Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
 Postitatud: Reede Sept 08, 2006 7:30 pm Teema: Kinnipüütud kirjad. |
 |
|
Osa kadumaläinud kirju alalt: Käesolev olukord – Foorumist – Tere tulemast ! :
| seesama kirjutas: |
Lõplikult alla andmast takistab sind alateadvuse taju mis on parasjagu nii abstraktne kül, et mitte sõltuda sinu meelte kujunditest. Sinu alateadvuses on olemas taipamine sinu tegelikust otstarbest ja see ei sõltu sinu teadliku teadvuse soovidest, plaanidest, eesmärkidest. kujutlustest jne.
Samas ei saa sa lahutada oma inilikkust oma alateadvuse Vaimsuse tajust ja seega pead sa andma võimalusi nii enda inimlikkusele kui ka enda alateadvuse Vaimsele tajumisele.
Kui sa ennast näiteks mõnikord "täis jood", sest sul on kõigest siiber, siis see ei tarvitse veel kaugeltki kahandada sinu tegelikku väärtust Vaimsuse suhtes ! Sest mõnikord vajame "kulu põletamist, et uus rohi saaks kasvada".
Teine asi on muidugi see, et kas sa kavatsed anda järgi oma inimlikkusele, või otsustad võidelda – ma ütlen, et Castaneda "nõiad" ei pidanud endid mitte asjata sõjameesteks !. Nad olid kül varitsejad, taotlejad ja laitmatud, kuid mitte võlurid – mõtle ise mida tähendab varitseda, taotleda ja seda laitmatult – see on nagu sõduri olukord kes on lahingus ja kes ei tea ette kas ta veel kunagi jõuab koju pere juurde või mitte.
Kui sa soovid oma inimlikusest suurem olla siis pead selle välja võitlema või taipama piisava Vaimse sügavuseni.
C.Castanedast don Juan ütles, et inimene koosneb kolmest osast: energiast, kehast ja teadvusest. Ta ütles, et tavainimese teadvus asub kehas ning "nõidade" teadvus asub peale keha ka nende energias. Seega on "nõidadel" nagu topelt teadvus – kahene teadvus, mis tegelikult on üks.
Ma ütlen sulle, et ole kes sa oled, tee mida tahad, joo – söö mida tahad, jne, kuid kuna sa oled juba teadlik oma alateadvuse soovist, siis võta see esialgu lihtsalt teatavaks. Tegelikult nägid C. Castaneda sõjamehed "vastases" nii suurt jõudu, et selle võitmiseks polnud muud võimalust kui vaid varitseda, taotleda ja olla laitmatu.
"Vahel on ka nii, et kaotad kõik võidad Vaimu" – tegelikult minul oligi nii.   |
| vabadus kirjutas: |
| Tsiteerin:: |
| Sinu alateadvuses on olemas taipamine sinu tegelikust otstarbest ja see ei sõltu sinu teadliku teadvuse soovidest, plaanidest, eesmärkidest. kujutlustest jne. |
Ongi selline tunne, et ei kontrolli ise enda elu. Hirmud ja kahtlused hoiavad kinni... Justkui ma liiguksin iga päev ringi ning teeksin seda, mida teen, aga olles vang. Vang, kes on muudetud piiratuks ja araks iseenese meele poolt. Siit tuleb ka ängistusetunne - ei ela seda elu, mida tahaksin, aga ei ole võimeline ei edasi minema ega loobuma. Lihtsalt siputan.
Minus ei ole vajalikul määral sõjameest või tahtmist selleks saada. Samas ma elan oma elu, püüdes omada võimalikult vähe sidemeid, mis mind Eestimaal kinni hoiaksid ja mitte hävitades oma keha nt. suitsetamise, joomise või uimastitega. Olgu see lihtsalt varuks, kui kunagi vaja läheb kas head tervist või lahkumist kõigi nelja tuule poole.
Lihtsalt... ma ei tahaks jätta kasutamata oma võimalust hakata lendama vabalt siin maailmas... ja sealpool... |
| vaatleja kirjutas: |
Mu meelest on sul palju eeldusi sõjamehe teeks. Sa ei pelga enda vigu ja hädasi tunnistada, sa ei varja seda ei enda ega teiste eest, eelkõige enda eest.
