Praktilised harjutused

tonal · Liitunud: 1 Sept 2006 Postitusi: 155

Teema avamisena panen kõige rõõmsama ja lihtsama soorituse kirjelduse. Kes julgeb võib proovida. Kaotada pole nagunii midagi.

õnne kuupsentimeetri haaramine

algasend:
seisame käed ette sirutatud (küünarnukist kergelt kõverdatud) otsustekeskuse projektsioonikanali ümber -- vasak sirge peopesa on projektsioonikanali all peopesa üles (näpud otse edasi suunatud), parem peopesa on projektsioonikanali kõrval, 90 kraadi nurga all, peopesa vasakule suunatud (peopesade väikeste näppude poolsed küljed on peaaegu teineteise vastas)

1. 4 torkena edasi-tagasi lükkamist vasaku peopesaga.

2. 4 samasugust lööki paremaga.

3. 4 lööki mõlema käelabaga korraga.

4. keerame aeglaselt pinges vasaku käelaba parema peopesa vastu (s.t. paremale suunatuks) nii, et jääks kuskil kämblalaiune vahe. nagu projektsioonikanalit siludes. peo peal energiat tunnetades.

5. samamoodi pingega keerame mõlemat käelaba ümber kanali nii, et lõpus jääb parem käelaba alla ja vasak peale.

hingamine kõigi eelnenud punktide puhul:
enne liikuma hakkamist sisse ja liikumise ajal aeglaselt välja.

6. käelabasid vasakule-paremale nii 4-6 cm raputades tihendame energiakiude peopesade vahel.

7. sisse hingates tõmbame (paiskame) energia otsuste tegemise keskusse.
käelabad lähevad otsuste tegemise keskuse ees külgsuundades laiali ja välja hingates ajame rinna rohkem ette (õlad hästi taha), lõua veidi üles, käed sirgu rinna kõrgusel laiali, peopesad ette suunatud.
(kiindumuse paarisvorm lõpeb umbes samas asendis)

1. -- 7. uuesti, aga peeglis.
st. parem peopesa all ja vasak küljel paremale suunatud jne.

--------
Selle kohta on öeldud, et üle kolme korra päevas seda seeriat teha ei soovitata.

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

Üks praktiline harjutus, mille ma juhuslikult tegevuse käigus avastasin. Keskenduda kuulamisele ehk siis kõrvadele ja jääda ootama ümbrusest tulevaid helisid. Olla koos ühe ja teise saabuva heliga ja kui see heli sumbub, siis lasta sellel minna ja jääda ootama järgmist heli. Eesmärgiks on siduda ennast ühe teise ja kolmanda heliga ühe kaupa ja kohe ka helisid vahetada kui tuleb uus. Nt majast kostvad hääled: esiteks mingid praksud, siis vihma krabin aknal, siis kellegi häälekõmin, siis uksepaugatus, siis mürts, siis möödasõitev auto. Selle tegevuse käigus hakkan ma tajuma enda keha ümber olevat energiat, kihisemist ja lainetamist. No ja mõttetegevuselt saab ka tähelepanu ära, aga kui on palju pulbitsevat/rahutut energiat, siis on seda raske teha. Olen kasutanud seda kuulamise moodust ka magama jäämiseks, kui naabrid väga kõvasti telekat öösel mängitavad. Helid on nagu tuuled, mis tulevad ja lähevad.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Lüüa maa sisse post, et oleks selga mõnus toetada. Matt maha ning vaadelda ees, umbes m kaugusel olevat taime, lehte vms värsket asja. Harjutus, mida tegin lapsena.

Vaatlemise käigus hoida silmad nii, et näeks 180 kraadi ulatuses, samas keskenduda lehele. Hea teha õhtuse sooja päikese poole suvel nt aiamaal.

Vaadelda alguses lühemat aega, hiljem juba pikemalt. Minul tekitas see kõhu põõritust, mis kestis tund~ peale vaatlemist. See polnud paha, valus ega ebameeldiv. Pigem oli see teistsugune.

