Unenäod

muriel · Liitunud: 23 Juun 2008 Postitusi: 72

pluss veel need uned, kus istud südamerahuga kemsus vett laskmas ja ärkad märja küljealuse peale Laughing

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

Olin unes (?) sellises tundes, et nüüd ma ärkasin unenäkku. See oli täpselt samasugune tunne nagu siis, kui kord tõepoolest ärkasin unne. Ütlesin endale ahhaa ja hakkasin katsetama. Seekord proovisin lambikuplit tahte abil laest alla venitada. See õnnestus küll, aga tulemuseks venisid elektrijuhtmed nii pikaks, et hakkasid kärssama. Katsetasin asju veel, aga mulle ei meenu täpselt, et mida. Sädemete peale ärkasin ülesse ja siis sain aru, et ma ei olnud ärkvel unes.
Kas see võis olla minu eelnevate kogemuste põhjal tekkinud unenägu sellest kuidas ma olen ärkvel unenäos või võis ta olla ka nagu kahekordne ärkamine?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Sa võisidki ärgata ikkagi unenäkku, olid teadlik endast ja unest et asuda katsetama. Aga et üles ärkasid kärssamise detaili peale siis ärkasid unest, kus olid teadlik aga sa polnud teadlik siinsest, neid variante on.
Ka eelnevad kogemused kindlasti mõjuvad.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

nägin unes, et tuttav upub sitavette. tirin ta välja. raputan teda, suust voolab sitavett ja ta hakkab uuesti hingama. kas selline unenägu käib pigem mu enda või tolesama tuttava kohta.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Võib küll see ka tuttavat puudutada, sul vaid võimalus äratabada une ja ilmsi seosed, kui ta nt mingi probleemi alla kipub "uppuma", siis on seesama sitavesi kohal, mis unes teda alla tiris.

Asjad on enamasti nii sees kui väljas. Paralleelseslt võib su tuttav abi vajada ja sa ise mingi osaga sitas ka ujuda. Tuttav võib tähendada ka enda tuntud osa mis kipub millegile alla jääma ja samas und tõlgendades sa saad sellega hakkama ka ilmsi, pole vahet kas tuttavat aidates või ennast.
Ja lugu võib ilmneda mingis tulevikus, mis enamasti nii ongi.

axel · Liitunud: 6 Märts 2007 Postitusi: 24

täna päeval nägin kummalist und. Liikusin mingist trepist alla ja just nagu tajusin või nagu "nägin" nähtamatuid olendeid mulle vastu liikumas. Haarasin ühest kinni. Peale seda muutusin koheselt täiesti liikumisvõimetuks. Seekord ei olnud keskkond poolpime nagu mul tavaliselt on. Oli täiesti valge. Kuidagi lasin olendist lahti ja haarasin uuest nähtamatust olendist kinni ja kõik kordus taas- liikumisvõimetus. See liikumisvõimetus äratas mind üles. Üldiselt päeval magades olen suht sageli näinud väga kummalisi unenägusi. See oli aga esimest korda elus kui nägin nähtamatuid olendeid. Päris põnev oli igatahes.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Sa olid päris sügavalt ära unes sees. Liikumatus tulenebki tihti sellest et keha jääb liiga vaikseks, samal ajal siis ka vastavad uned. Vägapalju sõltuvad uned ja nende sisu keha asendist, seisunditest, haigustest, mõtetest ja soovidest jms.
Olendid võisid olla või ka mitte, enda sügavustes rännates võisid ka oma soovide, probleemide, isegi haigustega kohtuda kui olenditega, kuigi an.energias siiski veel polnud, olendite energia puudub, kuigi su käsi juba nende energia lähedal oli. Iga olend unes pole tihtilugu meist sõltumatud vaid me enda alateadvuse vili. An.olendite puutumisel, nad tavaliselt muutuvad millegiks, ja pluss särisev elektriline laeng.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kirjutan ühe sellise une, ning tegemist oli unega, mitte e.rännakuga ka mitte teadvuse rännakuga. Aga kuna kõik oli unes siis tunnused, on kondakt võõraga aga mitte kehaväline ega teadvuse teisale kanduminsena.

Täna hommikul 6-8 vahel nägin und, kus olin kuskil oma majas ja keegi oli veel, kes ütles, et sa võid kutsuda neid olendeid keda inimesed peavad nii painajateks, kummitusteks, ehmatajateks ka ufodeks isegi(kõik sama on ka anorganilistega) jms.
See kes seda mulle soovitas oli inimkujuline aga ilmsi sellist pole kohanud.
Küsin, "kuidas kutsuda..." Ta ütles, et "kutsu lihtsalt".
Ma siis kutsusin, ehk teistesõnadega oli see unes tahe, taotlusena.

Mulle öeldi siis "nad on kohal". Küsin "kus, ma ei näe...".
Öeldi "mine vaata riiulile ja püüa katsuda".
Läksin ja katsusin riiuilst mis oli raamatuid täis aga nende vahele u. 50cm vahe jäetud, panen käe sinna ja seal see oligi.

Katusin midagi ebamäärast ja kujuta aga see voolas ja liikus, ei särisenud, pigem vibreeris pehmelt aga väga kummaliselt ülalt alla ja vastupidi nii ka teispidi ja võõralt. Siis ütlesin, et "proovi mingi kuju võtta et kombata saaks su mõõtmeid" ta tegigi nii aga see ei määrand muud kui, et ta püüdis ümaram olla. Very Happy

Siis kutsusin teise olendi, see ilmnes samasugusena aga voodi serval kus istusin ja tundus palju suuremana, katsun seda, sel sama energeetiline olemus.

