Teadus loodusest

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mida mesilane näeb?

Mesilaste ja teiste putukate liitsilmad võivad saada eeskujuks iseorienteeruvatele masinatele.

Mesilaste hea nägemisvõime sai järjekordselt kinnitust, kui selgus, et need pisikesed putukad suudavad inimesi nägupidi ära tunda.

Austraalia Melbourne'i La Trobe'i ülikooli ja Suurbritannia Cambridge'i ülikooli teadlaste korraldatud eksperimendis näidati mesilastele samasuguseid mustvalgeid pilte inimeste nägudest, nagu neid kasutatakse inimeste endi mälu treenimisel. Õige näo äratundmise eest said putukad maitsvat toitelahust. Nii, nagu mesilased suudavad eksimatult eristada lilli, tulid nad kergesti toime ka inimnägude vahel valimisega.

See tulemus oli uus tõend, et inimnäo äratundmiseks ja paljude teistegi keeruliste ülesannete lahendamiseks ei ole sugugi tarvis võimsat inimaju ega isegi mitte imetaja aju.

"Mida rohkem me teisi olendeid uurime, seda rohkem leiame neil võimeid, mis sarnanevad meie omadega," ütles Austraalia riikliku ülikooli professor Mandyam Srinivasan ABC Science Online'ile.

Nii mesilased, herilased, ämblikud kui ka näiteks lambad on ilmutanud oskust ära tunda nägusid, orienteeruda labürindis, viia kokku objekte ning samakujulisi vorme jne.

"Vahel ma imestan, milleks meile kaks kilogrammi kaaluv aju," nentis Srinivasan. Mesilase aju on näiteks 20 000 korda väiksem.

Srinivasan võitis hiljuti Austraalia peaministri iga-aastase teadusauhinna oma töö eest mesilase nägemismeele eripärade rakendamisel masinate orienteerumisseadmetes.

Mesilaselt lennukile

Mesilased on hoolimata oma pisikesest ajust suutelised lendu tõusma, orienteeruma ning maanduma tuules liikuvatele õitele täpselt ning äpardusteta. Inimese loodud robotsõidukid aga vajavad nii õhus kui ka maal orienteerumiseks varem või hiljem inimese abi.

Srinivasan on veendunud, et näiteks objektide kauguse hindamiseks ei kasuta mesilased stereoskoopilist kujutist, sest selle tekitamiseks asetsevad putuka silmad liiga lähestikku. Mesilased hoopis mõõdavad objektide suhtelist kiirust enda suhtes ning järeldavad, et kiiremini mööduvad objektid asuvad ligemal ja aeglasemalt liikuvad objektid kaugemal. Sarnast pilti kogeb ka inimene näiteks kiirel autosõidul maanteel.

Mesilastelt õpitu põhjal ongi juba loodud esimesed piloodita lennukid, mis suudavad lennu ajal jälgida visuaalselt maapinna reljeefi muutumist ning reguleerida vastavalt oma lennukõrgust.

Järgmisena kavatseb Srinivasan uurida, kuidas oma taru kaitsele asuvad vihased mesilased suudavad väga kiiresti välja valida rünnatava objekti ning koha, kuhu rahurikkujat nõelata. Selleks kavatseb ta filmida ründavaid putukaid kiirluubis videokaameraga.

Fossiilsete jäänuste abil on kindlaks tehtud, et lülijalgsed on mosaiikseid liitsilmi kasutanud juba 540 miljonit aastat. Liitsilmade iga osasilm ehk ommatiid on sihitud teistest pisut erineva nurga all ning tema edastatav pilt moodustab ühe pildipunkti putuka ajus kokkupandavas suures mosaiikpildis.

