vaim ei talu kramplikkust?vaim peab saama takistusteta voolata?
kus-milles ta ka poleks?
ja mida väiksem on su taluvuse lävi(mille iganes suhtes),seda rohkem krampis sa oled?seda vähem voolata sa suudad?mida osavam maskide vahetaja,seda paremini voolad...
p.s. intellektuaalsus ja intelligentsus pole sünonüümid.aga jah,sain aru,et see ei puutu vaimu puhul järelikult üldse asjasse.tänan selgitamast.

vabadus · Külaline

Aga maskide vahetamine ei ole ju kaugeltki lihtne. See ei käi üleöö ja maski/isiksuse arendamine võtab inimestel aastaid, kusjuures lapsepõlves omandatud isikuomadused jäävad sinuga elu lõpuni. Seega ka vaimne inimene ei saa lihtsalt olla kesiganes, vaid peab kombineerima omandatud oskusi. Tahtes uut maski kasutama hakata läheb aga kui mitte aastaid, siis kuid, et omandada riietumisstiil, kõneviis, sõnavara, asjad ja vidinad, et oma elu ümber korraldada.

Vaevalt, et DJ sõitis ühel päeval maalt linna, ostis ülikonna ja siirdus panka tundmatute firmade aktsiatesse investeerima.

olevus, su küsimus näis olevat seesamale, aga lisan ka midagi. Mina saan maskist aru kui isiksusest. Kui võtta suvaline inimene ja paluda rääkida, kes ta on, siis tema ongi mask. Mina, kirjutades siin seda teksti, olen mask. Isiksus. Kui võtta nüüd sama inimene koos tema isiksusega ja lisada sinna teadvustamine, et üles kasvades teises keskkonnas, oleks tema isiksus hoopis teistsugune, hoopis teise välimuse ja huvidega, saab mask endast teadlikuks.

Aga pigem ei ole see mitte mask, kes saab enesest teadlikuks, vaid see on teadvus, miski nähtamatu, see mis jääb alles kui saada selline peapõrutus, et ei mäleta kes oled või kust tuled. Nüüd kui inimene on oma maskist teadlik, saab ta end vaadelda sellest eraldiseisvana ja näha oma isiksust mitte kui iseennast vaid kui tarbeeset, kui kleiti või ülikonda milles ta ringi käib ja tegutseb. Sellest vaatepunktist on aga ka ilma ennast kaotamata võimalik maske vahetada, proovida uusi ja ihaldusväärsemaid vorme.

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

vabadus-mu küsimused ega vastused pole siin kunagi kellegi konkreetse pihta suunatud.mida vähem isiksust,seda etem.ja sellepärast mulle see foorum nii hästi maitsebki,et siin on isiksuslikus mõttes mitmeid tabula rasasid.
maskist saan mina igatahes teistmoodi aru.mask ei ole isiksus,mask on ikkagi roll.erinevad asjad ju.
rolli ON võimalik vahetada,aga isiksust ei ole ikka küll võimalik vahetada.
näitleja võib nii võimsalt rolli sisse minna lihtsalt,et sa hakkad kahtlustama,kas on üldse sama isik enam.aga tegelikult loomulikult on sama.rollis nii hästi sees,mask nii sügavalt peas.
üldiselt ei seedi ma silmaotsaski saja näoga inimesi(sest nad on nii ettearvamatud,seega ohtlikud).sest mul endal polegi maske(ma olen puhas sirgjoonelisus).mis muidugi pole tõsi.igaühel on.
hiljuti jõudsin äratundmiseni,et kogu mu elu on olnud üks mask.st ma olen kandnud nii-ja naasugust maski.ja kõik mu elus on hetkel just nii,sest ma olen kandnud just neid maske,mida kandnud olen.ja ka hetkel kannan.
ma ise annan endale rolle.ise võtan.ise.üritan kuidagimoodi adapteeruda.uskudes,et mina olengi see mask!et see mask ongi mina.
ühesõnaga mingi enda maskist distanseerumise tunne tekkis mul.kõlab kuidagi tobedalt,aga just selline tunne mul on nüüd.mõnda aega juba.
päris lahe tunne on.sest see tekitab suhu maitse...nagu ma oleksin tegelikult suuteline kõike muutma.
see puutub kuidagi sellesse,et ma võin muuta oma uskumust sellest,kes või milline ma olen.tunne,et ma pole mu maskid.maskid on kõigest üks petekas.ka iseenda jaoks olen ma maskis.nii.ja ka see endalt endale näidatav mask pole tegelik.ja see,mis oli,oli kõigest üks maskidest.