Püüdsin veenduda tema olemuses rohkem ja ta lubas end inimkeeli "käperdada" Laughing

, tunda pold muud kui see energeetiline olemus, ta pold agresiivne aga ka mitte headuse tipp, vaid teine, siis küsin olendilt riiulil, et "näita ennast", see muutis end väikseks u. 8a. kahvatuks, peenikeseks tüdrukuks, ja vahtis vaikselt.
Järgmisena küsin suuremalt sama ja see muutus kaheks varesesks, kes ringi kalpsasid ja ta hiljem jälle selleks energiakogumiks muutus.

Siis küsin, kes olete ja kust tulete? vastus muidugi oli telepaatilist tüüpi ja veider, mis ei klapi inimlikkusega.
Vastus on alati pigem küsimus, u. nii: "mis on kes me oleme ja kust me tuleme?
Ühesõnaga sain aru et tegu on võõrastega, kes ei kohandu inimmaailmaga ja nad ei saagi vastata, et tulen sealt ja olen see, nad ei saa vastata mulle inimmaailma terminites, kuna need ei kohandu, nad ei ole inimmõistuse analoogiad ega mõtle ega tunneta nii nagu siinne maailm seda on.
Uni oli palju pikem ja suhtlesime unes päris kaua aga üks selline väljavõte, mis niigi pikk tuli.
Nende energia polnud anorgaaniline, see küll vibreeris aga oli samas voolav, tegu siis võõra orgaanilise olenditega nagu arvata.

axel · Liitunud: 6 Märts 2007 Postitusi: 24

Nägin ka täna öösel kummalist und kus mu enda keha oli mingis ruumis laual ja kehal ei olnud käsi ega jalgu ja pead küljes. Keha tundus rõveda lihakäntsakana mis oli täiesti mõtetu. Keha oli veel ka lahti lõigatud rindkerest. Sellesse sisenemine näis täiesti mõtetu olevat. Kusagilt meenus, et kui seda mitte teha siis nagu keha sureb. Vaatasin keha ja nägin noori lihaselisi käsi täis veresooni. Proovisin kuidagi kehasse siseneda ja mingi hetk peale seda ärkasin üles.

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Nägin neljapäeva hommikul päris lahedat unenägu, mida tahaks teiega jagada. Loodan et te väga ei pahanda, et see kukkus välja kole pikk Embarassed

, nii et kui te ei taha, et ma edaspidi nii pikki kirjeldusi siia paneks, siis palun öelge, püüan lühemalt teha. Embarassed

ja üldse, kui te ei viitsi, siis ärge lugege. minu jaoks oli huvitav selle kirjapaneminegi.

teemad: a) reaalsuse painutamine unes mingite harjutuste näol, b) unenägu sellest, nagu viibiksin kehast väljas, ja c) võimalikud ohtlikud objektid unes.

Nägin unes, et ärkasin üles, aga mitte oma toas, vaid unenäostsenaariumis. Tundsin, et keha on uimane ega viitsi ennast liigutada. Pea oli viltu ja pilgu ette jäi parem käsi, mida siis tükk aega vaatasin. (aga teadvele ei taibanud tulla, eksole!). Käe peal olid viltu püsti kaks ca 6 cm pikkust metallpulka, mida ma ei hoidnud kinni ja mis püsisid sellises asendis vaid seetõttu, et olid kuidagi mu käe külge magnetiseerunud. Järeldasin rõõmsalt, et nähtavasti on mul tekkinud selline uus võime metallasju enda külge magnetiseerida. Sellest inspireerituna otsustasin proovida, mida ma veel teha oskan. Tahtsin, et pulgad hakkaksid ise õhus ringe tegema, toetudes otsapidi mu käele, nii et ma liigutaks neid ainult oma tahtega. See õnnestus. Mängisin nendega natuke veel, kuni need läksid kuumaks ja hakkasid tahtma isepäi õhus tiirelda, nii et mul oli raske neid kontrolli all hoida. Püüdsin nad üsna ruttu siiski peopessa kinni (kui nad olid üksteise ümber tiireldes juba mu pea kohale tõusnud), et nad ära ei põgeneks. Nad olid nüüd veel tulisemaks läinud ja nende ümber oli kogunenud umbes 10 cm läbimõõduga punakasoranzh kuumusest särtsuva energia kera. Tahtsin seda energiat endale, seega viisin käe südametshakra juurde, aga sain kohe aru, et see oli vale liigutus (mõtlesin, et see on liiga nõrk koht) ja tekitasin sinna ette blokeeringu, kavatsedes selle parem mujale panna. Seda ma aga teha ei saanud, kuna see energia oli kadunud juba enne või samal hetkel kui käsi kehani jõudis. Mõtlesin- Põgenema pääses! Aga mul ei olnud kahju, suhtusin sellesse kuidagi neutraalselt, et kui läks, siis läks.

(Mingid sellised harjutuste tegemise unenäod, milles mu unenäokeha nähtavasti õpib, mida ta saab teha sellist, mida tavaliselt ei saa, on minu jaoks suhteliselt uus nähtus.)