See et sa hirmudes viibid, on näit sellest, et oled tajunud seda, mis ühelpäeval kõiki tabab, siit ilmast lahkumine, selle tegelikku sügavust, sa võibolla ise nii ei arvagi ega tea, mis sind täpselt vaevab aga su alateadvus on puudutanud sügavuse tunnetust, see lõpetab ka enestähtsusliku enda õigustamise ja tekitab hirme.
Kui ma omal teel käisin(käin ikka veel), siis olen ka ületamatute hirmudega rinda pistnud, olen nii lootusetutes olukordades viibinud ja lahendusi pole olnud, siis olen lasnud asjal minna ja ütlen alati vaimule "nüüd olen ma omaltpoolt kõik teinud, mina enam ei osak, nüüd juhi Sina" ja olen jäänd varitsema/ootama(see on tegelikult taotlus, väga kasulik oleks seda välja karjuda kuskil, et mis saab siis kui mitte midagi ei tee, ei võta ette midagi.
Sellest mittemidagi tegemisest on C.C raamatuis palju juttu.
Ja veel üks mõte käib siia kaasa, et "kui midagi ega kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja kui inimene ei suuda, siis suudab vaim".
Mõnikord on vaja tükimat aega minnalaskimis meeleolus olla. Sõjamehe tee ongi elu ise ja arvet ei tasu pidada sel teel. Kui me arvet peame, siis vaim ei aita, kuna meil on arvepidamise sein ees.
Ühesõnaga ära tee midagi, nagunii teed midagi  |
| vabadus kirjutas: |
| vaatleja kirjutas: |
Mu meelest on sul palju eeldusi sõjamehe teeks. Sa ei pelga enda vigu ja hädasi tunnistada, sa ei varja seda ei enda ega teiste eest, eelkõige enda eest.
See et sa hirmudes viibid, on näit sellest, et oled tajunud seda, mis ühelpäeval kõiki tabab, siit ilmast lahkumine, selle tegelikku sügavust |
See võib küll nii olla, aga seni ei ole ootus ja lootus, et "ükskord ma muutun" kumbki tulemusi andnud. Vist on ikka tõsi, et igaüks on oma õnne sepp. Kui on aga sitt sepp, siis pole ka õnne kusagilt võtta. Ühesõnaga istumine ja lootmine pole seni aidanud. Enda teadlikuks arendamiseks iseloomu pole, seega kas jääbki elu nii venima?
| vaatleja kirjutas: |
| olen nii lootusetutes olukordades viibinud ja lahendusi pole olnud, siis olen lasnud asjal minna ja ütlen alati vaimule "nüüd olen ma omaltpoolt kõik teinud, mina enam ei osak, nüüd juhi Sina" ja olen jäänd varitsema/ootama |
Mul südametunnistus ei luba öelda nii, sest pole teinud kõike lahenduse leidmiseks . Alati on midagi, mida võiks veel proovida või millele loota.
| vaatleja kirjutas: |
| Ühesõnaga ära tee midagi, nagunii teed midagi |
Viimasel ajal on see nii olnud. Kas selline toimimine ei ole mitte eesmärgitu ekslemine? |
| betty kirjutas: |
Ma pole peaaegu üldse tegelenud mingite konkreetsete vaimsete praktikatega. Aga midagi nagu ikka toimub pidevalt.
Põhiliselt lihtsalt olen taotelnud teadlikkust.
Praegu kõige suuremaks harjutuseks tundub, et on mu igapäevane töö. |
| vaatleja kirjutas: |
Programm tegi mingi triki tsiteerides ja mu kirja vastus Vabadusele, läks tema nime alla, püüan uurida asja.