nicholas cage on täitsa mõnus näitleja,aga johnny deppi geniaalsusele ta vastu ei saa.ekee Cool

vabadus · Külaline

Tähtsamad asjad kõigepealt - Depp ja Cage on mõlemad väga head näitlejad. Olen näinud ka paljusid Depp'i filme ja tema rollide täitmine on mulle samuti nauditav vaadata olnud, aga siin on ilmselt isiksuste küsimus. Cage'i olek ja iseloom on mulle meelepärasem. Umbes sama teema, et ühe inimesega tahad sõbraks saada teisega mitte. See viimane teebki heast näitlejast hea lemmiknäitleja. Depp võib olla parem näitleja kui Cage, aga viimane on minu lemmik Razz

. Tähendab üks lemmikutest.

Pöördudes tagasi tühisemate asjade juurde nagu vaimsus ja muu selline... siis siin on vist sinul jällegi rohkem õigus. Roll ja isiksus. Ma ei ole veel piisavalt kaua elanud, et oma elukogemusest pikemaid järeldusi teha, aga järele mõeldes on vist tõesti nii, et isiksust ikka vahetada ei saa. Samas ei oska ma ka öelda, kust maalt algab ja lõpeb piir muutuste juures, mis kaasnevad rolli vahetamisega. Ja mis on isiksuse omaduste kriitiline loetelu. Näiteks kas sugu on isiksuse omadus? Kas rohelise värvuse eelistamine kollasele on isiksuse või rolli omadus? Et kui seda mingil moel muuta, siis kas on muutunud isiksus või roll. Üks on selge: vahest võib sõnadega asjade seletamine päris keerukaks minna.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mask ei ole jah isiksus ise kuigi võib teistele just nii paista ja peabki paistma, nt kui DJ käis pangas aktsaid kontrollimas, siis riietus ta maamatsi ehk kohaliku talupoja riietusest härrasmeheks, jättes pangas mulje, kui üks ärimees oma aktsiatega.

Teisal jättis ta ühes kõrtisis tegelaskuju mulje kui südamehaige vanamees ja teda seal nii tunti ja vastavlt ka suhtuti aga keegi ei teand kes ta tegekult on, mask oli täiuslik, nii et keegi ei aimanudki et ta oli terve ja tugev.

Või hullust vanamehest, mille juuures isegi CC kohkus, kui DJ lubas teda politseile üles anda, mõtles CC et hoopis see on tegelik DJ ja ta on hullu juures õppinud. CC ei teinud vahet kumb on tegelik DJ. Very Happy

Mask on rollimuutmine kui neid vahetada.
Nt. kui nagualid oleks ilma maskiteta ringi käinud, oleks nad ühiskonna peapeale pööranud ja ilmselt oleks neid kinnise toaga hullumaja pandud.

Avardunud teadvus ei sobi sellisesse kitsasse maailmakorda nagi siinne ühiskond ning ennast kontrolliv teadlik inimene kannab maske et ühiskonnas toimida.

Nagu DJ ütles, et tegu on suurte jõududega, siis teadlik oma vaimsest tasandist olija ei lähe ilmaasjata ühikonda lõhkuma ja teada on mis siis saab, enamasti sellised likvideeritakse kui ühiskona lõhkujad.

Naisnõidade raamatud on ka väga head, seal on isegi rohkem välja toodud milmoel siinset maailma nähakse, puhtalt läbi.
Ja oma läbinägelikkuse demontratsiooni avalikkuse ees, avalikkus välja ei kannata, siis tuleb ilmsiks kui sita vundameni peale on terve tsivilisatsioon rajatud ja seda maailma jõud ei luba.

Nii et mask on suure teadlikkusega inimesele ka paratamatus kui tahame oma elu siin rahulikult elada, ilmaasjata pole mõtet maailma jõude endale kaela tuua ja ise otsa saada.
Samas pole maskitel mingit otstarvet kui me oleme ise ühiskinna osad ja piiratud teadvusega mis sobib hästi siinsesse korraldusse inimlikkus elus, tavainimene ei vaja maske muuks kui enda siinses elus asju omakasuks pööramiseks, pole ju mõtet oma inimlikku nägu varjata teise inimliku näoga Wink

.

Võibolla inimkond ise areneb kunagi nende väljapool inimriba teadmisteni siis võib maskid ka maha jätta.

Depp ja Cage on mõlemad head, mõlemad oma erivarjundites Wink

.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Maa ei kuulu inimestele.

Inimene kasutab võõrast vara seda müües, jagades, lõhkudes, lagastades vastutustundetult.

