Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
 Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 10:29 am Teema: Igapäevane elu |
 |
|
Viimasel ajal mul on enamuse ajast mingi kummaline tüdimus sellest füüsilisest maailmast. kuidagi vaevaline on ümbrusega kontakteerumine. vahest hommikul ärgates on mingi vastik tunne, ei taha üldse üles tõusta. ei viitsi ka eriti millegagi tegeleda, isegi süia ei viitsi vahest. või õigemini lihtsalt tüütu on see söögiga jamamine. süia võib küll, aga ei viitsi poes käia ja küpsetada.
kuidagi mõttetu tundub iga päev süia. muud nagu ei saagi teha. ma kujutan ette, et kui siit maalt lahkutakse, siis ei ole enam vaja tegeleda selliste asjadega. et siis ollakse lihtsalt energia või teadvus ja pole vaja tegeleda selliste asjadega nagu söömine ja koristamine jne.
Kõige kergem on olla kuskil looduses, kus pole vaja kellegagi suhelda, ei pea midagi tegema.
Ega ma eriti mures selle pärast pole, samuti on mingi kerge ükskõiksus tekkinud selle suhtes, et mis muga parasjagu toimub. Tahaks lihtsalt teada, et millest sellised tundmused. Et mis sellest seisundist nagu edasi peaks arenema. Ma muidugi võin mitte välja teha sellest ebameeldivus tundest, mis mul igapäevaste toimetuste suhtes on, aga kas nii jääbki. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 11:40 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
Tahaks kohe küsida 
Viimasel ajal mul on enamuse ajast mingi kummaline tüdimus sellest füüsilisest maailmast. kuidagi vaevaline on ümbrusega kontakteerumine. vahest hommikul ärgates on mingi vastik tunne, ei taha üldse üles tõusta. ei viitsi ka eriti millegagi tegeleda, isegi süia ei viitsi vahest. või õigemini lihtsalt tüütu on see söögiga jamamine. süia võib küll, aga ei viitsi poes käia ja küpsetada. kuidagi mõttetu tundub iga päev süia. muud nagu ei saagi teha. |
Väga tuttav tunne  . See tuleneb sellest, et sinu inimlikkus, mille hulka kuulub ka keha, ei määra sinu olemasolu enam nii võimukalt. Enne seda olid sa inimlikum ja sinu olemasolule, tunnetele, mõtetele ja tegutsemisele andis jõudu, stiimulit ja hoogu inimlikkus. Samas oli sul ka varem eeldusi inimlikkusest edasi avanemiseks, sest sind huvitasid ka siis vastused küsimustele rohkem kui eneseõigustused.
Samas on olemas ka inimesi, kes on kül kõigest tüdinenud, kuid kes samas ei lase lahti eneseõigustustest. Sellisel kombinatsioonil on samuti eeldused, kuid need nullib kohe ära siis see eneseõigustus - inimlikkuse osa mis on jäänud ülemvõimule ja mis ei anna "mingi hinna eest" ära oma ülemvõimu.
| Tsiteerin:: |
| ma kujutan ette, et kui siit maalt lahkutakse, siis ei ole enam vaja tegeleda selliste asjadega. et siis ollakse lihtsalt energia või teadvus ja pole vaja tegeleda selliste asjadega nagu söömine ja koristamine jne. |
Jah nii see on ja nii hakkamegi tasapisi väärtustama seda inimlikkusest enamat olemasolemist. Kuid, ennem "paradiisi" peame meelt parandama, et mõista selle "paradiisi" väärtust, olemust, ehitust jne, et oleksime vabad inimlikust võimu, ahnuse, viha, kättemaksu, hirmu, eneseõigustuse jne, "madalalaubalisusest" ja oleksime selle "paradiisi" väärilised.
| Tsiteerin:: |
| Kõige kergem on olla kuskil looduses, kus pole vaja kellegagi suhelda, ei pea midagi tegema. |
Ära jäta pooleli meeleparandamise tööd mida saab teha niigi lühikest aega – ainult inimese eluea vältel ja pärast on sul aega "paradiisis" viibida terve igaviku.
| Tsiteerin:: |
| Ega ma eriti mures selle pärast pole, samuti on mingi kerge ükskõiksus tekkinud selle suhtes, et mis muga parasjagu toimub. Tahaks lihtsalt teada, et millest sellised tundmused. Et mis sellest seisundist nagu edasi peaks arenema. Ma muidugi võin mitte välja teha sellest ebameeldivus tundest, mis mul igapäevaste toimetuste suhtes on, aga kas nii jääbki. |
Siit edasi proovi endas edasi arendada juba väikselt kujunema hakanud sõjamehe meeleolu:
| seesama kirjutas: |
Sõjamehe meeleolu hulka kuulu ka seisund milles me ei mõtle olukorrast, saavutustest, kaotustest jne, vaid lihtsalt oleme ja lihtsalt tegutseme selles vallas millega me saame või peame tegutsema. See on näiteks midagi niisugust kus me teame, et meil on 1000 km kindlasti ja võibolla veel määramatu hulk kilomeetreid käia, milles tee on ebamugav, ebahuvitav ja ka koorem on seljas. Et mitte ennast sellest teadmisest ja mõtlemisest tühjaks lasta joosta, tuleb lihtsalt mitte mõelda ja käia, pannes ühe jala teise ette . Kui aga tõesti millegist mõelda vaja on, et anda ajule tööd, siis võibgi mõelda sellest, jälgida seda ja võimalusel leida ka meelelahutust sellest kuidas see üks jalg teise ette läheb. Seega otsida huvitavat selle tohutu ulatusliku ebahuvitava pisidetailidest.