Mul olid metallpulgad ikka veel käes, aga nüüd need ainult kergelt kleepusid mu käe külge. Otsustasin need maha visata. Lasin neil kukkuda. Ja nad kukkusidki, aga vales suunas minu jalgade suunas ehk siis justkui horisontaalis, kuna ma polnud vahepeal ennast püsti ajanud. Kuna saatsin nende kukkumist pilguga, siis sai mulle selgeks tõsiasi, et olin eelnevalt oma positsiooni valesti hinnanud (varjud, hämarus ja voodi servana näiv seina nurk olid mu ära petnud) - nimelt see mille peal olin oma arust lamanud, polnud mitte voodi, vaid sein. Ja all voodis oli mu keha. Alguses ehmatasin, siis aga, järeldades et olen oma teisikus (olin eelmisel õhtul lugenud Taisha Abelari raamatut, nähtavasti sain sain sealt inspiratsiooni), sattusin sellest vaimustusse. Ukerdasin käpuli mööda voodit oma keha lähemalt vaatama. See olin küll mina (veensin ennast selles, ja mul õnnestus ennast ära veenda; tegelikult oli mu põhitähelepanu algul suunatud iseenda ukerdamisele mööda hiigelsuurt voodit, ja siis kui vaatasin "oma kehale" näkku, siis tundsin kuidas mingi osa minust püüab visualiseerida seda, kuidas võiksin magades välja näha, sest ma pole ju kunagi ennast magades näinud, ja see ei õnnestunud väga ladusalt, nii et väga selget pilti endast ma tegelikult ei näinud, see pilt natuke varieerus palju kordi samal ajal kui püüdsin ennast ette kujutada).

Veendunud selles, et mu keha on voodis ja ise olen teisikus, tahtis osa minust veel oma võimeid proovida/avastada, aga siiski otsustasin, et kõigepealt võiks natuke ringi vaadata. (Kogu aja alates taipamisest, et olen teisikus, olin ennast jälginud, et täheldada mingeid erinevusi oma tavalisest olekust. Tundsin et olen tulvil energiat, ja et mõte on palju loomingulisem ja vabam kui tavaliselt, samuti oli osa tähelepanu suunatud iseendale, kehaasenditele ja keha liikumisele, mis on erinev minu tavapärasest unest, kus und nägev alateadvus tegeleb ainult pideva sündmuste voo genereerimisega.) Otsustasin majakesest lahkuda (selgus et tegemist oli puhkebaasis oleva ööbimismajakesega).

Aga enne kui jõudsin välja minna, segati mulle vahele uksest astus sisse tegelane A (tuttav inimene). Mõtlesin, et mis nüüd saab, kui ta näeb kahte mind. Et kas ta näeb mind kui teisikut samasugusena nagu ma olen või kuidagi teistsugusena ja ei tunnegi mind ära, või siis ei näe mind üldse, sest olen nähtamatu. (Tahtsin, et ta tunneks mind ära.) Tegelane A vaatas mulle otsa, tundis mind ära ja tervitas, siis aga langes ta pilk voodile ja ta sai shoki ta nagu kivistus, läks näost valgeks, silmad läksid suureks ja suu vajus lahti. Tundsin talle kaasa ja mõtlesin, et kuidas pagan ma nüüd selle olukorra lahendan. Ma ei tahtnud, et ta mingi trauma saaks. Võtsin tal käsivarrest kinni ja juhtisin ta tooli juurde, mille lükkasin eelnevalt sellisesse asendisse, et ta seal istudes voodit ei näeks. Otsustasin käituda diplomaatiliselt. Tean, et inimesed usuvad seda, mida nad tahavad uskuda, ja sunnivad end unustama/ignoreerima seda, mis nende usuga kooskõlas ei ole. Seega leidsin, et pean ainult aitama tal seda unustada, mis ta nägi, veendes teda, et ta kujutas seda ainult ette. Oluline on veenvus ja sõnastus. Olin juba valmis talle väga veenvalt ütlema, et ta kujutas seda ainult ette, et lähme nüüd siit majakesest ilusti välja ilma tagasi vaatamata Smile

(olin kindel et väljudes ta juba rahuneks maha ja unustaks).

Aga siis tõstis pead mingi osa minust, mis vajas kinnitust hoopis oma tõele, ja ma mõtlesin ümber. Olin juba võtnud väga veenva poosi, aga nüüd siis ütlesin hoopis valjusti ja veenvalt, näidates näpuga endale näe, see siin olen mina ise!, siis lükkasin tooli, nii et ta näeks voodit- ja see seal on minu keha. Rõhutasin mina ise't, kuna idee oli selles, et veenda ennast, et mu teisik on tähtsam kui keha. Muidugi tegelasel A see ainult süvendas shokki. Siis keerasin tooli jälle tagasi (vist oli pöörlev tool, ma tavaliselt ei manipuleeri niimoodi oma unenäotegelastega Embarassed

). Ja ültlesin talle sügavalt silma vaadates ja tahtes et ta seda usuks sa pead selle unustama, seda ei ole kunagi juhtunud! Sinna voodi poole ära enam vaata, siis seda ei olegi olemas.

Läksime koos uksest välja. Väljas käis mõnus melu. Inimesed sagisid ringi, sealsamas oli plats pinkidega, kus osa rahvast vaatas laval toimuvat. Oli soe suveõhtu, peaaegu oli juba pimedaks läinud. Tegelane A oli juba rahunenud ja unustanud ja mina nautisin oma uut olemist. Läksime koos basseini suunas, kuna tahtsin vaadata, kuidas tegelane B seal ujub, ja kas tema tunneb mind ka ära. Siis tuli mulle mõte, et võtaks oma fotoka ja teeks oma kehast pilti, ja siis jätaks fotoka padja alla, sest minu jaoks oleks see olnud tõestus oma kehast väljas viibimise kohta.

