Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
 Postitatud: Laup Apr 03, 2010 4:04 pm Teema: Juuda evangeelium |
 |
|
Juuda evangeelium
From ZWiki
| Tsiteerin:: |
Võib arvata, et "Juuda evangeelium" on eksisteerinud kreeka keeles enne aastat 180.
Tekst, mille on tõlkinud ja avaldamiseks ette valmistanud Genfi koptiuurija Rodolphe Kasser, kujutab endast osa 1970. aastatel Egiptuses leitud koodeksist, mille omanikuks on praegu Baseli Maecenase fond. Käsikiri pärineb 4. sajandist ja on kirjutatud kopti keele sahiidi murdes, peale "Juuda evangeeliumi" kuulub sellesse veel kaks teksti.
"Juuda evangeelium" pärineb gnostilistest ringkondadest ja vanakiriklikus poleemikas nimetatakse seda seoses ühe sektiga, kes austas peale Juudas Iskarioti ka Vanast Testamendist tuntud vennatapjat Kaini, kelles arvatavasti võidi näha Juuda eelkuju (nii nagu Uus Testamentki võrdleb Jeesust Kaini poolt tapetud Aabeliga, vrd Hb. 12, 24). Tõenäoliselt oli Juuda kuju gnostikutele sümpaatne seepärast, et teda arvati olevat omanud teadmist või tunnetust (kreeka k 'gnosis', siit ka 'gnostikud') sellest, et Jeesus peab inimkonna lunastamiseks surema ristil ja just kurjad väed üritavad seda takistada - niisiis võttis Juudas asjade käigu oma kätte ja aitas Jeesusel Tema missiooni täita. Juudas justkui ohverdab maise, ihuliku Jeesuse, mida tõeline, vaimulik Jeesus kannab vaid kui varjavat rõivast. Teoloogidele ja kirikuloo uurijatele ei ole taolised arutlused sugugi uued, kuid sellegipoolest on huvitav, mida too ligi kaks tuhat aastat vana (aga kindlasti mitte Juudalt endalt pärinev!) tekst täpsemalt sisaldab.
Väga tähtis on seejuures teada, et "Juuda evangeelium" ei ole sugugi ainus sarnane tekst, vaid on teada päris mitmeid Uue Testamendi kujunemise ajast pärinevaid kirjutisi, mida ei ole pühade kirjade hulka arvatud. Saksa teoloog Alfred Läpple soovitab oma 1983. aastal ilmunud teoses "Ausserbiblische Jesusgeschichten. Ein Plädoyer für die Apokryphen" kasutada nimetust "viies evangeelium" kõikide Uue Testamendi kaanoni hulgast väljajäänud tekstide kohta, mis kõnelevad Naatsareti Jeesusest. Eesti keeles on taolistest tekstidest ilmunud näiteks "Tooma evangeelium" ja "Filippose evangeelium".
Koptikeelne originaalkäsikiri pärineb 3. kuni 4. sajandist p. Kr.
26-leheküljeline Juuda evangeelium on kirjutatud 13 papüüruselehe mõlemale poolele ning on üks ajaloo keerulisemaid mõistatusi.
Maailma ainsana säilinud Juuda evangeeliumis seisab vastupidiselt piiblis tekstidele, et Jeesus nõudis Juudaselt oma väljaandmist Rooma võimudele. Uurijate arvates seisneb Juuda evangeeliumi olulisus Jeesuse poolt Juudale öeldud lauses.«…. oled kõigist teistest üle. Sa tood ohvriks mehe, kes on minu nahas».
Tekst viitab sellele, et Juudas aitas Jeesusel tema füüsilisest kehast vabaneda, leida oma tõelist vaimset mina või jumalikku sädet.
«Tõendamaks, et Juuda evangeelium on algupärane kristlik tekst, kasutasime süsinikumeetodit, tindianalüüsi, multispektraalset läbivalgustamist, uurisime selle kuuluvust konteksti ning tegime paleograafilise uuringu,» ütles National Geographic Society missiooniprogrammi asepresident Terry Garcia.
