Inimese muutumine ja areng ajas

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Inimliik võib tulevikus jaguneda kaheks

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mis me tegime neandertallasega?

Osa neandertallase skeletist mis leiti 1982.a Iisraelist. Vanuseks hinnati 60 000 aastat.
Uued tõendid neandertallaste elamisest kõrvuti inimesega Lõuna-Euroopas mitme tuhande aasta vältel sunnivad küsima: mis nendega juhtus?

Laias laastus on siin kaks võimalust: inimesed kas lõid neandertallased maha (Euroopa esimene etniline puhastus) või tegid nendega sugu, mille tulemusena neandertallased elavad edasi Homo sapiens'i genoomis.

Seni usuti, et Homo neanderthalensis kadus Euroopast 30 000 aastat tagasi, mil koha hõivas moodne inimene. Kuid Gibraltari muuseumi teadur professor Clive Finlayson on avastanud tõendeid, et need kaks inimliiki eksisteerisid Lõuna-Euroopas kõrvuti võibolla koguni 4000 aasta vältel.

"On üsna selgeid tõendeid, et neandertallased elasid siin veel vähemalt 28 000 aastat tagasi, aga võib-olla koguni veel 24 000 aastat tagasi," räägis Finlayson ABC Science Online'ile.

Erinevalt veel praegugi levinud ettekujutusest neandertallasest kui karvasest ebaintelligentsest ahvinimesest olid nad tegelikult osavad tööriistavalmistajad, kasutasid loomanahku kehasooja hoidmiseks ning kandsid üksteise eest hoolt.

Finlayson leidis Gibraltarilt Gorhami koopast neandertallaste laagriplatsi jäänused, mis sisaldasid ka tööriistu, kivist relvi ning loomajäänuseid. Koopast leitud söetükid võimaldasid laagrit dateerida ning viitasid ühtlasi, et selle asukatel oli kasutada laias valikus taimi, mis jää alt vabanenud Lõuna-Euroopas juba jõudsalt kasvasid.

Kui neandertallased ja inimesed elasid selles piirkonnas kõrvuti 4000 aastat, sunnib see küsima, miks kooselu lõppes. 4000 aastat kõlab inimese evolutsiooni kõrval väga lühikese ajana, kuid tänapäeva ülekantuna oleks see ajastu kaks korda pikem meie ajaarvamisest. See tähendab, et inimene ei löönud neandertallast maha kohe esimesel kohtumisel. Gibraltarist saja kilomeetri kauguselt on leitud neandertallaste laagriga samasse aega kuuluvad moodsa inimese tegevusjäljed. Kaks inimliiki suutsid kaua aega koos eksiteerida mosaiikse segaasustusena.

See viibki teadlaste mõtted seksile: neandertallased ja inimesed võisid väga lähedaste liikidena üksteisega seguneda.

Suvel avaldatud uuringu kohaselt võib viis protsenti eurooplaste DNAst pärineda just neandertallastelt. Seejuures on tähelepanuväärne, et vaid emalt tütrele päranduvas mitokondriaalses DNAs neandertallase jälgi pole.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/D294D1B252D06045C22571EE00578C69

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teadlane: inimsugu sureb saja aasta jooksul välja!
21. juuni 2010 14:25

Teadlasena, kes aitas kaasa rõugete väljajuurimisele, teab see mees väljasuremisest kahtlemata üht-teist. Nüüd prognoosib Austraalia riikliku ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessor Frank Fenner, et järgmise saja aasta jooksul sureb inimkond välja.

Fenner on väitnud, et inimkond ei suuda tulla toime rahvastikuplahvatuse ega ohjeldamatu tarbimisega. Ta ütleb Austraalia ajalehele, et Homo sapiens sureb välja võib-olla juba järgmise saja aasta jooksul, vahendab The Daily Mail.
"Välja sureb ka suur hulk muid loomi. Olukord on pöördumatu. Püüan seda mitte rõhutada, sest inimesed üritavad veel midagi ette võtta, aga nad viivitavad sellega jätkuvalt," ütleb Fenner.

"Sellest peale kui inimkond elab uues, mitteametlikult antropotseeniks ristitud teaduslikus ajastikus, mis algas koos tööstusrevolutsiooniga, oleme me planeeti mõjutanud määral, mis konkureerib edukalt kõigi jääaegade või komeeditabamuste mõjudega."
95-aastane professor on võitnud autasusid oma töö eest rõugeid tekitava viiruse variola väljajuurimise eest. Samuti on ta 22 raamatu kaasautoriks.