Selliselt suudame ennast raiskamata püsida ja ja ära oodata midagi mida me ootame ning kuna me ei mõtle oma suurtest eesmärkidest, siis saab meie taotlus vabalt toimetada. Peale taotluse ülesehitamist, tajus, tundes, mõttes, sõnas ja mõnikord ka teos, peame ta lahti laskma, jättes alles vaid kujunditu teadmise, et seda ja nii on taotletud. |
|
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 11:54 am Teema: |
|
|
| seesama kirjutas: |
Ära jäta pooleli meeleparandamise tööd mida saab teha niigi lühikest aega – ainult inimese eluea vältel ja pärast on sul aega "paradiisis" viibida terve igaviku.
|
Jah, ega ma kuskile ära põgeneda ja erakuks hakata ei taha. Selle pärast valisin sellise töö ka, kus peab väga aktiivne ja julge olema. See on midagi, millega ma eriti harjunud pole, kohati on päris ebameeldiv. Aga samas see on ju kõigest ego või inimlikkus vist, mis ebameeldivust tunneb. Seega paras - las tunneb , küll lõpuks ära harjub. On jäänud selline mulje, et ebameeldivate olukordade talumine nõrgendab inimkuju või siis minu väljakujunenud suhtumisi ja arvamusi endast. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 2:19 pm Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: |
| Viimasel ajal mul on enamuse ajast mingi kummaline tüdimus sellest füüsilisest maailmast. kuidagi vaevaline on ümbrusega kontakteerumine. vahest hommikul ärgates on mingi vastik tunne, ei taha üldse üles tõusta. ei viitsi ka eriti millegagi tegeleda, isegi süia ei viitsi vahest. või õigemini lihtsalt tüütu on see söögiga jamamine. süia võib küll, aga ei viitsi poes käia ja küpsetada. |
Väga tuttav asi
Ainult mis on mind tänu vaimu abile köitnud ongi energeetilised rännakud, kust saab seda tundmatut ja teispoolsust kogeda, see on asi mis on väärtus. Kui seda pole siis muidugi on asi kehva,ja ka mul on pikki vahesi, kuid teatud minnalaskimis meeleolu aitab end kõrvalt vaadata ja üsna võimalik on siis ka midagi ära teha, et küll ei viitsi aga saab tehtud ja asjad tuleks ka võimalikult homse kaela veeretada, siis ei pea täna jändama .
Kuid, see tunne tekib ka siis, kui see maailm hakkab järjest tühisemaks muutuma meie teadvuses. Hasarti tekitab ikka huvi asja vastu, kui seda põle, siis on ka apaatsus.
| Tsiteerin:: |
kuidagi mõttetu tundub iga päev süia. muud nagu ei saagi teha. ma kujutan ette, et kui siit maalt lahkutakse, siis ei ole enam vaja tegeleda selliste asjadega. et siis ollakse lihtsalt energia või teadvus ja pole vaja tegeleda selliste asjadega nagu söömine ja koristamine jne.
Kõige kergem on olla kuskil looduses, kus pole vaja kellegagi suhelda, ei pea midagi tegema. |
Ma nt. oleks rahul,kui oleks teenijad, need teeks suurem osa ära aga seda praegu pole ja siis ootan iseenda järel varitsedes, mil viitsin midagi teha, siis kasutan juhust ja teen, jah söögiga on kehvem aga sellega saab ka laveerida seda ja tespidi,kuigi ei viitsi.
| Tsiteerin:: |
| Ega ma eriti mures selle pärast pole, samuti on mingi kerge ükskõiksus tekkinud selle suhtes, et mis muga parasjagu toimub. Tahaks lihtsalt teada, et millest sellised tundmused. Et mis sellest seisundist nagu edasi peaks arenema. Ma muidugi võin mitte välja teha sellest ebameeldivus tundest, mis mul igapäevaste toimetuste suhtes on, aga kas nii jääbki. |
Jah, sellele aitab lõpu teha, õigemini probleemi pehmendada vaid sõjamehe meeleolu, tegelikkuses see väga ära ei lõpegi.
Aga seda saab vaid endas varitseda, et kui midagi teed, siis lihtsalt teed, ilma et see oleks tegemise pärast, saavutuste pärast, soovide pärast. Need asjad tabavad tegelikkuse tajujaid, no selle tegelikkuse, mida maailm ei tunnista ega taju, sest see taju nihutab me teadvuse asendi kõrvale siinsest värvilisest pettemaailmast, ning see kaotab siis ka väärtuse.
Paljud võivad tajuda seda sama, ja on siis samamoodi segaduses ega oska sellega midagi teha.
Kunagi mõtlesin samuti, et mis jama on, kõik rabelevad, eesmärgitavad, tahavad midagi saavutada aga mina ei viitsi, mõttetu. Praegu on sama, aga olen lihtsalt asjasse teisti suhtuma hakanud, ärakasutama asju, mis head võiks teha, tunnetele ja teadvusele.