Garcia lisas, et Juuda evangeeliumi avastamine on tähtsaim piiblisse mittekuuluva teksti leid 60 aasta jooksul, aidates laiendada teadmisi varakristliku perioodi kohta.
«Seda peaks uurima nii ajaloolased, õpetlased kui ka teoloogid,» ütles Garcia.
Esimene teadaolev viide Juuda evangeeliumile seisab Gallia aladel elanud Lyoni piiskopi Saint Irenaeusi 180. aastal kirjutatud traktaadis, kus seisab, et see tekst on ketserlik.
«Juuda evangeeliumi avastamine koos 2000 aastat peidus olnud ja alles viimasel ajal päevavalgele ilmunud teiste evangeeliumitega muudab meie arusaamu varakristlusest,» ütles Princetoni ülikooli religiooniprofessor Elaine Pagels.
Ta lisas, et need leiud lõhuvad ettekujutuse kristlusest kui monoliitsest religioonist ja näitavad, kui mitmepalgeline ja lummav varakristlik liikumine tegelikult oli.
26-leheküljeline nahka köidetud papüürustekst arvatakse olevat koopia kreekakeelset originaaltekstist, mis tõlgiti kopti keelde umbes 300. aastal p.Kr.
Käsikiri avastati 1970ndatel Egiptusest El Minya lähedalt kõrbest, kust see Egiptuse antiigikaupmeeste kaudu lõpuks Euroopasse ja USAsse jõudis.
Juuda evangeelium asus 16 aastat New Yorgis Long Islandil asuva panga seifis. Aastal 2000 ostis selle ©veitsis Zürichis elav antiigikaupmees Frieda Nussberger-Tchacos.
Kartes halvas seisukorras oleva käsikirja edasist lagunemist, viis naine selle 2001. aasta veebruaris konserveerimiseks ja tõlkimiseks Baselis asuvasse Maecenase antiikkunsti fondi.
Käsikirja analüüsi ja tõlkimisega tegelenud kopti tekstide ekspertide gruppi juhtis endine Genfi ülikooli professor Rudolf Kasser, kelle sõnul polnud ta varem nii halvas seisukorras käsikirja näinud.
Tänapäeval Tchacose koodeksi nime alla tuntud käsikiri tagastatakse Egiptusele, kus see pannakse välja Kairo kopti muuseumisse.
(Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk)
--- Alternatiivse vaatena traditsioonilisele kristlikule õpetusele näitab Juuda evangeelium jüngrit kui ainukest Jeesuse siseringi liiget, kes mõistis Kristuse soovi saada lahti oma maisest kehast.
„Tema on selles versioonis hea mees,“ ütles North Carolina ülikooli religiooniprofessor Bart Ehrman. „Ta on ainuke apostel, kes mõistab Jeesust.“
Juuda evangeeliumi sissejuhatus teatab, et tegu on „salajase paljastusega Jeesuse ja Juudas Iskarioti vestlustest“. Hiljem tsiteerib teos Jeesust ütlemas Juudale: „Sina oled kõrgemal teistest, kuna sina ohverdad mehe, kes mind riietab.“
„Selle evangeeliumi idee on, et Jeesus, nagu me kõik on lõksus hing, kes on lõksus materiaalses kehas,“ lausus Ehrman. „Ja päästmine tuleb, kui me põgeneme oma eksistentsi materiaalsusest ning Juudas on see, kes laseb tal põgeneda, lubades tema keha ära tappa.“
Chicago katoliikliku teoloogialiidu president, pastor Donald Senior sõnas, et dokument paljastab varakristluse mitmekesisuse ja vitaalsuse.
„Küsimus on, kas see traditsioon, kas see alternatiivne lugu, või kui soovite, Juuda evangeelium on mõnes mõttes võrdne, et konkureerida tavapärase evangeeliumi väidetega?“ lausus Senior.