Piibli sõnul: "Maa on antud inimestele "nuumapeale" kasutada, et kui Isa tuleb siis on inimestel anda Isale ka tema osa.
Inimesed aga ei andnud ei prohvetitele midagi, kes olid vaimuga ja tapsid poja kes oli ise jumala vaim, ega anna Jumalale jumala osa"(ehk siis Vaimule mitte midag).

"Lõpuks tuleb Isa ise ja võtab Maa maameestelt ära ning annab teistele."

Kes on teised?
Jeesus ütles kord:" Ma ei ole selle ilma kuningas vaid teise ilma kuningas...".
Teine ilm pole mitte surnute koht, vaid elavate koht, surnute koht pole Jumala ja poja koht.
Jumal ütles:"Mina ei ole mitte surnute Jumal vaid elavate Jumal..."V.Testam.
Elus on aga Vaimust algav teadvus, mitte inimesest algav.

Need teised võivad olla inimeste keskel, enamasti teatud ajajärkudel.

Piiblis: "Võetakse naisi, minnakse mehele, peetakse põldu ja härga..."(tänapäeval äri, rahategemist, inimese asja ajamist jpms ehk siis kohalikku asja) nagu ikka
... ega märkagi kui Ta on äkki kohal, kui välk taevas ning kõik peavad Teda nägema, nii usklikud kui uskmatud..."

Jeesus ütles:"pange päeva tähele..."

Igas päevas võib lähenemise märke olla.

Aga Maa ei kuulu inimestele, pole kunagi kuulunudki, kuigi inimese materjal pärineb siit, pole inimene ei enda ega Maa looja.

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

poetan siia peotäie killukesi...

Rolling Eyes

et miks see jumalasõna sis üdse pöördub inimkuju poole, kõnetab seda olevana, inimkujust lähtudes, kui tegu üksnes vormiga, millesse ekslikult kinni jäädes, samastudes, on vaimust kaugenetud... kas vesteldes nö vaimse teisikuga, maskita olemusega, ei saaks too endast ehk paremini teadlikuks Rolling Eyes

või kes ikkagi on need teised?
seesama kirjutas:

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Igas inimeses on potensiaal, seeme, kas see hakkab idanema või mitte on paljus enda teha aga see on inimese võimalus piiratusest kagemale ja surematusele lähemale saada. Jumalasõna on võimalus, kuid asi on vabas tahtes ja enda valikutes.

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

jaa, sedavõrd on isegi mulle arusaadav Wink

pigem uurisin siin neid vaimu väljendajaid, et miks just nii
sest et vaba tahte valikut mõjutab arusaamine asjadest
ja ma vist ei saa päris aru, mispärast on surematusele lähemal olemine piiratusest õigem või parem või kelle tahe see (nii üks kui teine) on tegelikult... kas on ka võimalus avardunult elada inimesena, kuid seejärel siiski surra Confused

et nende valgustunumate eestvõtul ka maine eksistents mõttetust vahust vabamaks võiks kujuneda ja sedavõrd viljakamaks väikeste seemnete idanemisel

st mõnikord jääb nagu mulje, et neid vaimsuseni sildu ehitades justkui bronnitaks paradiisis mõnusamaid krunte üksnes, millistele kuidagi ei oska soovunelmaid ehitada Laughing

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Arusaamine oleneb kogumispunkti asendist ja teadvustamisest, ka sellest mida taotletakse.

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

tundub nii jah

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah neile kel huvi ja tahe enamasse jõuda, pole muud taodelda kui teadlikkust ja arusaamist. Aga maailmas taodeldakse kõike, igasugu elu eesmärgid on kõik taotlused, olgu peale enda teadmata paljuski aga mida kõike inimlik inimene ei soovi ja seega ka taotleb. Ntks terve ühiskond on selline, mis on inimtasandi taotluse tulemus. Oleks teisugune ühistaotlus, alates üksikiniviidist, oleks ka tsivilisatsioon, kogumispunktid, mõttetasand kõik teistsugune.

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

a äkki need igasugu elueesmärgid tulevadki kangest tahtmisest enamasse jõuda Shocked

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah, eks ikka "ehitame helgemat homset" nagu tuleviku püüdlev loosung maailmas lehvib. Siiani aga enamus ühiskonnast pole tuhandeid aastaid püüelnudki taotleda maisest enamasse teadlikkusse ja avaramasse teadvusse. Kõik asi aetakse inimpiires ära ja helge homne peaks ikka samaoodi olema aint parem inimlik elu Cool

.