Maailm on mosaiik

Mosaiikpildi lahutus sõltub ommatiidide arvust ja nendevahelise nurga suurusest (mesilasel on ommatiide 5000, kiilil aga näiteks 10 000 - 28 000). Mida rohkem ommatiide, seda rohkem pildipunkte ja kvaliteetsem kujutis. Ent ehkki putukate silmade signaale vastu võtvad rakud on väga pisikesed, on putukate silmade evolutsiooni piiranud siiski füüsikalised tõsiasjad - nende silmad ei ole saanud areneda kuigi suureks ning seetõttu on ka nägemisteravus jäänud kehvaks.</p>

Samas on putukad, nagu teisedki loomad, pidanud lahendama päevasele ja öisele nägemisele esitatavad erinevad nõudmised. Näiteks inimese silma võrkkest on 95 protsendi ulatuses kaetud kepikestega, mis ei erista värve, kuid aitavad pimedas kinni püüda võimalikult palju footoneid. Päevase nägemise tagavad vaid viit protsenti võrkkestast katvad kolvikesed, mis eristavad värve, kuid on kepikestest väiksema valgustundlikkusega. Pimedas töötavad meie silmad "madala lahutuse", kuid suure tundlikkusega, päevavalgel aga on esikohale seatud pildi kvaliteet. Selleks kantakse iga kolvikese signaal ajju eraldi "juhtme" kaudu, samas kui kepikestele on juhe eraldatud hulga peale.

Digitaalne zoom

Putukatel, kellele on oluline võimalikult hea kujutise saamine päevavalguses, asub iga ommatiidi all seitsmest-kaheksast valgustundlikust rakust koosnev kobar, mis tagab ommatiidi hangitud pildipunkti võimalikult kvaliteetse edastamise ajju. Kuid umbes 100 miljonit aastat tagasi arendasid moskiitod ja kärbsed välja uudse ning teistest putukatest kvaliteetsema silmasüsteemi. Ommatiidi all asuvad seitse fotoretseptorrakku hakkasid neil ajju edastama mitte üht, vaid seitset eri pildipunkti, kirjutas ajakiri Nature. Nõnda sooritasid kärbsed ja sääsed suure arenguhüppe lihtsalt oma silmade ja aju kerge ümberprogrammeerimise teel.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/993701ABB7E0CC5FC225720A00599A50

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Maakera taluvuspiir on ületatud

Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti kohaselt on inimkonna põhjustatud keskkonnakoormus suurem kui kunagi varem.

Näiteks muutub kogu maailmas kiiresti vaesemaks looduse mitmekesisus, vahendas Helsingin Sanomat.
WWF kasutab oma ĢLiving Planetģ raportis mõõdikuna ökoloogilist jalajälge, mis mõõdab muu hulgas inimeste kasutatavate taastuvate loodusvarade suhet nende varade taastumisvõimega.

Inimkonna ökoloogiline jalajälg on sel viisil mõõdetuna kolmekordistunud 1960. aastate algusest saadik.

1980. aastate lõpust saadik on ökoloogiline jalajälg ületanud planeet Maa suutlikkuse. Eelmise, 2003. aastal avaldatud ĢLiving Planetiģ andmetel oli jalajälg juba 25 protsenti suurem.

Soome ökoloogiline jalajälg ühe inimese kohta on WWFi andmetel maailma suurim energia kogutarbimise ning paberi ja puu kasutamise poolest.

http://www.postimees.ee/241006/lisad/teadus/teadus/224915.php

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Avastati merelõhna saladus

Inglismaa East Anglia ülikooli teadlased avastasid põhjuse, mis ometi paneb mereranna nii iseloomulikult lõhnama.

Saladus lahenes tänu ühe senitundmatu bakteri leidmisele Põhja-Norfolki rannikult, vahendab teadus.ee. veebilehte AlphaGalieo/Science.
Mikroob eraldati ja tehti kindlaks geen, mis vastutab tugevalõhnalise dimetüülsulfiidi DMS eraldumise eest.
Nii et kui teile öeldakse mererannal, et hingake sügavalt hapnikurikast õhku, siis teadke, et tegelikult annab sellele õhule lõhna üsna mürgine gaas. DMS eraldub adrus, planktonis ja meretaimedes elavast bakterist üle maailma kümnete miljonite tonnide kaupa.

Huvitav on see, et DMS aitab merelinde. Nimelt suudavad tormilinnud ja teised tunda selle gaasi väga väikest kogust. See ütleb neile, kust leiab üles planktoni.

http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=14979343

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Taimne agressiivsus.