Läksime koos basseini juures olevasse riietusruumi, kus oli mu kott ja ka tema asjad. Otsisin kotist fotokat, aga ei leidnud seda. Siis pakkus ta mulle enda oma. Jäin seda fotokat vaatama. Minus tekkis umbusk. Ma ei teadnud mispärast, aga ma tundsin, et selle võtmine oleks vale. Esimene mõte oli muidugi see, et ma tean, et tal ei ole tegelikult sellist fotokat, vaid on teistsugune. Keeldusin seda võtmast, öeldes et ma ei taha tema fotokat, vaid enda oma. (Pean seda seika oluliseks ja olen endaga rahul, kuna kuu aega tagasi nägin unenägu, kus mulle samuti otsekui pakuti ühte objekti- või tegelikult oli see täpselt nii sinna unenäkku mulle valmis sätitud, et ma selle kindlasti võtaksin- ja see asi osutus ohtlikuks, niisiis otsustasin, et edaspidi olen igasuguste pakutavate objekide suhtes ettevaatlik ja umbusklik. Nii et nüüd siis leidis kinnitust, et see otsus on ka mu und nägevale alateadvusele pärale jõudnud. Smile

Edasi kõndisin natuke ringi, otsides tegelast C, kelle käes arvasin oma fotoka olevat (lõpuks kui ta leidsin, selgus, et ei olegi) ja hakkasin rääkima veel ühe võõraga, kes istus pingil lava poole vaadates. Vahepeal tahtsin minna tshekkama, kas mu keha ikka hingab. Minu majakese uks oli lahti ja seal oli tegelane A, kes tahtis seal korda luua, ja nähtavasti ei näinud mu voodis olevat keha (vist minu eelneva veenmise tõttu ta lihtsalt rohkem ei näinudki seda), ja oli just vajutanud ühele lülitile seinal (kuna tegemist oli väikse majakesega, oli sinna ruumi kokkuhoiu mõttes paigaldatud selline voodi, mis käis seina sisse, kui lülitile vajutada).

Sattusin paanikasse. Tormasin tegelasest A mööda (kes oli juba uksest välja siirdumas) ja vajutasin kiiresti uuesti lülitile, karjatades, et mida sa küll ometi tegid!?, aga tegelane A oli juba rahumeeli uksest välja läinud ja ei kuulnud mind enam. Voodi oli vastu seina, ja minu jalad ulatusid seina ja voodi vahelt ebaloomulikus asendis välja. Tundsin teravat muret. Voodi liikus tagasi algsesse asendisse ja kui alguses nägin ennast sellel veidras asendis, siis järgmine hetk oli keha jälle nii nagu päris alguses, poolistukil hunniku patjade najal, tekk kõhuni peal. Läksin lähemale ja vaatasin ennast murelikult ja väga tähelepanelikult. Mingeid väliseid kahjustuse märke ei paistnud, kõik paistis nii nagu enne. Vaatasin keha väga tähelepanelikult, sest tahtsin teada, kas see hingab.

Ja siis tuli shoki moment. Objekt, mille arvasin olevat mu oma keha, muutus järsku- see hüppas pisut ettepoole, silmad pungis nagu pealuu seest välja tulemas ja ajas suust välja sinakaslilla keele ja jõllitas mulle niiviisi otsa. Tõmbusin shokeeritult automaatselt tagasi, tundes paanikat, teravat muret ja hirmu. Järgmine hetk oli keha jälle tagasi varasemas asendis ja lebas seal rahulikult nagu enne. (Mõtlesin, et see ei olnud mul nii kavandatud, see ei sobi mu unenäkku, ma ei oska seda unenäo üldise süsheega sobitada, sest siis peaksin juhtunule mingi loogilise põhjenduse leidma, aga kogu oma tolle hetke loomingulisusegi juures ei suutnud ma leida ühtegi loogilist põhjendust ega võimalust, kuidas see oma unenäo süsheesse sobitada.) Niisiis otsustasin, et seda ei juhtunud! Kuigi ma ei suutnud seda tegelikult ka päriselt unustada, liikus see mälupilt siiski tahaplaanile ja käitusin edasi nii, nagu seda poleks juhtunud. Vaatasin mõne hetke veel "oma keha", oletades, et võibolla hingab ta nii vaikselt, et seda polegi võimalik näha.

Siiski natuke häiritult läksin majakesest välja (veensin ennast samal ajal edasi, et pean unustama). Käisin natuke veel ringi, siis aga otsustasin, et oleks aeg tagasi pöörduda. Läksin majakesse tagasi ja vaatasin jälle "oma keha" voodil. Mõtlesin, et ma ei tunne mingit tõmmet sellesse tagasi, nagu arvasin et see peaks olema, et kui olla oma kehale piisavalt lähedal, siis mingi jõud peaks sind justkui sinna tagasi tõmbama (kas see on ka tegelikult nii?), aga ma ei tundnud mingit sellist tõmmet ja ma ei tahtnud oma keha ka puudutada (kogu unenäo jooksul ma seda kordagi ei teinudki). Seisin ukse juures ja tuletasin meelde, et ka ennem, kui keha polnud veel seina vahele jäänud, polnud ma mingit tõmmet ega tahtmist sinna sisse minna tundnud. See tundus kahtlane. Olin nõutu. Siis ärkasin üles.

Aga see täiesti haige musta huumori koht teeb mulle muret. (Pean silmas seda mis ma nägin oma kehaga juhtuvat.) Kas mu alateadvus viskab minu üle nalja??? Twisted Evil

Üldiselt -tahtsin selle unenäo kirja panna, aga sattusin hoogu ja kirjeldus kujunes kogemata kole pikaks, nii et kui selle lugemine tüütuks muutus, siis öelge seda palun kindlasti, siis ma edaspidi enam ei koorma seda listi selliste unenäo lugudega või vähemasti püüan lühemalt teha.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Väga huvitav oli lugeda (otsast lõpuni) Smile

Kuidagi väga selge kirjeldus tundus. Mina pole kunagi oma mingeid kogemusi eriti edukalt suutnud sõnadesse panna.

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Tänan!