Ega siin mingit õiget retsepti õieti põlegi. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vabadus
Külaline
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 2:55 pm Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: |
| eneseõigustus - inimlikkuse osa mis on jäänud ülemvõimule ja mis ei anna "mingi hinna eest" ära oma ülemvõimu. |
Kas selle looma vastu ka rohtu leidub?  |
|
| Tagasi üles |
|
|
Silmav Vaher
Liitunud: 30 Aug 2006
Postitusi: 9
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 3:13 pm Teema: |
|
|
kui järele mõelda ei ole millelgi otsest tähendust kui vaid asi iseenesest. keegi kunagi kusagil nimetas, et rõhuasetus on see mis vormib olemise (ja muidugi ka see, mida sööd)
mis eneseõigustusse puutub, siis on see maetud, võib olla, kindlusetuse alla. ja kindlusetus millegi muu tagajärg jne, jne...
üks võimalikest juhatustest ütleb: lase otsad lahti, vaiki korraks ja maailm omandab uue tähenduse ja välimuse ja väljenduse ja omaduse...
samas -
iga lubaduse andmine, nagu ka see viimane vihje, on lihtsam kui selle rakendus - kui mõtlema hakata...
(aga hingata on lihtne!?) |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 3:41 pm Teema: |
|
|
| vaatleja kirjutas: |
| Väga tuttav asi |
Tore siis, et see kõik "normaalne" on
| vaatleja kirjutas: |
Ainult mis on mind tänu vaimu abile köitnud ongi energeetilised rännakud, kust saab seda tundmatut ja teispoolsust kogeda, see on asi mis on väärtus. |
Rännakuid pole küll ammu olnud, mõningad jõulisemad unenäod vahetevahel ergutavad.
On ka helgemaid hetki igapäevases tegevuses. kui poleks "teid" siis oleks vist veidi kurvem |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 3:45 pm Teema: |
|
|
| vabadus kirjutas: |
| Tsiteerin:: |
| eneseõigustus - inimlikkuse osa mis on jäänud ülemvõimule ja mis ei anna "mingi hinna eest" ära oma ülemvõimu. |
Kas selle looma vastu ka rohtu leidub? |
Tavaliselt on see murdunud mingi piisava elulise vapustuse tagajärjel, kus inimene ei suuda enam kuulata isegi oma eneseõigustust. Muidu aga on meil omad eelised ja mitteelised, mida ise muuta peaaegu et ei saagi, kui vaid siis "lootusetult jalutu jalgele tõusmise" tugevusega taotlusega. Meie muutumine "rahumeelselt" võib võtta aega terve elu ja seda ütles ka don Juan Castanedast, sest me oleme sündinud omapäradega, mis elu jooksul ja ümbritseva keskkonna abil edasi kujunevad ja "lootusetult" kinnistuvad.
Teoreetiliselt aga, on kõigil inimestel olemas, olgu või kaduvväike võimalus, muutuda ka teatavaks võtmisega, selle arvestamisega, varitsemisega ja taotlemisega ka küllaltki rahumeelsel viisil. See on ka üks põhjustest miks nendest asjadest räägitakse (mis ongi ju teooria) ka rohkematele inimestele, mitte ainult "väljavalitutele". Teoreetiline võimalus on, kuid seda ei saa me kohe, kui praktilist tulemust "nurgast võtta ja kasutada", kuid me saame seda hakata varitsema, ilma arvet pidamatta kaotuste ja võitude üle, ning teadmisega, et võtku see aega kuikaua tahes. Selle "1000 kilomeetrise jne", teekonna varitsema hakkamine on juba see Piiblist pärit "kaduvväike sinepiivake, millest saab kasvada taevani ulatuv taim". Algus kusagilt, olgu või "olematusest", võib meid edasi juhatada kusagile - üks asi kasvab teisest välja jne. |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 3:53 pm Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
| vaatleja kirjutas: |
| Väga tuttav asi |
Tore siis, et see kõik "normaalne" on
... |
Selline kerge huumor tuleb ikka kasuks, sest see leevendab meie süngust ja raskemeelsust ning genereerib lisaeneriat . |
|
| Tagasi üles |
|
|
vabadus
Külaline
|
| Postitatud: Kolm Aug 30, 2006 4:03 pm Teema: |
|
|
... mis kokkuvõttes tähendab seda, et tuleb edasi minna ja haarata võimalusest tegutseda. Kui oodata, loota ja varitseda, et midagi iseenesest juhtuks, võib 1000km teekond olla kui liblikal, kes pea küll (taotlusega) eesmärgi poole hoiab, ent kes tuule poolt lükata-tõugata on. Vahest meetrike siia- vahest teiselepoole.