Fenner raporteeris rõugete väljajuurimisest maailma tervishoiuassambleele 1980. aastal. Seda peetakse seni maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO suurimaks saavutuseks. Samuti oli ta aktiivselt tegev pingutuste juures saada kontrolli alla Austraalia küülikute müksomatoos.

Mulluste ÜRO hinnangute kohaselt ulatub maailma rahvaarv praegu 6,8 miljardini. Seitsme miljardi piiri ületamist ennustatakse aastaks 2011.
Fenner peab inimkonna peatse väljasuremise peamiseks süüdlaseks kliimamuutust. "Meid ootab sama saatus, mis tabas Lihavõttesaare elanikke. Kliimamuutus on alles päris algusjärgus, aga me näeme juba märkimisväärseid muudatusi ilmastikus," ütleb ta.

"Aborigeenid demonstreerisid, et ilma teaduse, süsihappegaasi tootmise ja globaalse soojenemiseta suutsid nad elus püsida 40 000 kuni 50 000 aastat. Aga maailm ei oota. Inimkond läheb tõenäoliselt sama teed, mida oleme minemas näinud paljusid liike, kes meie eluajal välja surnud on."

Fenneri kolleeg, pensionipõlve pidav professor Stephen Boyden nendib, et ehkki mõnede ökoloogide seas on maad võtnud süvenev lootusetus, leidub ka optimistlikuma suhtumisega teadureid.

"Frankil võib täiesti õigus olla, aga mõned meist hellitavad veel lootust, et inimkond saab siiski olukorrast teadlikuks ning leiab võimaluse viia läbi revolutsioonilised muudatused, mis ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalikud on."

Fenneri õõvastavad ennustused peegeldavad Ühendkuningriigi prints Charlesi hiljutisi kommentaare, kes hoiatas möödunud nädalal Briti avalikkust "monumentaalsete probleemide" eest juhul, kui maailma rahvastik sedavõrd tempokat kasvamist jätkab.

Samalaadseid mõtteid väljendas hiljuti Cambridge'i ülikooli professor Nicholas Boyle, kes ütles, et "viimsepäevahetk" saabub aastal 2014, mil saab selgeks, kas 21. sajand kujuneb vägivalla ja vaesuse või rahu ja külluse perioodiks. Ta väitis, et viimase 500 aasta jooksul on iga sajandi alguses aset leidnud mõni rahvusvahelise tähtsusega kataklüstiline suursündmus.

2006. aastal hoiatas veel üks tuntud akadeemik, professor James Lovelock, et globaalse soojenemise läbi võib inimkonna rahvaarv järgmise sajandi jooksul kahaneda 500 miljonile. Ta arvas ka, et ükskõik millised katsed kliima soojenemise probleemi lahendada nurjuvad, pakkudes parimal juhul vaid veidi hingetõmbeaega.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadlane-inimsugu-sureb-saja-aasta-jooksul-valja.d?id=31805055&l=fplead

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

inimese liikide tekkimiseks oleks vaja eraldatust või kunstliku sekkumist. arvestades inimese seksuaalset lodevust pole see loomulikul teel võimalik. partneri valik on ainult silmakirjalik. võib-olla eliit sõlmib abielu omavahel, aga tegelikult kepitakse kõiki. nii on see kogu inimkonna ajaloo olnud. kuna nüüd on selgunud, et ka neandertaallased tegid meiega sugu ja said järglasi, polnud ka nemad päris omaette liik.
tõenäoliselt on võimalik luua geneetiliselt manipuleeritult katseklaasiinimesed, kellel oleks meiega sugu tegemisel barjäär. võimalik, et mingi osa raha"eliidist" otsustab lisada enda järglastele kunstlikult geenikombinatsiooni, mis seab kunstliku barjääri.
teistpidi näitab ajalugu, et "eliit" lüüakse mingi aja tagant mättasse ja tagumistest saavad esimesed jne.
pigem toimub praegu suur segunemine ning mõne sajandi pärast on inimesed sarnasemad kui eales viimase 30 000 a jooksul. tinglikult võib öelda, et ka neandertaallane ei surnud välja vaid sulandus. samuti sulandub mõne aja jooksul valge inimene kui ajutine lokaalne kohastumus.
_________________
Закрой за мной дверь