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Oma kogemuste kirjutamine on siin alati teretulnud, vahet pole kui pikk see on. Ja ausalt öeldes, sellist pikka ja põhjalikku seiklust ei saagi lühemalt kirjutada. Smile

Aga mis puutub sellesse, et nägid oma keha mis ei olnud su keha nagu välja tuli, siis kui meelde jääb teinekord sarnast und nähes, mine ja katsu seda või sellist keha või muud veidrat mis unne ei sobi, või piisab ka välja öeldud lausest vahel, nt."tahan teada kes sa oled, või mis sa oled, tahan näha" vms.
Siis tavaliselt saab teada kas tegemist on olendiga või mitte. Kui aga ei ole, siis ei tunne ka midagi puudutamisel ja ongi küll sarnane sellele, et oma mõtte, tahte ja soovkujutlus oli nt. see enda keha nägemine unes jms.

Väga aktiivne isesseisev mõttetegevus unes on hea märk, kui oleks lisandunud mäletamine et tegelikult magad hoopis siin esimeses tähelepanus, siis oleks teadvuse rännak ehk kahene mälu, esimeses ja teises tähelepanus.
Teadvus ei pruugi ka teadvuse rännakul kehast väljuda vaid tegemist on kahe tähelepanu korraga töös olemisega.

Et muretsesid oma mahajäänud keha pärast, on vajalik asi, see on enda kogemuste kinnitamiseks vajalik, kui peaks mingi selline kogemus veel ilmnema, ükskõik millisel kujul, siis treenitud teadvus kasutab hiljem seda teadlikult kui on mõistmatuid asju unes ja kui on vajalik asja uurima asuda.
Igatahes huvitav uni Smile

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

renata, mulle ka su uni meeldis. Nagu film! Ja üldse igasugused erinevate inimeste erinevad kogemused ka. Aga ausalt öelda, tundsin pisukest kadedust ka, tahan ka selliseid unesi Embarassed

aga see ju puhtalt minu probleem. Mr. Green

ebareaalne · Liitunud: 14 Juul 2008 Postitusi: 46

Täna jäi meelde 2 sorti unenägemine. Olen pisut haige ka hetkel, vb andis see tõuke kuhugile poole.Esimesena kogesin unenägu nagu mõttena või teadmisena, polnud otsest pilti või tegevust kus mina viibinud oleksin, vaid olid ainult teadmised, nagu vaataks läbi asjadest, see on väga segane. Ei suuda meenutada mida ma teada sain või nägin aga kuna ärkasin öösel kella 3 ajal ülesse, andsin nähtule mingisuguse kiire kirjelduse, et hiljem seda analüüsida(hommikul), aga nüüdseks ei meenu sellest midagi.Ma tean , et olen samalaadseid ajsu veel magades kogenud.

Uuesti magamajäädes nägin ''tavapärast'' unenägu.Detailsem, ajasin oma asju, oli maailma ümberringi nagu ikka. Kuigi toimus midagi huvitavat, nägin lendavat taldrikut, ei suuda hetkel rohkemat meenutada, midagi seal juhtus.

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Tänan nõuannete eest, ja ka selle eest, et keegi kohe väga kurjaks ei saanud liiga pika kirjelduse pärast. Pean tunnistama, et paremad unenäod ongi mul suht pikad ja filmilikud, nagu põnevusfilmid. Ja ma võtan neid ühelt poolt meelelahutusena ja teiseltpoolt loominguna, ja naudin mõlemat täiega. Very Happy

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Eks objektide katsumine on muidugi enda tunnetuse asi, kõvasti väljaütlemine on muidugi lihtsam, kuid see tuleb endale alateadvusse viia ehk siis taotleda seda unne.

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

Nägin und et olen oma voodis kõhuli ja miski vajub mulle selga nagu meesterahvas ja hakkab ägedalt liigutusi tegema, endal aga riista polegi. Nii kui ta tuli, tekkis see "ahhaa, nüüd midagi toimub!" teadvustamine ja ma mõtlesin, mida selle tegelasega nüüd teha.

Mõtlesin, et maadleks (mitte seksuaalses mõttes). Kuid mu positsioon oli tema all lamades kehva ja ma ei hakanud proovima. Siis küsisin "Kes sa oled?". Ja vastuseks mitte kui midagi Sad

Muudkui aga liigutas, noh nagu ikka ... Aga tunda muud ei olnud kui et ta võttis kuju minu keha järgi, käed minu käte kuju järgi. Mina kogu aeg ikka küsin "Kes sa oled?"

Aga siis tundsin, et ta hakkab minu kuklasse puurima mingit "asja", arvasin miskipärast et see on lühike ja koonusekujuline. Tugev oli. Häält ei kuulnud, kuid "puurimise" tunne oli. Ikka korrutasin oma küsimust, nüüdseks oli see juba rutiinseks muutunud. Paha ei olnud, hea ka mitte. Natuke puuris, siis hakkas ta hajuma ja kadus.

Lamasin veel samas asendis, nüüd ilma selle "miskita". Mõne aja pärast ärkasin. Olin kõhuli, kuklas veidi surises. Mis see oli? Kas mõttekujund? Miks ta mulle ei vastanud? Vereringehäire peas? Või lihtsalt potentsiaalne seksi- või õudusunenägu, millel ma ei lasknud oma tahtega "loomulikult" edasi areneda?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kui keha asend on vale, pinges kusagilt, krampis vms siis tekivad ka luupainajad ja ka verevarustus on halb, vbl mingi haiguse vimmgi sees ja oleneb ka mõtteolekust hetkel.
Jah kui oleks isklikku jõudu rohkem siis sa pööraksid ümber hoolimata nt tahtejõuetusest või ebasobivast asendist.
Vastuse mitte andmine sulle, et kes ta on, on tingitud ka isikliku jõu vähesusest või siis teatud teadmatuse aste, kuna vastus tekib tegelikult teadvusse siis kui on teadvusel võime juba hallata tundmatuid valdkondi.
Aga vahel on vastused jällegi kohe kohal ka teatud olendid ei vasta aga vastavad siis kui me oleme arusaamisel mis värk on.
Puurimine jah võib olla halvast kaela ja pea asendist. Jah isklikku jõudu aga niipalju oli, et tahe toimis.
Üldpilt meenutab siiski halba kehaasendit, mis tekitavad vastavad uned, verevarustuse puuduse ja sellega seoses olendid unne.