Enamvähem sain sama tagasi |
| vaatleja kirjutas: |
| vabadus kirjutas: |
| See võib küll nii olla, aga seni ei ole ootus ja lootus, et "ükskord ma muutun" kumbki tulemusi andnud. Vist on ikka tõsi, et igaüks on oma õnne sepp. Kui on aga sitt sepp, siis pole ka õnne kusagilt võtta. Ühesõnaga istumine ja lootmine pole seni aidanud. Enda teadlikuks arendamiseks iseloomu pole, seega kas jääbki elu nii venima? |
Kui midagi otseselt ette ei võta siis see ei tähenda istumist ja ootamist. Vaim ilmutab ikka sealt kust inimene ei oota. Ka ei aita kui me end enneaegu maha kanname, oleme endale sitad sepad või muud moodi allakäimas või saamatud  . Varitsemine enda tavaelus, ja võimaluste valikud on saadaval ajatus mõttes alati.
Kui kaua sa oled vaimuga või seda liiki asjadega tegelenud üldse?
Ootad vastuseid liiga lineaarselt vahest, vaimu vihjed ja shestid võivad olla nii tavalised ja argised, et enamus seda ei märkagi, selleks ongi varitsemine, iseenda ja ümbritseva suhtes, et ka tavalisuses midagi näha ja ära tabada.
| Tsiteerin:: |
| vaatleja kirjutas: |
| olen nii lootusetutes olukordades viibinud ja lahendusi pole olnud, siis olen lasnud asjal minna ja ütlen alati vaimule "nüüd olen ma omaltpoolt kõik teinud, mina enam ei osak, nüüd juhi Sina" ja olen jäänd varitsema/ootama |
| vaatleja kirjutas: |
| Mul südametunnistus ei luba öelda nii, sest pole teinud kõike lahenduse leidmiseks . Alati on midagi, mida võiks veel proovida või millele loota. |
|
Ega sa ei saa mõõta oma tegusi või ärategemisi, võttes ette kellegi eesmineja saavutustest malli, kes meie meelest on juba jube kaugel. Kuigi jah, kõrvutamisaeks ja võrdluseks küll, see aitab mõelda ja võrrleda, mis võimalikkused on inimestel.
Tegelikult on tegemine meil see, mida me teha suudame, viitsime, või tahame.
Kui tunneme, et see ei muuda minus midagi, siis ongi aeg sel minna lasta, et oleks endas vabaruumi, me ei tea, mis võimalusi elu või vaim veel pakub.
Ärategemine on ükskõik mil moel ja ärategemise lõpp ei pruugi olla meie mõeldud/kujutletud lõpp, kui jõud ja tahe puudub siis selle asjaga ongi lõpp, pole mõtet jätkata. Sa ei tea kusmaale su teadvus üldse on suuteline minema.
| Tsiteerin:: |
| vaatleja kirjutas: |
| Ühesõnaga ära tee midagi, nagunii teed midagi |
| vaatleja kirjutas: |
| Viimasel ajal on see nii olnud. Kas selline toimimine ei ole mitte eesmärgitu ekslemine? |
|
Kas sa kardad eesmärgitut?(jah see tekitab hirmu küll, aga sellest ei vabane,kui seda ei koge või sellesse ei lähe ja teadmata ajaks)
Just seal võib olla tee ots.
Ma ise olen eesmärgitult aastaid elanud, aga ekslemine on vahelduva eduga annud kogemusi, mida ühegi ega millegi äraõppimine iial ei anna, see tekitab kehalisest maailmast lahtilaskmiseks eeldusi, ma sain sel viisil energeetilistele rännakutele, kuna puudus siht, saavutustahe asendus ükskõiksusega ja midagi polnd kaotada, tekkis ka lahti häälestumine.
Muidugi ma ei tea kas nüüd kõik kohe sel viisil lahti lasevad.
Ka eesmärgitus võib olla meile väljakutse ja vaimu shest, sest igal enamusel inimesel on kindel siht ja see paneb ka kogumispunkti paigale, ehk sulgeb vaimu võimalused meis, sest siis me pole vabad ja ajame mingit asja pidevalt.
Kui me seda kardame, siis oleme endale seina juba ette ehitanud vaimu vihjetele. |
| seesama kirjutas: |
| vabadus kirjutas: |
...