Teine võimalus on siis leida jõud ja isegi lennuvõimetuna tahte ja taotluse abil tiibu lehvitada. Liblikas ei suuda muuta tuult, kuid suudab lennata. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 06, 2006 9:03 am Teema: |
|
|
| vaatleja kirjutas: |
Ainult mis on mind tänu vaimu abile köitnud ongi energeetilised rännakud, kust saab seda tundmatut ja teispoolsust kogeda, see on asi mis on väärtus. |
Räägi rännakutest! |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Sept 06, 2006 9:50 am Teema: |
|
|
| Selleks on teema "Energeetilised sündmused", selle all on alles esimene viide sellele, sadade rännakute seast, see asi toimus minuga mu vaimu elu algaastatel. Ja eks sinna teemasse ajajooksul panen veel mõned, kõiki siia ei pane ja muidugi peab varitsema mis suunad siin tekivad vaimu suhtes, vastavalt sellele ka kirjutised. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 06, 2006 10:47 am Teema: |
|
|
Suured tänud selle eest.
See on muidugi tase millest ainult raamatute vahendusel kuulnud olen.
Viimase peal!
Siis on ju eeldusi päris tasemel unenägijaks saada kui sellised kogemused juba olemas ja veel teadlikku treeningut teha.
Unenägemise vallas olen alati naispraktiseerijaid imetlenud nende paindlikuse ja osade võimete nii iseenesest võetavuse poolest.
Pole neil unenäoväravaid ega muret anorgaanilste pärast.
Samas on ühine mõlemile soole, et enne kui minna teise tähelepanusse toimetama tuleb esimene tähelepanu korda teha. Kõik sitt ja hirmud mis meil on võtame me teise tähelepanusse kaasa ja kui see juhtub on mäng üsna läbi.
Võtsin kunagi vastu otsuse esimese järjekorras ennast tühjaks teha enne kui kuhugi minna. See tähendab oma elust kokkuvõtted teha ja kõigest isikliku ajaloo saastast vabaneda. Ei ole mulle vaim vihjanud, et kuidagi lihtsamini saaks.
Loodan kunagi teile järele jõuda  |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Sept 06, 2006 12:53 pm Teema: |
|
|
See oli üks mu rännakutest, mis peale selle loo kirjeldusi jätkus ja jätkub ikka edasi, ja ilma teadlikkuseda oleksin aastaid tagasi juba surnud sinna.
Kuid paraleelselt rännakutega, korrigerisin oma unesi ja ennast ka ilmsi ja rännakute sisu oli alati ettearvamatu, kuid iial ei saa seal pead kaotada ja peab täie kainusega sinna sisenema. Ilma emotsioonideta, ilma mõistuse segamiseta, ilma inimlkkuseta jne.
No eks ma kirjutan neist veel, kui õige aeg tuleb. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 7:11 am Teema: |
|
|
Imelik on see iganädalane rutiin. esmaspäeval tööle, reedel saab lõdvaks lasta ennast, esmaspäeval jälle tööle kuni reedeni jne. iseenesest elul pole midagi viga, aga see rutiin tüütab ära. iga hommik tõuse üles ja õhtul jälle magama. ja siis vahepeal veel sada rutiinset toimingut nagu söömine, pesemine, koristamine jne. tekib tunne, et millal see kõik ükskord otsa lõppeb? kuhu ma üldse lähen? järgmisesse nädalasse ikka samamoodi, mis mind seal ootab? nagu rikkiläinud plaat kõik kordub igapäev väikeste erinevustega. ainult aastatajad muutuvad.
võib-olla annaks kuidagi suhtumist muuta, aga praegu küll kohati tundub, et milleks ma üldse elan. no muidugi ma tean ju vastust - selleks et oma teadvust arendada. aga ikkagi kuigi asjad mida ma selles mõttes teen ja tean, et need on vajalikud ei muuda seda tunnet hetkel. isegi meeldivate asjadega tegelemine ei kaota ära seda lõputu kordamise tunnet. või siis korraks. mõndadesse üksikutesse tegevustesse saab küll ennast tegelikult nagu ära unustada. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 7:47 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
| Imelik on see iganädalane rutiin. esmaspäeval tööle, reedel saab lõdvaks lasta ennast, esmaspäeval jälle tööle kuni reedeni jne. iseenesest elul pole midagi viga, aga see rutiin tüütab ära. iga hommik tõuse üles ja õhtul jälle magama. ja siis vahepeal veel sada rutiinset toimingut nagu söömine, pesemine, koristamine jne. ........... ..selleks et oma teadvust arendada... |
Teadvuse arendamisel on rutiin kõige vaenulikum tegevus üldse! Kes sulle öelnud on et rutiin aitab areneda?!?
Rutiin tapab! ja seda sõnasõnalt.
Esimesi tundemärke hakkad juba tajma kui elu muutub nii tüütuks ja mõtetuks, et ei tahagi enam midagi ja kedagi näha. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 7:50 am Teema: |
|
|
võiks isegi öelda, et igapäevane rutiin ongi see mis meie maailma fikseerib, see mis seda muutumatuna hoiab, välistades igasuguse arengu ja ka lihtsalt muutuse.
Rutiinimurdmise praktika on esimene tegevus millega jõu kogumisest huvitatud inimesed tegelema hakkavad. Korduvate tegevuste ülevalhoidmine nõuab tohutult energiat. Seda on oleks mõistlik vabastada.
See on nagu pööningult vana kola ära müümine- saad ruumi tühjaks ja natuke raha ka. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 8:55 am Teema: |
|
|
| tonal kirjutas: |
Teadvuse arendamisel on rutiin kõige vaenulikum tegevus üldse! Kes sulle öelnud on et rutiin aitab areneda?!?