Ka taimede näol on tegemist samuti agressiivsusega.
Nt.tuues ka tänane dok. film ETV-s "Aegruum keerulised ajad planeedil Maa" võõrliikide käitumisest taimemaailmas.
Kohad kus tuleb hakkama saada või vallutada ja allutada kohalikud taimed, seda võimalust kohe ka taim kasutama asub.
Taimed ei halasta üksteisele ega ümbrusele, võitlevad valguse ja pinna pärast üksteist üle trumbates, tapavad mürgiga ja laastavad veekogusi oma ülevohamisega ja rikkudes loomaliike.
Parasiiditsevad ja kasvavad üksteise otsa, peale ja sisse.

Taime liig aeglus tegutsemisel jätab inimese silmale mulje kui ühest rahulikust, ilusast, lõhanavst ja heasüdamilikust asjast, kes/mis on ohutu.
Pealtnäha oma paigalseisvuses ja teovõimetuses tundub taim ohutu.

Me sööme sisse ikka sama tervislikku toitu, või mittetervislikku, vahe on selles kas liialdame või mitte ja vahet pole kas taime või looma, mõlemad domineerivad looduses ühel ja samal vundamendil.

Organism on harjunud kõiki aineid saama ja ainult taime õgimine on küllat suur enesesugestsioon ja kujutlus sellest, et see meid paremaks teeb.
Me võime endale mida iganes sugereerida. Usklikud arvavd ka et nad on tavainimesest paremad, aga ometi on neis kurjus, olles oma kujutluse lõksus.

Ja olen kohanud taimesööjaid,kes teisti toitujate peale ülalt alla vaatavad või pahandavd, lausa vihastavad kui asju nähakse teisest vaatenurgast ka.

See ei ole vahend, et paremaks saada, kui ajada "kurat välja kuradiga", sest taim on samal tasandil kõige siinse loodusega, mis on üldjoontes väga agressiivne.
Taime otsarve ja olelusvõitlus käib samade reeglite järgi mis kogu Maa looma ja inimestegi maailmas.

Ei ole taim eraldi vaid samas sageduses ja samas energias, tegelemas enda säilitamise, teiste ületrumpamiste, sigimise ja söömistega, pealtnäha silmapaistmatuna on jäänud taimest petlik mulje kui positiivsest nähtusest.

Petlikult ilusad ja lõhnavad õied on tegelikult suguorganid ja juured on pea, mida taim sätib sinna kus tal parem pinnas, kasvõi naabertaime hävitamise hinnaga, ka selle hinnaga, et ise laiutada ja võidelda, et teine teda ära ei lämmataks.
Selle tasandi reeglid kehtivad siin absolutselt kõigi olendite kohta, ilma ühte ega teist eelistamata.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Globaalse soojenemisega on aamen?

Eilsest postimehest.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kliima ei soojene, ei muutu, vaid hoopis tõmbleb
18. veebruar 2009 8:39

juhh · Liitunud: 1 Juun 2008 Postitusi: 93

Eelmise postitusele lisaks:

http://video.google.com/videoplay?docid=288952680655100870&hl=en

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Filipiinidelt avastati uus hiiglaslik lihasööja taim
12. august 2009 17:02

Lihasööja taim Nepenthes attenboroughii. Foto: Wikipedia

Filipiinide mägismaalt avastati seni teadlaste poolt kirjeldamata lihasööja taim, mis suudab nahka panna isegi rotisuuruse looma.

Avastusest anti teada ajakirjas Botanical Journal of the Linnean Society. Esimesed teated selle veidra taime kohta tulid 2000. aastal. 2007. aastal otsustasid asja kontrollima minna Briti teadlased Stewart McPherson ja Alastair Robinson koos filipiini kolleegi Volker Heinrichiga, vahendab Novaator.

„Umbes 1600 meetri kõrgusel tõustes kõrgemale Victoria mäe otsa hakkas mets hõrenema, kuni jõudsime kividega kaetud lagedale alale ning nägime järsku taime, mida otsisime. Seejärel veel ühte ning siis juba paljusid," ütleb McPherson Dorseti ülikoolist.