Pole teada, kes Juuda evangeeliumi kirjutas. avastatud koopiat on märgitud 180. aastast pärinevas uurimuses nimega „Ketserluse vastu“, mille kirjutas Lyoni piiskop Irenaeus.
Piibli uues testamendis kirjeldatakse Juudast kui reeturit, kes sai 30 hõbeseeklit Jeesuse ülesandmise eest Rooma sõduritele. Matteuse evangeelium kirjutab, et Juudas kahetses reetmist, andis hõbeseeklid tagasi ja poos end üles.
Uus testament sisaldab nelja evangeeliumi – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese omi, kuid paljud niinimetatud kaheldava ehtsusega evangeeliume kirjutati esimestel sajanditel pärast Jeesuse surma.
"Juuda Evangeelium" on Rooma (Vatikani) hinnangul 4-5 saj. kainiitide sekti dokument, tõenäoliselt koopia ca 180 a. maj. gnostitsistlust algallikast, käsitlusest,mis vaatleb Jumalat mitte ainult hea, vaid ka kurja allikana (jätk Mesopotaamiast pärit Ormus-kultusele.
Ligi 1700 aastat varjul olnud Juuda evangeeliumi nime kandev käsikiri heidab uut valgust Piibli negatiivsele kangelasele, väites, et Jeesus palus oma jüngril Juudal end reeta.
3. või 4. sajandist pärinevat kopti käsikirja, mille ehtsust teadlased on kinnitanud, tutvustati aprilli algul tõlgituna Washingtonis Riikliku Geograafiaühingu peakorteris.
Papüürusele kirjutatud köidetud käsikirjas sisalduva Juuda evangeeliumi ainsas eksemplaris on kirjas evangeeliumidest erinev lugu, kus Jeesus palub ise Juudal end «reeta», s.t hukkamiseks võimudele välja anda. Traditsioonilisest piibliõpetusest erinev evangeelium näitab Juudas Iskariotti ainsa Jeesuse jüngrina, kes mõistab tema soovi maisest kehast vabaneda.
«Ta on selles käsitluses hea mees,» ütles Põhja-Carolina ülikooli religiooniprofessor Bart Ehrman. «Ta on ainus jünger, kes mõistab Jeesust.» Kirjutaja teadmata
Evangeeliumi sissejuhatuses öeldakse, et tegemist on Jeesuse ja Juuda jutuajamise salajase üleskirjutusega. Võtmelõik annab edasi Jeesuse sõnad Juudale: «... sina oled neist kõigist üle. Sest sina ohverdad inimese, kes mind rõivana katab.» Tekst annab mõista, et Juudas aitas Jeesusel tema füüsilisest kehast vabanedes vabastada tema tõelise vaimse mina või jumaliku olemuse, öeldakse geograafiaühingu avalduses.
Ühingu missiooniprogrammi asepresidendi Terry Garcia sõnul on koodeks viie teadusliku meetodi abil ehtsaks apokrüüfiliseks kirjutiseks tunnistatud. «See iidse, Piiblisse mittekuuluva teksti dramaatiline avastus, mida peetakse viimase 60 aasta tähelepanuväärseimaks, avardab meie teadmisi varakristlikust perioodist nii ajaloo kui teoloogia vaatepunktist, ning on väärt ajaloolaste, õpetlaste ja teoloogide uurimist,» ütles Garcia. Kes Juuda evangeeliumi kirjutas, ei ole teada. Peidus papüüruskäsikiri
Esimene teadaolev viide sellele pärineb umbkaudu 180. aastast Lyoni piiskopi püha Irenaeuse traktaadist, kus seda nimetatakse ketserlikuks. Princetoni ülikooli religiooniprofessor Elaine Pagels, keda peetakse maailma juhtivaks asjatundjaks gnostiliste evangeeliumide alal, peab Juuda evangeeliumi avastust tähtsaks sündmuseks, mis koos ligi 2000 aastat varjule jäänud Tooma ja Maarja Magdaleena evangeeliumidega muudab oluliselt arusaamu varakristlusest. «Need avastused purustavad müüdi monoliitsest religioonist ja näitavad, kui mitmekesine ja põnev varakristlik liikumine tegelikult oli.»