Rutiin tapab! ja seda sõnasõnalt.
|
Rutiin tapab, tõsi. Keegi pole mulle öelnud, et see aitab areneda. Aga samas kui mõelda selle peale võib-olla siiski aitab. Kui elu on vaheldusrikas ja huvitav, siis nagu lendad ühest hetkest teise, naudid oma tegevusi, elu on lahe. Aga rutiin sellisel kujul nagu mul praegu on, otseselt ei tapa, vaid paneb nagu peatuma. Selline tunne on, et mul pole kuhugi minna, kui ainult siin ja praegu olla. Et see rutiin talutav oleks siis peakski ainult käesolevas hetkes olema. Ei oska täpselt seletada ka.
| Tsiteerin:: |
| Korduvate tegevuste ülevalhoidmine nõuab tohutult energiat. |
Sööma pead ju ikkagi iga päev Ma söön erinevates kohtades ja erinevatel aegadel näiteks, aga ikkagi peab sööma, kui ei taha päris ära nõrkeda. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 9:17 am Teema: |
|
|
| Siin kuskil teise teema all oli toodud hulganisti näiteid rutiini murdmiseks. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 11:01 am Teema: |
|
|
Losing the human form is like a spiral. It gives a warrior the freedom to remember himself as straight fields of energy and this in turn makes him even freer.
- Carlos Castaneda
Kõikide oma rutiinide ja siedialoogi ja teiste elementidega oleme loonud omale mugava ja turvalise kodu. Peale inimvormist vabanemist on meil raske hetk mil peame otsima omale uue kodu, kuna vana lihtsalt ei toimi enam. |
|
| Tagasi üles |
|
|
olemas
Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 1:38 pm Teema: |
|
|
rutiin versus regulaarsus ...
väliselt sarnased, kuid väga ja väga erinevad... kindlasti on kellelgi mõtteid lisada siia. Regulaarsus on järjepidevus. Rutiin on ju tegelikult ei miski muu, kui inimese enda suhtumine, häälestatus.
Teadlikkust kasutab inimene loomulikult siis, kui on uudne situatsioon, sellest me õpime ja areneme. Kui on vana ja tuttav, sadu kordi läbi tehtud situatsioon, läheb käima aga loomulikult-loomalikult-looduslikult meie autopiloot ja me ei pea vajalikuks teadlikkust kasutada. See on nii tavamaailmas, reeglina. Seetõttu on sõhjamehel, kes varitsemas teadlikkuse kasvu hea osaleda alati uudses situatsioonis ja vältida rutiini, et mitte automatismi-unne märkamatult suigatada.
Kuid... meenutaks korraks - kas on olemas olnud kaks identset situatsiooni? Kas on olemas kaht täpselt ühesugust ajahetke? (kas siis saab või ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda?)
Olles läbinisti aus ja tõene, kuni rakutasandini välja  - ei saa olla selles tohutus muutuvuses ja pidevas teisenemises kunagi kaht ühesugust situatsiooni. Kust tuleb siis see rutiin? Rutiin on seisund, milles olles me ei märka pidevat uuenemist igal mikrosekundil. See on seisund, kus me ei ole olevikuhetkes kohal. Me ei märka, sest oleme hõivatud oma mõtete/tunnetega. Ja see on hävitav sesund sõjamehele. See on unustuseseisund, mis võib saada saatuslikuks...
Kui sõjamees on piisavalt oma teadlikkust valdama õppinud, siis on edasine samm jääda teadvele ka väliselt rutiinsetes olukordades. Kõik on justkui juba tuttav ja jälle sama, mis toimub, kuid just see peaks sõjamehe eriliselt valvsaks muutma, kui talle tundub, et kõik on jälle täpselt samamoodi.
Seetõttu kasutavad teelolijad sellel lainel olles regulaarsust. Kui väliselt rutiinses olukorras jääda teadvele, on tegu lihtsa regulaarsusega. Nagu igal aastal järgneb suvele sügis ja sügisele talv. Ja päike tõuseb ja päike loojub ja päike tõuseb ja päike loojub. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 2:10 pm Teema: |
|
|
Tegelikult ma ei teagi, mis mind häirib. otsest rutiini igapäevaselt polegi, mis häiriks, igav ka ei ole. aga õhtul mõtlen magama minnes - nii jälle on õhtu, vaatan oma tuba, kus ma magan, mõtlen üks päev möödas jälle, jälle siin samas toas sama teki all, nüüd jään magama, nagu iga õhtu. hommikul ärkan üles ja mõtlen, nii jälle hommik, hakkab pihta.
samas aeg lendab.
tekib tunne, et no kaua võib, ei viitsi enam |
|
| Tagasi üles |
|
|
olemas
Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 2:45 pm Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
Tegelikult ma ei teagi, mis mind häirib. otsest rutiini igapäevaselt polegi, mis häiriks, igav ka ei ole. aga õhtul mõtlen magama minnes - nii jälle on õhtu, vaatan oma tuba, kus ma magan, mõtlen üks päev möödas jälle, jälle siin samas toas sama teki all, nüüd jään magama, nagu iga õhtu. hommikul ärkan üles ja mõtlen, nii jälle hommik, hakkab pihta.