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

säga, sul on mingi ilge kamm selle kepiteemaga.
segab paljut olulist, mis sulle muidu nähtav on....
_________________
"minuga on kõik korras, kõik korras, kuigi mulle tundub, et ma vist suren ära" (Sid, Jääaeg)

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

nojah, selle märkamiseks ei pea tõesti kaine olema.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Esimesed inimesed asustasid Põhja-Euroopa 800 000 aasta eest
08. juuli 2010 13:49

Inglise külast leitud ränikivist riistad näitavad, et muistsed inimesed asusid Põhja-Euroopasse elama juba 800 000 aastat tagasi, st palju varem kui seni arvati. Avastus võib panna teadlased varajaste inimeste võimeid ümber hindama.
Inglismaa läänerannikul Happisburghi külas aset leidnud väljakaevamistel, mida kajastatakse ajakirjas Nature, leiti 70 tõenäoliselt puidu või liha lõikamiseks mõeldud räniriista. Need on esimesed jäljed inimasustusest Euraasia jahedamate põhjapoolsete metsade servades, vahendab Reuters.

“Need leiud on kaugelt kõige iidsemad teadaolevad tõendid inimeste elunemisest Briti saartel, ulatudes vähemalt 100 000 aastat kaugemale varasematest leidudest,” ütleb Londoni loodusloomuuseumi inimeste päritolu spetsialist Christ Stringer.
“Leidude põhjal võib teha märkimisväärseid uusi järeldusi meie arusaamises varajaste inimeste käitumisest, kohanemisest ja ellujäämisvõimest, nagu ka sellest, millal ja kuidas meie kauged kõugud pärast esmakordset Aafrikast lahkumist Euroopa koloniseerisid.”

Uurimus täiendab 2005. aastal avaldatud teadustöö tulemusi Pakefieldist Inglismaa idaosas Suffolki maakonnas, mis andsid mõista, et inimestel õnnestus praegustele Suurbritannia aladele jõuda umbes 700 000 aasta eest, mil sealne kliima oli palavuselt võrreldav tänapäeva Vahemeremaade ilmastikutingimustega.
Seni oli arvatud, et toonased inimesed koloniseerisid piirkondi Euroopas ainult lõuna pool Alpe ja Püreneesid.
Stringer osutas, et avastus paneb teadlasi varajaste inimeste võimeid tõenäoliselt ümber hindama, sest näitab vastupidiselt varasemale teaduslikule arusaamale, et nad suutsid kolida ka Põhja-Euroopa jahedamatele aladele ja seal kanda kinnitada.

Asitõendid Happisburghist annavad samuti mõista, et muistne asula paiknes tänapäeval läbi Londoni kesklinna voolava Thamesi jõe kunagise voolusängi ääres. Jõe luhas leidus värske vee tiike ja rabasid, seal elasid rohusööjad loomad nagu mammutid, ninasarvikud ja hobused, ning kiskjad nagu hüäänid ja mõõkhambulised kaslased.
“Uued räniriistaleiud on äärmiselt olulised, kuna ei ole teiste leidudega võrreldes mitte ainult palju vanemad, vaid seostuvad ka keskkonnaandmete ainulaadse maatriksiga, mis annab selge pildi tolle ajastu taimestikust ja kliimast,” ütleb üks teadustöös osalenud arheolooge Nick Ashton Briti loodusloomuuseumist.

Teadlased usuvad, et inimesed kohandasid oma eluviisi, tulemaks toime karmimate oludega, kus söödavaid taimi oli vähem ja talved väga külmad. “Ma isiklikult aiman, et nad pidid kandma mingisuguseid rõivaid,” nendib Ashton.
Uurijad loodavad veel leida ka inimeste kivistisi, ehkki need kipuvad olema haruldased — “meie valdkonna püha graal,” nagu kommenteeris Stringer.

Väikesed, vaid mõnesajast, võib-olla mõnest tuhandest elanikust koosnevad iidsete inimeste populatsioonid lahkusid piirkonnast või kängusid külma kliima tõttu, ent taasasustasid endised alad uuesti umbes iga 100 000 aasta tagant, ütlesid teadlased.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/esimesed-inimesed-asustasid-pohja-euroopa-800-000-aasta-eest.d?id=32047817

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Meie ajud känguvad. Kas me jääme rumalamaks?
06. jaanuar 2011 10:34

Aju gabariitidest rääkides ei tähenda suurem alati paremat. Teadlaste väitel muutuvad meie ajud evolutsiooni käigus hoopis väiksemaks.