Mida nägin:
Mida kauem vaatlesin, muutus mullane pind süstemaatiliseks. St korrapäraseks. Äsja lõigatud tikrimarja leheke hakkas kiirgama heledat valgust. Nö lehe sooned kiirgasid enam. Veel pikema vaatluse käigus nägin lõpuks "ekraanil" vaid lehekest. Taust, muld jms oli kõik ühtlane valge kiirgus.
Mida tundsin:
Tundsin, kuidas maa seest tuleb jõud, läbi perse, selgroogu mõõda üles pähe. Jäi mulje nagu hilisemat köhupööritust tekitas just see jõud.
Lehekese valgus tekitas meeldiva tunde.

Enne ja peale lehekese lõikamist rääkisin pöösaga, palusin vabandust, et segan ja teen talle haiget. Sarnane teema CC's ja ka Vigala Sass õpetas mu mammile, et taimedega tuleb rääkida. Eks sellest ka mulle külge jäänud.

Sellised hullamised lapsepõlves..

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Hiljuti pöördusin tagasi vaatlemise juurde. Seekord vaatlesin lund. Täpselt nagu mullaga, muutus see korrapäraseks ning natukese aja pärast võis kõikjal näha sibavaid peaaegu läbipaistvaid ussikesi. Ükskõik kuhu poole ka ei vaataks. Ei eristanud värve ega muud sellist. Vaatlesin umbes tund poolteist. Külm hakkas alles lõpus häirima. Tõusin ning lahkusin.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Sellised objektiivsed harjutusi andsid naugalid õpileastele selleks, et nad oma inimlikust iseenesest mõistetavusest enamasse tajuksid. Et mitte see mida nähakse pole vaid tõde, nt dJ CC-le, et vaata kivi, see pole ainult kivi vaid mine selle sisse, millest see koosneb, mis see on, miks see on jms. Aga see on vaid selleks et inimene oma pinnapealsest ja tühisusest maailma vaatamisest sisukamaks muutuks ning iseenesest mõistetavusest sügavamale tajuks.
Selle tulemus oleks suurem tajumine ja taipamine argi pinnapealsusest.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Mõtlen, et need harjutused on tegelt jõle ohtlikud, kui lollilt minna ja teha lootes kiiresti tulemusi saavutada.

Kord hakkasin end sundima väga intensiivselt unenägudes teadvele tulema. Kõrgpunkt lõppes sellega, et pidin pea nädala kodus voodis veetma, kuna ei kannatanud kaua püstiseismist. Umbes nädala vältel tuli tasakaal tagasi ning loobusin katsetamisest.

Tean meest, kes on kuu intensiivis veetnud samuti lollilt üritades.

Kuidas siis oleks õigem oma meelt parandama hakata ilma end vigastamata? CC'l oli nagual, kes aitas ja õpetas Carlost.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Meeleparanduse lihtsaim viis on: ära korda oma vigu, tulemus on, väga raske kolgata tee, mis tuleb endas läbida. Küll aga tuleb teha tehes ja mitte möelda tulemustele, saavutustele, vaimsetele tasemetele, need omadused on lihaliku ja inimliku meele lootused.
Ehk teisisõnu niikaua kui inimene leiutab ja otsib lihtsama vastupanu teed, ei jõua ta kuhugi, kui vaid mingi -ismi kummardamiseni, ise hakates mingiks-istiks või -laseks, tõlgenduste tegemiseni, mingite reeglite ja piiratuse tegemisteni ehk lõppkokkuvõttes jõudes sitemasse seisu kui enne vaba olles. Et naguale enam pole, tuleb elus endas, ennast varitsedes, vigu mitte korrates ja samas sisult võimalikult vaba püüdes olla jne jne. ehk sõjamehe meeloluga püüdes elada ja see on raske, ärge arvake, et saate laitmatuks kergelt või nagu mõni arvab, et juba on kõik saavutanud, seda arvab ensetähtsus, sest salajasi lõkse hakkab meeleparandaja teel ohtralt olema. Piibli järgi öeldes, kurat ei maga ja vahib kuidas teisse sisse tungida, seda enam kui kipute laitmatuks, ei taha talle enam alluda, sest kurat on selle maailma jõud ja inimkonna teadvus selle all lõksus, kes välja kipub see saab palju jama tundma.