samas aeg lendab.
tekib tunne, et no kaua võib, ei viitsi enam |
mulle on see ikka väga tuttav tunne. Hommikud on eriti vaevalised olnud juba jupp aega...  tegelen ka just selle lahtiharutamisega, et millest siis õieti koosneb see "jämedamatel tasanditel" laiutav apaatia või isegi vastumeelsus, inerts... On ju selge, et iga kord, kui ärkan nagu unest ja satun teadvele, siis on pidu minus eneses ka kõige "rutiinsemal" igapäevahetkel... See apaatia ei tulene seega otseselt päevakorrast või muust sellisest. See on mingi seesmine protsess nii füüsise kui ka energiakeha tasandil. Aga enamat pole ma välja selgitanud. Betty, kui sa leiad häid nõkse sellga seoses, jaga siiapoole ka ! |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 2:52 pm Teema: |
|
|
Jah, see on nii. Ma ütleks üht asja veel, et on olemas rutiinide rutiin, nagu varitsemise varitsemine.
Igapäev on erinev, igapäev on meie sama rada nt. tööle kah erinev, iga päev ja öö on erinev, iga tund on erinev ja iga me tegu on igapäev erinev eilsest, neid jägides polegi rutiini, aga on suur rutiin.
Igpäpäev üks ja sama, öhtu, öö, hommik, sama koht, sama töö, samad inimesed, sama jutt, saba tuba, sama maja, tänav jne.
Need suures mastaabis muutuvad väga aeglaselt, väga vähe ja on seega üks püsiv asi, mis eriti ei muutu.
Selle murdmiseks nõiad....(räägiks nüüd, sellest mida tavainimesel eriti teha pole võimalik, kuigi siiski on mõnel) ....et nõiad vahetasid maju ja oli mitu maja, seega asukohti kus liikuda, olla. Kuid meil siin ja praegu puuduvad väga paljud sellised võimalused, mis nõidadel olid olemas.
Seepärast on ka seda raskem oma kogumispunkti nihutada, töökohti vahetada pole sugugi lihtne, maju ja korterid juurde osta pole lausa võimalik, ärakolida ei lase jälle hea töökoht mõnikord, jne. jne kõike muud ka, meil pole nõidade ettevalmistatud keskkonda.
Ja selles suhtes on igaüks ise enda peremees ja vat siin on ka kunst välja mõelda kuidas vabaneda oma ühekülgsusse suruvast olukorrast.
Sõjamehe meeleolu, on üks variante, sest kui muud võimalust pole siis tegeleme asjadega, nagu see ei loeks kus asume, mida teeme, lihtsalt teeme ja oleme, näeme ja kogeme seda mis parasjagu on.
Aga see on jällegi iseenda varitsemist nõudev. Sellekohta võiks öelda, et nõiad olid paremas olukorras, (nagualid ja eesolnud nõiad jätsid kõik oma looudud keskkonnad maha järgmistele tulijatele, kui valmis hea keskkond juba)
Meil see-eest on ühiskond nagu kuiviktürann  , mis ei lase lahti meid enda surve alt, ja türann, keda nõiad taga otsisid jällegi, sest neil pold seda võtta, on meil siin samas türanniseerimas, s.o ühiskond ja sitt keskond, seega pole vaja meil jälle seda otsida, seesama praegune üksluine elu, mis ei anna järele ja mõnel on õnn omada ka kodus türanni  , mis võivad elu oksendamiseni ära rikkuda, kuid kogumispunkt võib sel puhul hoopis nihkesse minna koguni liikvele. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 4:02 pm Teema: |
|
|
| siin kirjutas: |
| Betty, kui sa leiad häid nõkse sellga seoses, jaga siiapoole ka ! |
Ma pole midagi paremat praegu välja mõelnud, kui et sellest lihtsalt nö mööda vaadata, teha ikkagi igapäevaseid asju lihtsalt tegemise pärast. raskem on selliste asjadega, mis üldse meeldegi ei tule vahest, nagu pesu pesemine ja sokkide ostmine näiteks - hommikul tuleb meelde tavaliselt ...
või siis lasta sellel tundel olla ja mitte erilist numbrit teha sellest ja vaadata kuidas asi areneb. mul vist käib see apaatia perioodiliselt, vahest kui on olnud mõnda aega, siis tekkib tüdimus tüdimusest. nagu mingis laulus olid sõnad "i'm sick and tired of being sick and tired" siis tuleb elu sisse jälle mõneks ajaks. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Sept 13, 2006 4:15 pm Teema: |
|
|
Ma olen lasnud need asjad, mis meelde ei tule, kuigi hommikul võivad meeles olla, niikaugele kuni asi muutub hädvajalikuks, nt sokkide ostmine, seni kuni pole enam midagi jalga panna, siis olen sunnitud ostma. Pesuga nt. on vahel nii, et panen masinasse ja siis on need seal, kuni avastan et olen pesu pesnud kunagi
Muidugi pole see alati nii, vahel tuleb kõik viimse asjani meelde ja teen kohe ära.