Minus ei ole vajalikul määral sõjameest või tahtmist selleks saada.... |
Samas võiksid sa ikkagi mõelda Castanedast pärit sõjamehe meeleolu peale, et oma olekut kergendada. Sõjamehe meeleolu hulka kuulu ka seisund milles me ei mõtle olukorrast, saavutustest, kaotustest jne, vaid lihtsalt oleme ja lihtsalt tegutseme selles vallas millega me saame või peame tegutsema. See on näiteks midagi niisugust kus me teame, et meil on 1000 km kindlasti ja võibolla veel määramatu hulk kilomeetreid käia, milles tee on ebamugav, ebahuvitav ja ka koorem on seljas. Et mitte ennast sellest teadmisest ja mõtlemisest tühjaks lasta joosta, tuleb lihtsalt mitte mõelda ja käia, pannes ühe jala teise ette . Kui aga tõesti millegist mõelda vaja on, et anda ajule tööd, siis võibgi mõelda sellest, jälgida seda ja võimalusel leida ka meelelahutust sellest kuidas see üks jalg teise ette läheb. Seega otsida huvitavat selle tohutu ulatusliku ebahuvitava pisidetailidest.
Selliselt suudame ennast raiskamata püsida ja ja ära oodata midagi mida me ootame ning kuna me ei mõtle oma suurtest eesmärkidest, siis saab meie taotlus vabalt toimetada. Peale taotluse ülesehitamist, tajus, tundes, mõttes, sõnas ja mõnikord ka teos, peame ta lahti laskma, jättes alles vaid kujunditu teadmise, et seda ja nii on taotletud. |
| vabadus kirjutas: |
| Sai nüüd natukene kasutaja seesama ilusat tervituse teemat risustatud... aga ehk pole hullu. Jätkake oma lugude/kogemuste rääkimist ja vaimu olemuse väljendamist. Kuigi kirjutised tunduvad kohati "1001 Öö" muinasjuttudena, on kindlasti neid, kellel seda infot vaja läheb. |
| seesama kirjutas: |
| vabadus kirjutas: |
| Sai nüüd natukene kasutaja seesama ilusat tervituse teemat risustatud... aga ehk pole hullu. |
No elame üle ja me võime ju vajadusel seda edasi arutada ka mujal foorumi alal.
| vabadus kirjutas: |
| Jätkake oma lugude/kogemuste rääkimist ja vaimu olemuse väljendamist. Kuigi kirjutised tunduvad kohati "1001 Öö" muinasjuttudena, on kindlasti neid, kellel seda infot vaja läheb. |
Sellel on väärtus vaid siis kui leitakse kinnitusi iseendast ja elust ! Ennem seda ongi see vaid jutt, nagu suunav teeviit ja teeviidal iseenesest pole peale "tuules kääksuva pleki ja kirja mingit" väärtust. Kui sa tunned, et see teeviit ei juhata sind kusagile, siis ära sinna minegi enda aega, tähelepanu ja energiat raiskama. Selles pole ka midagi imelikku, sest enamus inimkonnast ei lähe selles suunas ja ka selles polemidagi imelikku, sest ega taimedel pole midagi peale hakata loomade teadlikkusega, loomadel inimete teadlikkusega jne. Kuid "mõned loomad otsivad siiski inimesega kontakti, elavad nende juures ja võibolla ka õpivad nendelt midagi" . Mina näiteks otsin kontakti millegiga/kellegiga, kes/mis on midagi inimlikkusest enamat ja kuna ma olen midagi sellist endas ja elus avastanud ja kogenud, siis minu jaoks pole see enam vaid "kiri plekist teeviidal" |
|
|
| Tagasi üles |
|
 |
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Reede Sept 08, 2006 7:36 pm Teema: Re: Kinnipüütud kirjad. |
|
|
| seesama kirjutas: |
...
| seesama kirjutas: |
| vabadus kirjutas: |
| Sai nüüd natukene kasutaja seesama ilusat tervituse teemat risustatud... aga ehk pole hullu. |
No elame üle ja me võime ju vajadusel seda edasi arutada ka mujal foorumi alal. |
|
No nii ta paraku välja kukkuski , kuigi ülejäänud kirjade kadumisega. |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