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Renata kirjutas:

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Nägin eile und, kus unenäkku tuli üks meetripikkune tegelane, kelles oli peale tema kasvu veel midagi kummalist. See tegelane ütles, et pean vaatama oma käsi. Vaatasin siis oma käsi, see tundus väga oluline, nagu peaksin sealt midagi tähtsat välja lugema. Vaatasin oma käsi ja tegin intensiivse mentaalse pingutuse näha midagi rohkemat, seda vastust, mis sealt minu arvates pidi tulema, aga ei näinud midagi peale käte. Mõne hetke pärast läksin edasi hoopis järgmisse unenäkku. See uni oli huvitav selle poolest, et see kordus mingi 5-6 korda, alates iga kord samast lähte stseenist. Seal oli üks olukord, mis tuli lahendada, ja kui lahenduse leidmine jooksis liiva, siis hakkas uni samast algpunktist uuesti peale. Pärast kompromisslahenduse leidmist Smile

ärkasin üles.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

teadvele ei tulnud?

muriel · Liitunud: 23 Juun 2008 Postitusi: 72

ma nägin täna unes, et ma rääksin setu keeles mingite inimestega ja teadsin, et see on uni ja nüüd oleks vaja meelde jätta, mida ma räägin... aga ikka tulin teadvele ja ei suutnud meenutada muud kui, et ma rääkisin setu keeles Laughing

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

ei tulnud, Sad

aga see unenägu mis järgnes oli ka päris huvitav, kuna ma isegi ei mäleta et oleksin varem näinud selliselt ja nii mitu korda korduvat unenägu. Pluss veel see, et olin unenäosituatsioonile lahenduse leidmise üle rahul.

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

võib-olla et mõlemat. Ega ma ju ei tea, mis tulevik toob.. Wink

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

oli mingi hoone fuajee, seal põrandal oli ca aastane laps, istus. mingil hetkel oli ta tapetud. läksin administraatori juurde, see oli noor mees, küsisin, kes tegi? ta vastas, et just astus leti taha, enne oli üks naine. nägin seda naist ühest uksest sisse astumas, ta vaatas tagasi minu poole. läksin järgi, ruumis oli palju inimesi, aga seda naist polnud. sain aru, et tema tappis lapse. ärkasin üles. see polnud küll minu laps ja ma ei tundnud teda, aga millegipärast nagu hoolisin tast.

mis selline unenägu võiks tähendada? last pole enne unes näinud. teadvel ei olnud.

Mammu · Liitunud: 6 Okt 2006 Postitusi: 189

shamanistlikus maailmapildis on laps tavaliselt sina ise

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

tõenäoliselt magasingi maha, pole ühtegi sündmust suutnud sellega seostada.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Olin mingis unes ja mingi hetk oli selline tunne, et ma tean täpselt, mis siin toimub ja kuidas uni edasi läheb. Praaegu nii täpselt ei mäleta, aga siis tundus, et üksikasjadeni on kõik täpselt teada ja see uni juba läbielatud. Hakkasin sellest kellelegi isegi rääkida, et ma tean juba kõike mis siin toimub. Ei mäleta kas mind keegi kuulas ka seal või lõppes uni ära.
Siis oli mingi teine une hetk, kus toimus mingi mäng, oli vist nii et ma hakkasin abielluma ja sellega seoses tegime mingit mängu. See tundus mõnes mõttes absurdne, kuna polnud nagu mingit konreetset isikut, kellega mull oleks olnud suur armastus ja põhjus abielluda. Igaljuhul mind taheti autosse kinni panna käeraudadega ja siis mingi mees ja keegi veel pidid vahpeal ära käima ja mingit asja tegema ja pärast tagasi tulema. Seal ma teadsin ka täpselt, kuidas kõik läheb, et ma pean liiga kaua seal ootama ja pärast on mingi jama. Ma ei tahtnud seda ja hakkasin neile järele karjuma, et tulge tagasi, ma ei taha et see nii läheks. Nad olid peaaegu läinud juba, aga ikkagi kuulsid ja tulid tagasi. Ma siis selgitasin, miks ma ei saa seal nii kaua kinni olla.
Peale seda olin kuskil linnas ja sattusin sõiduteele vist. Ma ei pannud tähele, et eemalt tulevad suure kimaga mõned rekkad. Keegi oli seal veel ja tõmas mu vist kõrvale. Siis me nagu hõljusime õhus, kui esimene rekka mööda pani hästi lähedalt meist. Kiirus pani meid vist keerlema ja kogu kehas oli tunda selle kiiruse mõju. See oli mõnus. Kõik oli ümber üks segapudru. Siis tuli teine ja lõpuks veel kolmas rekka ka samamoodi väga suurel kiirusel nagu mingi kiirrong. Peale seda oli õhk saepuru tükke täis ja need keerlesid õhus järelmõjuna sellest kiirusest. Pidin natuke silmi kinni hoidma, et need silma ei lendaks.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tegemist võis olla sul eestuleva, võiks öelda jõulise(rekkad) sündmusega, mis ilmsi energeetiliselt mõjub.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Poleks paha Smile

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

vabadus · Külaline

Millegipärast tekkis tahtmine siia kopeerida ühe öö unenäod, mis nähtud ja kirja pandud mõned aastad tagasi. See oli üks elavamaid, selgemaid ja nagu näha emotsionaalsemaid unenäokogemusi tol perioodil. Vabandan stiili- ja kirjavigade pärast, aga ei taha teksti muuta:

laupäev, 7. veebruar 2004. a.