66leheküljeline nahka köidetud papüüruskäsikiri, mis arvatavasti on umbes 300. aastal algsest kreeka tekstist kopti keeles ümber kirjutatud, leiti 1970. aastatel Egiptusest El Minya kõrbest. Antiigikaupmeeste vahendusel jõudis see Egiptusest Euroopasse ja sealt USAsse. 16 aastat lebas koodeks New Yorgi panga Long Islandi seifis, enne kui Zürichi antiigikaupmees Frieda Nussberger-Tchacos selle 2000. aastal ära ostis. Tagastatakse Egiptusele
Käsikirja kiiresti halveneva seisundi pärast muret tundes andis ta selle 2001. aastal Baselis asuvale Maecenase antiikkunstifondile konserveerida ja tõlkida.
Geograafiaühingu sõnul oli 13 papüüruselehe mõlemale poolele kirjutatud Juuda evangeeliumi tükkide kokkupanek üks keerulisemaid puslesid, mis ajalugu kunagi loonud. Papüürus oli murdunud ligi 1000 tükiks, mis nägid välja nagu pruuniks kuivanud sügislehed.
Teksti analüüsi ja tõlke tegid kopti teadlased Genfi ülikooli emeriitprofessor Rudolf Kasseri juhtimisel. Tchacose koodeksina tuntud käsikiri antakse Egiptusele tagasi ja pannakse Kairo Kopti muuseumi hoiule.
Juuda evangeeliumile on pühendatud geograafiaühingu ingliskeelne võrgulehekülg www.nationalgeographic.com/lostgospel/. Allikas: AFP-Reuters-Baltic News Service
Kommentaar
Olen äsja Juuda evangeeliumiga tutvunud, kuid evangeeliumi avastamisest kuulsin esmakordselt juba möödunud aasta lõpul Berliini koptoloogi Uwe–Karsten Plischi kaudu, kes kirjutab praegu teist osa oma 2002. a ilmunud menukale raamatule «Verborgene Worte Jesu – verworfene Evangelien» (Jeesuse varjatud sõnad – hüljatud evangeeliumid), milles ta käsitleb Uue Testamendi erinevaid apokrüüfe.
Viimaste hulka kuulub ka Juuda evangeelium, mille ümber ajakirjanduses on puhkenud suur sensatsioon (selle kohta vt minu artiklit «Kas kirik varjab tõde?», Eesti Ekspress, 16 (854) 20.04.2006).
Juuda evangeelium kuulub gnostiliste evangeeliumide hulka (gnoosise kohta eesti keeles vt minu raamatut «Gnoosis ja algkristlus». 2. parandatud ja täiendatud trükk. Kodutrükk, Tallinn 2004) ning on vormilt dialoogevangeelium, s.t evangeelium, mis on ehitatud üles dialoogidena Jeesuse ja tema jüngrite vahel.
Kui aga enamikus dialoogevangeeliumides toimub tegevus Jeesuse ülestõusmise järgsel ajal, siis Juuda evangeeliumi kõnelused toimuvad Jeesuse elu viimastel päevadel, vahetult enne ta vangistamist. Tähelepanuväärne on see, et selle evangeeliumi kunagisest olemasolust oldi juba kaua teadlik.
Nii teatab Lyoni piiskop Eirenaios oma umbes 180 pKr kirjutatud teoses «Hereesiate vastu», et üks rühm gnostikuid hindas kõrgelt Kaini (neid on hakatud nimetama kainiitideks, kuigi on kindel, et see ei olnud tolle rühmituse enesenimetus) ja pidas Eesavit ja Soodoma mehi oma sugulasteks, kes pidid nagu gnostikudki kogema Looja-Jumala (demiurgi) viha («Hereesiate vastu» I, 31, 1).