Uus liik sai Briti looduseuurija David Attenboroughi auks nimeks Nepenthes attenboroughii. See taim on seni teada olevaist loomtoidulistest taimedest kõige suurem. Ta kasutab looma kinni püüdmiseks lehtedest moodustunud lõksu, mitte kärbsepaberit meenutavat kleepivat ainet, mida kasutab putukate püüdmiseks ka näiteks Eestis esinev huulhein.

Leitud taim on haruldane, kuid kasvab õnneks raskesti ligipääsetaval kohal, mis loodetavasti aitab teda kollektsionääride ja huviliste hordide eest kaitsta. Ekspeditsiooni käigus leidsid teadlased ka teise loomadest toituva taime Nepenthes deaniana, mida ei olnud juba sada aastat looduses nähtud. Ka viimane herbaariumis olnud näidis kadus juba 1945. aastal.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=25078760&l=fplead

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kliimasoojenemine – kas tõesti sajandi pettus?
26.11.2009

SOOJENEMISE VILJAD?: Ülemaailmse kliimasoojenemisega hirmutavatele teadlastele meeldib korrata, et nõndanimetatud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisest tekitatud temperatuuritõus seab ohtu jääkarud ja toob kaasa enneolematud põuad, mis suurendavad näljahädaliste arvu.
Kopenhaagenis järgmisel kuul algava suure kliimakonverentsi eel jõudsid ajakirjandusse materjalid, mille järgi on paljuräägitud globaalne kliimasoojenemine vaid teadlaste vandenõu. Täpsemalt: teadlased on kliimasoojenemise näitamiseks uurimisandmeid võltsinud.

Climategate’iks nimetatud afäär sai alguse tõenäoliselt Vene häkkerite sissemurdmisest Ida-Inglismaa ülikooli kliimauuringute keskuse serverisse. Seda keskust juhib Phil Jones, kes kuulub ka ÜRO Valitsustevahelisse Kliimamuutuste Eksperdikogusse (IPCC). 2500 õpetlasest koosnev IPCC jõudis üksmeelselt järeldusele, et kliima soojenemise peapõhjus on süsihappegaasi ja teiste nõndanimetatud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine.

IPCC näeb hoogustuva kasvuhoonegaaside tekkimise taga inimtegevust, eriti fossiilkütuste põletamist. Sellest lähtuvalt soovitavad kliimasoojenemise tagajärgedega hirmutajad kärpida märgatavalt kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, ning seda arutatakse 7.–18. detsembrini Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverentsil.

Häkkerite tõde

Ida-Inglismaa ülikooli kliimauuringute keskuse serverisse eelmisel nädalal sisse murdnud häkkerid tõid avalikkuse ette klimatoloogide e-kirjavahetuse (1072 elektronkirja) ja veel 3000 muud dokumenti kogumahus 160 MB.

Teadlaste kirjavahetusest aastatel 1996–2009 saab järeldada, et maailma keskmine temperatuur ei ole viimastel aastatel tõusnud, vaid hoopis langenud. Selle tõsiasja varjamiseks on inimtegevust globaalse kliimasoojenemise süüdlaseks pidavad teadlased võltsinud andmeid. Mitmes meilis tunnistavad klimatoloogid eraviisiliselt, et nad on avalikes aruteludes teadlikult välja tulnud eksitavate andmetega. Seda selleks, et maha suruda neid, kes ei näe kliimasoojenemise taga inimtegevust.

Need paljastused levisid interneti kaudu välgukiirusel kogu maailmas. Konservatiivne portaal American Thinker hindas avalikuks tulnud kirjavahetust ja dokumente kui kinnitust suurest ülemaailmsest pettusest, mille taga on rühm kliimateadlasi.

Ülikool õigustab

Ida-Inglismaa ülikool reageeris häkkerite paljastusele avaldusega, milles väidetakse, et publitseeritud materjalide maht ja sisu ei luba määratleda, mis neist on tõene ja mis võltsitud. Esitatud paljastavad tsitaadid on aga lihtsalt kontekstist välja rebitud, et heita varju kliimateadlaste tegemistele.