Oli selline pikk ja imelik öö. Ei saanud korralikult magada lihtsalt – kõht valutas. Siis jäin kella viie paiku magama. Kogu asi algas sellest, et ma olin koos E.-ga, kes viis mind Jumalariiki vaatama või tutvustama. Mul oli terve une jooksul selline ülev meeleolu ja pühalikkusetunne. Lausa imeline, mis tunne ja kui reaalne... ma pole raudselt viimaste aastate jooksu niivõrd realistlikku maailma ja und näinud. NII ILUS, ILUS, ILUS, et ma lihtsalt ei saa... oeh oleks paradiis vaid nii selge, kirgas ja KAUNIS.

Me läksime alla ühelt mäeveerult, alla orgu. Oli kesköö ja kuu paistis taevas koos tähtedega. Mina ees ja E. tuli juhatavalt järele. Rohelus. Väike fjordi moodi pinnavorm, mis avanes merele. Ainult fjordilikke kaljusid ei olnud. Rohelus, mage vesi ja liiva veidi. Kaldast mõnemeetrise veeribaga eraldatud oli üks saareke ~5*5 meetrit. Ümmargune. Ma jõudsin selle veeriba äärde ja vaatasin kuud, selle peegeldust kerge klaasja virvendusega pimedast, ent kristallselgest ja puhtast veest. Vaatasin kord E.-d oma seljataga, ja veepiirilt kerkima hakkavat hämarusega kaetud rohevat madalat taimestikku tema pühalikus tuulevaikuses ja mõttes. Järsaku äärel kasvasid aga juba suuremad lehtpuud. Ka saarel olid madalad laia, ent tipmise õhukese tiheda lehevaibaga puud ning laialehelised hundinuialaadsed rohttaimed. Ja muudki rohelist, mõõdukalt, ent täielikult piisavalt. Peale seljataha vaatamist pöörasin pilgu uuesti saare poole nähes vett ja kõike seda ilu. Imeline. Ma olin nii liigutatud sellest mõttes teravustatud maailmast, et surusin tahtega silmad nii pärani kui sain, et hoomata ja saada täit mõnu sellest harmoonilisest ja ideaalsest ilust, mis minu ees ja ümber laius. Kui elu lubaks nautida sellist visuaalset ja hingelist naudingut vaid tihemini...

Olin põlvini vees, sammusin sügavamale ja laskusin vaikselt vette, püüdes võimalikult vähe häirida ümbritseva idüllilisust ja vaikust. Libisesin vaikselt koera ujudes läbi karge, värskendavalt jahedana tunduva vee. Ujusin mõne meetri, jõudsin saare lähedale ja mu käsi riivas põhjas leiduvat taimejuure tuusti. See oli meeldiv, sest vesi oli tõepoolest kristalselt selge ja puhas. Tulin veest välja ja seisin E.-ga kõrvuti keset saart, vaadates kaugusesse järvele. Silmapiiril olid hämaruses tumedad sõbralikud pilved. Kaks sakilist diagonaalse ülaservaga pruunidest tellistest korstnat, mis ajasid välja tuld ja suitsu tekitades pidevalt mürinat ja olenevalt sellest, kumb korsten parajasti kütet sai kerkis nende vahel oleva kaalukausi üks või teine pool. Hämmastavalt reaalne... ma pöördusin E. poole soovides saada selgitust.

E. oli justkui parim sõber, teejuht headuse maailmas. Keegi, kellest õhkus soojust ja armastust. Mu südames oli rahu, headus ja kerge uudishimu, sest ma teadsin: miski ei saanud mulle halba teha; ma olin vaatleja ja E. mu teejuht jumala juurde.

E. seletas mulle nende korstnate põhimõtet. Need korstnad/tehased kütavad maailma positiivsust ja kurjust. Just parajasti oli kaalukauss punase peene plussmärgiga vajunud allapoole... see oli kurjuse pool ja kaalukausid ise olid pidevas muutumises. Mitte küll väga suureamplituudilises, aga siiski. Ma kartsin veidi, sest ma teadsin: minu silme ees on kogu maailma olevikuprotsessid, mille tõttu kirjutatakse jumalariigis maailma tulevikku reaalajas. Viimasel ajal oli sündinud halba, mis oleks mingil põhjusel põhjustanud Venemaa poolse sõjaalustamise. Ma hoidsin niiöelda pöialt headuse poolele ja nägin kuidas vasakpoolne korsten hakkas mürisema ja kaalukausid peaaegu, et tasakaalustusid. Rõõm täitis mu südant - oht oli kadunud. See tunne - vaadata pealt kogu maailma saatuse kaalukausse... on justkui olla vaatleja kohtuprotsessil, mis otsustab inimkonna õnne või hukatuse.

Nüüd on mul pisut hämming, sest edasist ma enam nii täpselt ei mäleta, aga proovin meelde tuletada;)

Mulle anti võimalus teha head. Avastasin end kuuekümnendatel ühest labori ja õppeklassidega õppeasutusest kus sibasid ringi tudengid. Oli see Soomes? Adusin, et mu ülesanne on seotud H.-ga, kes õppis selles asutuses. Kui ma ta nende õpilaste seast ilma tähelepanu äratama üles leiaks ja temaga räägiks, oleks mul võimalus ära hoida tema loomulik surm reaalajas. Olin rahu ise, sest teadvustasin enesele seda üllast eesmärki. Ma otsisin H. nime asutuse kartoteegist, aga ei leidnud. Seejärel tekkis mul pisiprobleem ühe õppejõuga, kes soovis minuga õppetööst rääkida... ma nihverdasin kõrvale kuidagi. Unenägu ei möödunud väga ruttu, ma tegutsesin veel eluruumides, ent see on halvasti meeles. Ent mu aeg sai läbi, ma siirdusin järgmisesse jumalariigi võimu ja võimalusi tutvustavasse maailma. H.-d ma päästa ei suutnud, ent ma olin rahul, sest oli sündinud loomulik transformatsioon paremasse paika.