Kuid muidugi saab seda ka endas harjutada täpseks nagu kellavärk, kuid nagu piibligi lause, et kaht isandat ei saa teenida, siis antud juhul on esikohal siiski rõhuasetus vaimsemal poolel ja tahes tahtmata jäävad argiasjad vahel teisele kohale, mis pole siiski teab mis katastroof, las jäävad, küll meenuvad kui asi kitsaks kisub
Ja tõtt öelda, ma lihtsalt ei viitsi seda maist soga ületähtsustada, see lihtsalt pole nii tähtis. Aga vajalik selleks, et neid on vaja siin elus, siis mõned asjad tuleb lihtsalt lõpuks ära teha. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tonal
Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155
|
| Postitatud: Nelj Sept 14, 2006 8:39 am Teema: |
|
|
Kui võib vahele segada.
Harjumuste muutmine ei peaks muutuma passiivsuseks igapäevaelu suhtes. Igapäevaste tegevuste nagu pesu pesemine, söömine jne edasilükkamine või vältimine ei muuda midagi. Vahest kui suudaks neid teha iga kord kasvõi natuke erineval moel..kes teab.
Viimati muutis seda tonal (Nelj Sept 14, 2006 9:31 am). Kokku muudetud 1 kord |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Nelj Sept 14, 2006 9:25 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
Tegelikult ma ei teagi, mis mind häirib. otsest rutiini igapäevaselt polegi, mis häiriks, igav ka ei ole. aga õhtul mõtlen magama minnes - nii jälle on õhtu, vaatan oma tuba, kus ma magan, mõtlen üks päev möödas jälle, jälle siin samas toas sama teki all, nüüd jään magama, nagu iga õhtu. hommikul ärkan üles ja mõtlen, nii jälle hommik, hakkab pihta.
samas aeg lendab.
tekib tunne, et no kaua võib, ei viitsi enam |
Kõigepealt on sul ideaalne võimalus välja arendada sõjamehe meeleolu. Siis, ära mõtle, ega pea arvet magama minnes õhtust, hommikust, toast, päevast, tekist, magamisest jne, vaid mõtle selle asemel hoopis sellest kuidas sa praegu uinud - kuidas sa nihkud märkamatult unne, kuidas see kõik toimub, millal hakkad nägema esimesi unenäo pilte jne. Sellega laiendad oma teadlikolekut ärkvelolekust uneseisundisse, kuni tuled unes teadvele ja kui sa oled unes juba teadvel sellest et oled unes, siis oled teadvuse rännaku alguses. edasi murra rutiin oma teadlikes unedes ja tee seal midagi huvitavat, liigu teadlikult ringi ja muuda midagi mida tahaksid muuta reaalsuses. - Unenägudes saame mõjutada ka reaalsust ja reaalsuses saame taotleda ja varitseda teadvuse laienemist une seisundisse. Kuid veelkord siis, et "kõigepealt" sõjamehe meeleolu, et poleks arvepidamist, et poleks pettumist ja tüdinemist sellest et juba "100" korda pole unes teadvele tulnud jne.
Ja kui see sulle eesmärki elamiseks ei anna siiski, või soovid midagi unenägudele lisaks, siis näiteks tööta rutiinselt ja visalt aasta läbi selle nimel, et puhkuse ajal kusagile reisima minna, võimalikult erinevasse keskonda - ühiskonda. Või tööta ja kogu raha selle nimel, et osta näiteks vastav auto millega oleks hea oma riigis lihtsalt niisama ringi sõita, või käia erinevatel üritustel, näiteks lennupäevad või autode kiirendusvõistlused jne,  . Või siis meditatsiooni laagrid, loengud jne. Vaimu abstraktsuse põhimõte võimaldab meil kasutada mistahes vahendit mistahes probleemi lahendamiseks ! Kuid ettevaatlik peab olema sellega, et vahend ei neelaks meid endasse, meie inimlikuse ülemvõim ei tugevneks veelgi ja et vahend täidaks meie Vaimset eesmärki, olgu siis otseselt või kaudselt, kohe või kunagi. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Nelj Sept 14, 2006 10:01 am Teema: |
|
|
Autot tahaks küll 
Rutiinselt pole isegi vaja töötada, pigem lihtsalt pühendunult. |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Nelj Sept 14, 2006 10:07 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
Autot tahaks küll
Rutiinselt pole isegi vaja töötada, pigem lihtsalt pühendunult. |
No näed siis, hakkab juba minema . |
|
| Tagasi üles |
|
|
vabadus
Külaline
|
| Postitatud: Nelj Sept 14, 2006 8:40 pm Teema: |
|
|
| seesama kirjutas: |
| Siis, ära mõtle, ega pea arvet magama minnes õhtust, hommikust, toast, päevast, tekist, magamisest jne, vaid mõtle selle asemel hoopis sellest kuidas sa praegu uinud - kuidas sa nihkud märkamatult unne, kuidas see kõik toimub, millal hakkad nägema esimesi unenäo pilte jne. |
Aga mis siis kui selline hetkes olemine tundub igavana? Kui vihmase ilmaga on palju mõnusam unistada homsest kohtumisest või mõni aasta tagasi saadud kingitusest, selle asemel et viibida hetkes ja vaadelda langevate piiskade mustreid...
Millise nipiga panna/meelitada end olema hetkes, kui olla hetkest eemal on nii ahvatlev? |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 1:50 am Teema: |
|
|
| vabadus kirjutas: |
...