Samas kohas mainib Eirenaios, et nende gnostikute meelest oli reetur Juudas ainus Jeesuse jünger, kes «teadis tõde» ning et see gnostiline rühmitus olevat tundnud ka Juuda evangeeliumi. Enamik uurijaid ei kahtle, et Eirenaios mõtleb just nimelt hiljuti avaldatud teost.
Et Juuda evangeelium pakub Jeesuse reetmisest versiooni, mis erineb oluliselt kanooniliste evangeeliumide omast, ei ole mu meelest midagi erakordset, sest gnoosisele on iseloomulik vanemate pärimuste põhjalik ümbertõlgendamine.
Gnostikud kasutavad palju Piiblit – nii Vana kui Uut Testamenti –, kuid tõlgendavad ja hindavad Piibli sündmusi ja isikuid kardinaalselt ümber, andes neile tavapärasest erineva ja sageli sootuks vastupidise tähenduse. Nii on gnostilistes teostes tehtud Iisraeli Jumalast kuri demiurg.
Jumala keelus esimestele inimestele süüa hea ja kurja tundmise puust on nähtud kurja demiurgi katset hoida inimesi teadmatuses ning veeuputust peetakse sama kurja olendi läbikukkunud katseks hävitada muistse aja gnostikud. Samamoodi tuleb mõista ka gnostikute positiivset suhtumist Kaini, Soodoma meestesse ja Juudasse, millest kõneles Eirenaios ning ilmselt peab sellel taustal lugema ka Juuda evangeeliumi.
Nimekas gnoosise uurija Kurt Rudolph nimetab sellist kirjaseletust protestieksegeesiks.
Iga apokrüüfide leid on tekitanud suurt sensatsiooni, põhjustanud palju meediakära ja andnud alust müstifikatsioonideks. Nii oli see Tooma evangeeliumi avastamise järel, mida tõlgendati «kiriku poolt varjatud Jeesuse sõnadena», mis on lõpuks ometi leitud. Nii oli see Dan Browni romaani «Da Vinci kood» ilmumise järel Filippose evangeeliumiga (ilmunud Johannes Esto Ühingu väljaandena 2005. a ka eesti keeles), kuna see evangeelium näis kinnitavat romaani versiooni Jeesuse ja Maarja Magdaleena armusuhete kohta. Midagi sarnast näib olevat nüüd toimunud Juuda evangeeliumi avaldamise järel.
Paljudele inimestele on üldse uudiseks, et peale nelja kanoonilise evangeeliumi on olnud veel teisigi evangeeliumi nime kandvaid teoseid, millest paljud on ka säilinud. Tean, et on olemas ringkond inimesi, kes usub, et nimetatud evangeeliumid moodustavad kiriku poolt inimeste eest varjatud «salajase, algse Uue Testamendi» ja minultki on korduvalt küsitud, kust neid nn salaraamatuid lugeda saaks.
Ei aita sellest, kui neile selgitada Uue Testamendi tekkelugu, rääkida, mis printsiipidel kirik kaanoni koostas ja et enamik Uue Testamendi apokrüüfe on hilisemad kui kanoonilised Uue Testamendi teosed ega ole kuulunud iialgi kaanonisse.
Inimene vajab närvikõdi ja miski ei paku seda rohkem kui kõikvõimalikud vandenõuteooriad, millest üks kõlab, et kirik varjab inimeste eest tõde, et neid nõnda gnostikute demiurgi kombel teadmatuses hoida ja valitseda.
Kokkuvõtteks – kindlasti on Juuda evangeelium tähelepanuväärne varakristlik teos, mis annab meile väärtuslikku teavet ühest suundumusest varases kristluses, mis oli – nagu me juba ammu teame – erakordselt pluralistlik moodustis.
