Naissoost Universum

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Universum on naisoost tolteekide mõistes. Inimlikult võttes võib see mitte klappida, sest kes on siis isane Very Happy

.
Isase rolli täidab siis inimlikult Külvaja Vaim. Nagu Jeesus rääkis loo külvajast, kes viskas seemneid kõikjlale, see oli/on vaim.
Samas Vaim pole üks ega teine, kuid, elu, algus, kust kõik saab alguse, nagu piibliski kirjas.
Inimlik tõlgendus siia ei sobi, kuna inimlikkus on ka soolisest olemusest kuju teinud, ka sel pole tegelikult nii piiratud kuju nagu paistab.
Nais ja mees alge on ka inimestes olemas, kuid soolisuse erisus on liialdatud olekusse tõlgendatud ja selleks jäänud.
Kui d.J ütles "me pole enam ei mehed ega naised", kuigi olid väliselt siiski soolised inimesed ent lähtusid vaimust, mitte inimlikkusest, siis ka Universum on vaimust, mis hõlmab kõike, mitte isasest.
Vaadates Universumi, siis seal on tohutu protsess. Täis energiat, aine tekkimist, tähtede tekkimist, Galaktikate tekkimist, sünde ja surma.
Plahvatavate ja surevate tähtede aine läheb tagasi Universumisse, laiali paiskuv energia või hääbuv, laiali valguv energia kustuvas tähes, et tekitada kosmilist ainet jne.
Väga maine asi, maapeal on samamoodi, sünd, elu ja surm, vanad lähevad eest, uued sünnivad asemele.
Kui need tunnused puuduks oleks tegu teise maailma ja teise Universumiga.
Samal ajal võib olla ja on siin Universumis olendied kes sellest ei lähtu. Seepärast said tolteegid ja eriti uued nägijad näha asja nii, et Universum on naissoost, mitte naine.
Protsesside vähesus ja puudumine on kas, teadlikkusse jõudmine või surm, ehk surnud neutraalsus, nagu paljus on asja neutraalsust just nii nähtud n.n surmana.
Kuid neutraalsus tekib ka teadlikkusega, mis on elus.
Jeesus kirjeldas Jumalariiki, kus ei olda mehed ega naised, puudub duaalsus, järelikult sootuks muu tasand.
Johannes, või üks prohvetitest, kirjeldas seda nii:"seal on puud mis igavesti õitsevad ja vilju kannavad ja seal on taevas mida valgustab Jumala valgus, seal on kullast hooned jne" kõike ei mäleta, kirjeldust saab võtta sümboolselt, nii sisemise igavikulise puhtusena, kus pole ühtki plekki hingel, kus on teadlikkus ja elu on protsessidetta igavene ka nähtavalt ja tuntavalt ka siis inimese jaoks jne.