Häkkerite paljastused ja kliimateadlaste eneseõigustused seavad Kopenhaageni kliimakonverentsi eel suure kahtluse alla Briti meteoroloogiateenistuse hiljutise uuringu järelduse, et maailma keskmine temperatuur võib juba 2060. aastaks tõusta nelja kraadi võrra.

Climategate’i afäär tugevdab kliimakonverentsi eel üleilmsesse soojenemisse skeptiliselt suhtuvate teadlaste positsioone.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=356536

juhh · Liitunud: 1 Juun 2008 Postitusi: 93

Mõneti positiivne pettus, ühiskonda suunati loodusesse säästlikumalt suhtuma . Smile

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

samas juhib tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale. näiteks sellelt, et me ei tea kliimast mitte sittagi.
mind hämmastab teaduse juures üleüldse, kui dogmaatiliselt enamus võtab püstitatud teooriaid. põhimõtteliselt juhtub igal elualal, et jälle üks näiliselt tühine argument suudab mingi tõe ümber lükata.
antud asja kontekstis on üsnagi tõenäoline, et co2 sisalduse tõus atmosfäris on inimtekkeline. aga mis selle järel toimuma hakkab, krt seda teab.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

ÜRO raport 25 aasta jooksul sulavatest Himaalaja liustikest osutus tühjaks jutuks
18.01.2010 14:42(AFP)

Maailma juhtivate kliimateadlaste väited, justkui sulaks Himaalaja liustikud järgmise 25 aasta jooksul, on osutunud puhtaks jamaks.

Hoiatuse tegi teatavaks kaks aastat tagasi ÜRO valitsustevaheline kliimakomisjon (IPCC), mille detailne raport kirjeldas, kuidas inimtegevus kliimale mõju avaldab. Nüüd aga ütlevad raporti avaldanud teadlased, et järeldused ei tulenenud teaduslikust allikast, vaid jutust, mis 1990. aastate lõpus ilmus ajakirjas New Scientist, kirjutab Daily Mail. New Scientisti artikkel oli telefoniintervjuu India teadlasega.

Raporti tühisus seab kahtluse alla IPCC maine, mis on seni olnud elitaarne asutus. Maailma kliimateaduste fondi esimehe sõnul on IPCC vaatlused sageli puudulikud, kuna nende tööd kontrollib inimeste grupp, kes "on alati kindlad, et just neil on õigus". Tulemusena ignoreeritakse teiste teadlaste väiteid ning liialdatakse tulemustega.

IPCC raporti järgi sulavad Himaalaja liustikud kiiremini kui kõik teised sarnased kohad maailmas. Kui nii edasi jätkub, võivad liustikud 2035. aastaks täielikult kaduda, ning võib-olla isegi kiiremini, kui Maa kliima soojeneb veelgi.

Delhi ülikooli teadlane Syed Hasnain ütleb praegu, et kommentaar ajakirjale oli puhas spekulatsioon. IPCC professor Murari Lali leiab, et kui Hasnaini kommentaar oli vale, eemaldatakse tulevikust raportitest liustikke puudutav osa.

Liustike eksperdid on hämmeldunud, et vale avastamiseks nii kaua aega läks, kuna enamik Himaalaja liustikest on sadu meetreid paksud ning ei sulaks 25 aastaga.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=362890

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

eesti teadlaste arutelu kliimasoonenemisest 18. jan vikerraadio reporteritunni saates

http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=60&kid=54

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Füüsikaprofessor: kliima soojenemine on tohutu pettus
11.10.2010 18:23

Califonia Ülikooli emeriitprofessor Harold Lewise sõnu on kliima soojenemine suurim ja edukaim pettus, mida ta oma pika füüsikuelu jooksul näinud on.
Lewis ütles seda oma hiljuti tehtud avalduses Ameerika Füüsikute Ühendusest tagasiastumiseks. Ühendus on professori sõnul tohutult muutunud alates sellest, kui ta 67 aasta eest sellega liitus. Nüüd on seal valitsev raha jõud, vahendas Telegraph.co.uk.