Millise nipiga panna/meelitada end olema hetkes, kui olla hetkest eemal on nii ahvatlev? |
Varitsedes kõigepealt "kunagi" võibolla saabuvat vastavat meeleolu, milles tekib tahtmine taotleda, või ka palvetada sellist huvi . Võibolla Vaim võtab sind kuulda. |
|
| Tagasi üles |
|
|
resonating
Liitunud: 29 Aug 2006
Postitusi: 111
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 6:57 am Teema: |
|
|
| vabadus kirjutas: |
Millise nipiga panna/meelitada end olema hetkes, kui olla hetkest eemal on nii ahvatlev? |
Me pole kunagi hetkest eemal, ka siis mitte, kui me arvame end seda tegevat.
Pole olemas ühtegi hetke väljaspool meid.
Kui oled mõtetes eilses või homses, siis on see hetke loomine, taotlus. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 7:59 am Teema: |
|
|
| seesama kirjutas: |
| No näed siis, hakkab juba minema . |
Vahest on kasulik natuke viriseda, siis asjad muutuvad paremaks |
|
| Tagasi üles |
|
|
resonating
Liitunud: 29 Aug 2006
Postitusi: 111
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 10:17 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
Vahest on kasulik natuke viriseda, siis asjad muutuvad paremaks |
See on juba lapsepõlvest tuntud nipp - taotle virisedes |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 10:59 am Teema: |
|
|
| betty kirjutas: |
| seesama kirjutas: |
| No näed siis, hakkab juba minema . |
Vahest on kasulik natuke viriseda, siis asjad muutuvad paremaks |
Jah nii saame enda omadusi ära kasutada "enda" abstraktse jõu - taotluse - energia koondamiseks millegile konkreetsele ja kujundlikule. Nii saame ära kasutada mistahes enda omadusi kui vahendeid.
"Mõnikord" mulle tundub, et sa oled Vaimu abstraktsuse pühimõttele pihta saama hakanud. Järelikult pole ma elutule kiviseinale rääkinud . |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 11:30 am Teema: |
|
|
| seesama kirjutas: |
| Järelikult pole ma elutule kiviseinale rääkinud . |
|
|
| Tagasi üles |
|
|
vabadus
Külaline
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 8:46 pm Teema: |
|
|
Mulle on jälle selline asi silma jäänud, et kui kusagil tegemistes mingi stagnatsioon või blokk ette tekib, siis suurepärane võimalus selle eemaldamiseks on tõepoolest viriseda, kurta, ÄRA RÄÄKIDA asi. Ja sellest positsioonist olen vähemasti mina alati saanud uue hooga edasi minna.
N: Vahepeal kurtsin siin, et unenägemisi ja rännakuid pole nii paljuning vägevaid kui tahaksin, siis seda et kõigest tüdinenud, ei oska ei saa, appi, appi. Ja erinevat muud jama olen ka rääkinud.
Selline kurtmine on päris palju aidanud. Nii kui foorumis kirjas või muul moel, mida kasutan, südamelt ära räägitud, hakkavad kas asjad liikuma või tuleb vabanemine nö. "probleemi" peale mõtlemisest ja ALATI on sellest positsioonist saanud edasi astuda. On saanud sedagi proovida, et teadlikult mingit jama peas edasi-tagasi veeretada mõttega, et äkki lahendan ära, äkki suudan unustada või loobuda. Kui aga asi ei toimi, siis leian võimaluse, et kellelegi oma mõtted välja öelda kas siis kaudselt või otseselt. Tulemuseks, et praktiliselt kohe saab senise probleemi seljataha jätta. Tunde poolest muutub väljaöeldud probleem "olevikus või tulevikus juba lahendatud olukorraks".
Muide ma lihtsalt ei saa mainimata jätta, et selle jutu peale...
| seesama kirjutas: |
No näed siis, hakkab juba minema Very Happy . |
| betty kirjutas: |
| Vahest on kasulik natuke viriseda, siis asjad muutuvad paremaks Very Happy |
| seesama kirjutas: |
| "Mõnikord" mulle tundub, et sa oled Vaimu abstraktsuse pühimõttele pihta saama hakanud. Järelikult pole ma elutule kiviseinale rääkinud Very Happy |
...tekkis mul väga kade tunne, et betty sai kiita, aga mina mitte.
sorry, betty |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Reede Sept 15, 2006 9:23 pm Teema: |
|
|
| vabadus kirjutas: |
| sorry, betty |
mis seal ikka |
|
| Tagasi üles |
|
|
Ultron
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 114
|
| Postitatud: Esm Sept 18, 2006 5:16 pm Teema: Re: Igapäevane elu |
|
|
| betty kirjutas: |
kuidagi mõttetu tundub iga päev süia. muud nagu ei saagi teha. ma kujutan ette, et kui siit maalt lahkutakse, siis ei ole enam vaja tegeleda selliste asjadega. et siis ollakse lihtsalt energia või teadvus ja pole vaja tegeleda selliste asjadega nagu söömine ja koristamine jne
|
Kunagi netist lugesin ühte artiklit naisest, kes elas valgusest. Vahel vett jõi, aga tahket toitu tal vaja polnud. |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