Gnoosise uurijad hindavad Juuda evangeeliumi kui ühte varasemat gnostilist teost, mis on säilinud, kuid julgen kahelda, kas see evangeelium muudab meie pilti varasest kristlusest ikka sel määral, nagu viimasel ajal on arvanud hääled meedias. Ka enamik nimekaid Euroopa gnoosise-uurijaid kahtleb selles sügavalt. (Jaan Lahe)
--------------------------------------------------------------------------------
Selline Juuda teooria suht vana juba. sellest kirjutas Borges, Pär Lagerkvist, mõned venelased, isegi eestlane Ain Kalmus.
gnostiliste evangeeliumidega oli hädas juba apostel Johannes oma vanas eas, nii umbes 90. aasta paiku p. Kr. Gnostikute evangeeliume ringles juba tollal, II sajandil tekkis neist lausa uputus. Tollal lükkas kristlaste enamik gnostikute tekstid tagasi - ju oli neil selleks põhjust. Aegajalt on need jälle välja ilmunud ja tekitanud hereesiaid, noh näiteks XII-XIII sajandi katarid olid gnostikutest mõjutatud ja austasid Juudast.
Eestis on selle valdkonna spetsialistid teol: Uku Masing, Jaan Lahe. Gnostikute tekstid, Kristuse legendid, evangeeliumid |
 http://wiki.zzz.ee/index.php/Juuda_evangeelium
Pole midagi vasturääkivat teiste evangeeliumitega, lihtsalt asju ei seostata piisavalt ja siis kohandatakse enda olemasoleva teadvuse järele kuidas sobivam paistab.
UT Jesus teadis ette ammu juba et Juudas ta ära annab(UT kirjas), seega koostöö nii või naa kas kokkuleppides või mitte. Ka seda et Jesus oleks end ära tappataht, et piiratud kehast välja saada, seda võiks ju ise ka teha, selleks pole Judast vaja, vaid tegelik lugu mis VT kirjas läks just nii täide, et ta pidi rahva ees alandatud saama ja sedasi kulgema. See oli Jumala näpuviibutus inimestele, et tõde mis Jesuses oli, oli inimestele vastuvõetamatu ja ära visatud nurgakivi. Ka pole kuskil piiblis öeldud et Jumal on ainult hea, et Jesus oleks kellegi päid silitanud, tõde on valus, piiratud teadvusele, inimlikkusele ja inimkona paigalseisvale kogumispunkti asendile, mis asub enamasti perse tasandil.
VT-s on tekste küll, kus prohvetid räägivad täpselt milmoel Jumala poeg hukatakse, mis saatus teda tabab, millal ja kellegi reetmise läbi. Need Jesuse aja inimesed elasid täpses ajas koos, et asi sünniks.
Jesuse ütlus ka sellekohta, kui Peetrus soovitas tal end mitte lasta kinni võtta ja end ära peita, ning Jesus vastas: ma võiks kõik inglid ja väe appi võtta kui peaksin ellu jääma aga kirjad peavad tõeks saama.
Kõik oli ette teada nii ka Juudas, kes teadis mida tema on siia tegema tulnud. Ja kuna tegu oli ajastu kongreetse töö läbiviimisega ning Jesus luges enda märgid ja tunnused VT-t välja, need sobivad temaga täpselt, seega sai ka selline saatus olema, mitte keegi polnd kuri sihilikult.
Kõige rohkem kirjatundjad vihkasid teda, neil oli põhjust küll, sest nad ei saand olla tähtsad ja austatud isandad rahva üle, kui tähtsad Jumalamehed, sest Jesus rääkis uutmoodi, mis pold VT-s kinni istumine, see omakorda tekitas olukorra, kus nende jalgealune siin maapeal oleks läbi kukkund ja seda ei saand ühe inimese pärast lasta sündida. Kõik on seoses.
Piiblit on tõlkimisel küll moonutatud, tekste välja võetud, on vundament üks kui sõnadesse ja piiratusse mitte kinni jääda. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