«Minu endine aastatepikkune uhkus Ameerika Füüsikute Ühenduse liikmeks olemisest on muutunud häbiks ja olen sunnitud, sugugi mitte heameelega, esitama teile oma lahkumisavalduse ühendusest,» kirjutas Lewis. «See on muidugi globaalse soojenemise pettus, mis neelab (sõna otseses mõttes) triljoneid dollareid, mis on rikkunud nii palju teadlasi /.../ See on suurim ja kõige edukam pseudoteaduslik pettus, mida ma oma pika füüsikuelu jooksul näinud olen.»

Professori väitel on ühendus aktsepteerinud korruptsiooni normina. Ühenduse seisukohad kliimamuutuse kohta kirjutasid kiirustades vaid mõned selle liikmed ning igasuguseid eriarvamusi sel teemal püütakse maha suruda.
«Ameerika Füüsikute Ühenduse peakorteri skeemitamine on nii kummaline, et sellele ei saa olla lihtsat seletust,» kirjutas Hewis. «Mõned on arvanud, et füüsikud ei ole tänapäeval nii targad kui kunagi, kuid minu meelest ei ole küsimus selles. Ma arvan, et selle taga on raha, täpselt see mille eest Eisenhower hoiatas poole sajandi eest.»

«See on oluline hetk teaduse ajaloos,» kommenteeris professori avaldust meteoroloog ja blogija Anthony Watts. «Kirjeldaksin seda kirjana, mis on samas suurusjärgus Martin Lutheri omaga, kui ta oma 95 teesi Wittenburgi kiriku uksele naelutas.»

http://www.e24.ee/?id=325056

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teadlased soovivad mammuti taas ellu äratada
14.01.2011 11:59

MITTE ULME, VAID REAALSUS: Juba varsti võivad mammutid taas Maal jalutada.
Tuhandeid aastaid tagasi välja surnud mammut võib teadlaste käe läbi taas ellu ärgata juba järgmise nelja aasta jooksul.
Kloonimistehnoloogia on edasi arenenud niivõrd palju, et suured loomad võivad taas meie niitudel kõndida, vahendab Telegraph.

Tegelikult katsetati Siberi igikeltsast leitud mammutite naha ja lihaskudede rakutuumade eraldamise abil kloonimist juba 1990. aastatel, kuid äärmuslikud temperatuurid olid põhjustanud püsiva kahjustuse ning eksperiment ebaõnnestus.
2008. aastal loodi Jaapanis, peamiseks teadlaseks bioloog Teruhiko Wakayama, kloonimistehnika, millega õnnestus 16 aastat külmas säilitatud hiire rakkudest kloonida uus. Kuna varasem probleem on lahendatud, soovivad Jaapani teadlased tuua ellu mammuti.

"Nüüd, kus tehnilised probleemid on ületatud, vajame vaid head proovi külmutatud mammuti pehmest koest," rääkis Kyoto ülikooli professor Akira Iritani.
Iritani soovib Wakayama tehnoloogia abil tuvastada elujõuliste rakkude tuumad, enne kui need eraldab. Tuum istutatakse omakorda Aafrika elevandi munarakkudesse, muutes elevandi mammuti jaoks surrograatemaks.

Hinnanguliselt läheb Iritani sõnul aega vähemalt kaks aastat, enne kui elevant tiinestub. Õnnestumise korral järgneb tiinusperiood, mis kestab elevandil 600 päeva.
Käesoleva aasta suvel on teadlastel plaanis ette võtta retk Siberisse, et leida igikeltsast kloonimiseks sobiv mammut. Ebaõnnestumise korral küsitakse vajaminevad koeproovid Vene teadlastelt.

"Vasika kloonimise õnnestumisprotsent oli pikka aega madal, kuid nüüd on see 30 protsenti. Arvan, et meil on tõenäoline võimalus, et terve mammut sünnib nelja või viie aasta pärast," ütleb Iritani.

http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/410502