Inimaju mõõtmete kahanemine on evolutsiooniline fakt, mis teaduskirjanik Kathleen McAuliffe’i esmalt üllatas. „Ma ütlesin „Mis mõttes? Ma arvasin, et see muutub suuremaks!“,“ rääkis ta USA avalik-õiguslikule raadiokontsernile NPR antud usutluses. McAuliffe sai teada, et nii olid lood kuni 20 000 aastat tagasi. Siis tegid meie kaugete kõukude ajud aga kannapöörde ja hakkasid muutuma väiksemaks — ning see protsess pole tänaseni peatunud.

Euroopat 20 000–30 000 aasta eest asustanud kromanjooni inimesel oli kõigist inimliikidest kõige suurem aju. Tänapäeva inimese aju on sellega võrreldes umbes kümme protsenti väiksem. „Puuduolev“ tükk aju on McAuliffe’i osutusel suuruselt võrreldav tennisepalliga.

Eksperdid pole taolise evolutsioonilise tendentsi järelmite osas sugugi ühel nõul. Mõned arvavad, et aset leiab üldine juhmistumine. Üks kognitiivteadlane, David Geary, väidab, et sedamööda, kuidas inimühiskond aina keerulisemaks muutub, ei pea üksikindiviidid enam ellujäämiseks ja paljunemiseks nii arukad olema.

Mitte kõik uurijad pole sedavõrd pessimistlikud. Duke’i ülikooli ajuteaduste instituudi antropoloog Brian Hare arvab, et aju mõõtmete kahanemine kujutab endast tegelikult evolutsioonilist eelist.

„Väiksem aju on agressiivsust pärssiva valiku tunnus,“ selgitab Hare. „Teisisõnu näitab see sallivuse kasvu.“

Hare ütleb, et kui asurkonnas hakkab ilmnema looduslik valik agressiivsuse vastu, võib loomi pidada kodustatuks. Ning paljude kodustatud loomade, nt ahvide, koerte või kalkunite juures võib ilmnemas täheldada teatud laadi füüsilisi omadusi, milleks muu hulgas on kergem ja nõtkem luustik, lame laup — ja väiksem aju.

Hare’i uuringud on keskendunud šimpansidele ja bonobodele e kääbusšimpansidele. Evolutsioonilises plaanis seisavad need loomad inimesele üsna lähedal, ent on samas omavahel üsna erinevad. Bonobode ajud on šimpide ajudest väiksemad — ja nad on ka väga palju vähem agressiivse loomuga.

Ehkki kummagi liigi esindajad on tunnetuslikult võimelised mõistatusi lahendama, kinnitab Hare, et lahenduseni, mis eeldab koostööd, jõuavad šimpansid palju väiksema tõenäosusega. Bonobode juures taoline reegel ei kehti.

„Kui toitu on üsna vähe ja seda pole lihtne jagada, suudavad bonobod probleemi lahendada,“ väidab Hare. „Samas kontekstis — süüa on vähe ja seda on raske jagada — šimpansid aga lihtsalt keelduvad koos töötamast. Nad ei suuda probleemi lahendada, ehkki teavad, kuidas seda teha.“

Hare tunnistab, et inimaju kahanemine võib anda märku evolutsioonilisest juhmistumisest, ent peab olulisemaks kõike, mida taoline nähtus meile meie enda kohta õpetab, kuna tema hinnangul rikastab inimese evolutsiooni võrdlemine teiste loomaliikide omaga meie arusaamist inimeseks olemisest.

„Loomade ja inimolemuse uurimise juures on meeldiv see,“ ütleb Hare, „et see aitab meil konstrueerida meie enda tumedamale poolele keskenduvaid strateegiaid, aitab meil nende peale tulla.“

http://forte.delfi.ee/news/teadus/meie-ajud-kanguvad-kas-me-jaame-rumalamaks.d?id=37925395

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Inimajalugu on salvestatud inimese genoomis

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mõistuse nürinemine algab juba 40-ndates eluaastates
09. jaanuar 2012 16:18