Nüüd on veel kaks unenäolõiku, mis üks toimus mingi punkri juures, kus ma pidin ka relva käes hoidma... vist <<>> vana lauda juures oleval maastikul koos jõega paralleelse kahekorruselise maja olemasoluga.

Ja teine R.-i vanaema maja vastas. Kitsas jõgi. Kaldaääred jääga kaetud. Jõe kaldal mingi maja, kust saab vaadata ilma seinata jõepoolsest küljest üht terasest kahuriga laeva. E. on ka läheduses. Ja J. tuleb kusagilt. Üks mees on, kes seletab mulle laua taga püsti seistes selle laeva kohta, on millegi peale pahane. Üks laev on kunagi (või lasti seesama praegu) põhja lastud. Sellega seoses on jällegi mingi probleem, mida mina ei mäleta.

Läbi nende unenägude oli mul "püha tunne" justkui oleks mul pidevalt side igavese headuse ja jumalikkusega. See tunne ei kadunud peale ärkamist ja siiani, õhtuni, ei suuda ma päriselt uskuda, et nii hea, KAUNIS, ELAMUSI PAKKUV ja REAALNE oli tegelikult uni...

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mürin(une korstnad selles unes antud juhul) üldiselt unes tähenadab teadvuse lähenemist abstraktsele ehk tavaunedest sügavamasse.
Sellele eelnev vaikus ja ilu on aga ka sisemise vaikuse tekkimise võimalikkus ehk siis keha on väga vaiksesk jäänud, siin ei loe see kas unes midagi toimetad või räägid, keha on tegelikkuses vaiksem kui tavalistes unedes. Ning sellele lisandub ka et uni on informatiivsem kui tavauni. Kujundid, olgu siis korstnad või kaalud, või mis iganes on vastava info piltlilk inf. Tegelikult on see arvestatav uni.
Sellised uned on tavaliselt paralleel nii endas toimuva(tuleva, avastamise või kogemusega) ja ka maailmaga.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Alguses oli selline veider tunne nagu oleksin vaadanud seda und kõrvalt, pärast vist mitte. Igaljuhul keegi soovitas vaadata mingisse veeanumasse, sinna pidi ilmuma mingi kujund või asjandus, mille peale pidin sellega kaasa minema või nagu laskma ennast sellest vee sisse imeda. Vahtisin mõnda aega, mingid vetikad ja värgid keerlesid seal ja lõpuks tuli see õige asi ka (ei mäleta mis) ja siis vesi imeski mind endasse. Peale seda olin vee all ja lõpuks vist põhjas, kuigi seal enam ei tundunud vett olevat. Oli tasane maastik, mida mööda pidin edasi jooksma. Järsku maa oli kaetud tihedalt igasuguste laipadega. Ei tea kas need olid inimeste või loomade või veel kellegi omad, aga igaljuhul nad olid väga väiksed. Jooksin nende vahelt läbi, nii et ei astuks peale nendele. Tundus, et seal on veel kedagi, kes ka jooksevad. Siis mingi hetk oli nagu ette nähtud (ei tea, kust ma seda teadsin või miks nii tegin), et hoo pealt hüppan hästi kõrgele. Hüppasingi ja siis lendasin läbi pilvede taevasse ja taevas olid mingid maastikud, kus hüppasin ühte kohta ja siis teise kohta, kuni järjest kõrgemale. Lõpuks jäin mingi ehitise moodi asjanduse peale pidama, see oli pilvede vahel ja seal oli tugitooli moodi asjandus ja ma viskasin sinna pikali. Hästi kerge ja rahulolev tunne oli ja seal oli veel keegi, kellel oli hea meel, et ma sinna jõudsin.

Loodetavasti see tähendab midagi head Razz

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Uned on tavaliselt üsna isikut ennast puudutavad võimaluste kogumid.
Sul võib elus avaneda mingi võimalus. Veesilm on alguses üsna lahja asi pealtnäha aga sa nagu uurid seda, seda enam et keegi soovitas, kuid mingit sotti ei saa kohe.
Lased aga ennast kaasa viia siiski mingi sellise võimalusega, see viib sind mingisse teise valdkonda, tekib ahelreaktsioon, mis kannab sind ühest valdkonnast või võimalustest teise või ühest võimalusest ilmnevad teised.
No laibad on ilmselt kohad kus sa peatuda ei kavatsegi ja mis pole vastuvõetavad su elus. Kuid näed edasi mineku võimalusi ja ka lähed.
Taevas oleva toolini jõudmine on mingi sihi saavutamine, kus tunned rahulolu.
Uned on ka alati natuke võimsamad. Aga nagu näha tuleb sul mingi teekond läbida et selle rahuloluni jõuda ja paralleelselt on see seotud endas oleva kas soovi või taotlusega, mis toovad kohale ka välised, olgu siis maises või vaimses vallas, kõik oleneb inimese sisemisest asendist.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Unenäod on muidugi üsna konkreetsed, et kõik toimubgi, aga reaalses elus vist on keerulisem neid võimalusi ära tunda. Ja kui ongi mingid uued võimalused, siis tihti tekib selline sisemine arutelu, et kas seda on ikka vaja, ma ei oska seda niikuinii või pole varem teinud või see polegi nii huvitav. Aga võib-olla kui piisavat tõmmet pole, siis polegi vaja kaasa minna asjaga... või ei tea kah... Smile