Tulnukate inimröövide müüdi põhjustajaks on unehalvatus.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

ma pole seda tulnukavärki enda jaoks kuidagi selgeks saanud. ehk pole kunagi kindel olnud, et tegemist on just tulnukiga. olen kohtunud elus 2 olendiga päevasel ajal, kelle kohta ei tea tänaseni, kes nad olid. üht nägin algul inmesena ja siis põdrana. teist nägin 50 cm kõrguse hiilgavrohelise ämblikuna. hiljem tumesinise määrdunud kaltsuna. muide kalts polnud ta kindlasti, sest siis poleks ta eemalt rohu seest välja paistnud.

asi on selles, et ma pole kunagi aru saanud, et kui tõepärased sellised nägemised on. ehk kui palju mu oma aju seejuures segast peksab, proovides seletamatut seletada.

aga unehalvatuse laadi asi oli mul aastaid tagasi kah. öösel tõusin voodis istesse ja nägin voodi otsas 2 tegelast, kes meenutasid tulnukeid (igasugu joonistustelt). röögatasin ja lõin nende suunas jalaga. nad kadusid. seejärel ärkasin ja sain aru et istesse tõusin energiakehas. mäletan, et liigutused olid millegipärast valusad, et oleks nagu kinni hoitud, see löök oli vbla suurim pingutus, mis elus teinud olen. sellist pole hiljem kogenud. miskipärast tekkis mul hommikul mõte, et nad olid seotud vabamüürlastega.

edit. see löömine oli pigem refleks, mitte selline, et ma mõtlen, et löön.
ja vabamüürlased on sellest peale siiski mu suhtes väga kahtlustavad.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kas seda nii määratleda saakski.Inimesed on kokkuleppeliselt nii liigitanud, et mis siia füüsilisse maailma ei sobindu on tulnuk,vaim, ebareaal jms.
DJ ütles sellekohta lihtsalt"mis siia maailma ei sobi on tegu anorgaanilise maailmaga"

Maailmas on nähtamauid ruumilõhesi, siis enda seisund, kogumispunkti nihe, silmapete ja jälle hea näide dJ-lt kui nad CC kõndisid ja CC nägi eemal looma, mis liigutas, lähenedes ostus põõsapuhmaks, mida liigutas tuul.

Või siis siin on tegu kas unenäoga enda ärkamisest. Unehalvatus on liikuda mitte saamine, ka mitte energiakehaga, see tekitab õudust ja karjuda tahtmist. Olendid jällegi jäigalt tulnukad ei pidanud olema, seda enam et nende kujundlikkus pärines klassikalisest teadaolevast kujust, mida maalib mei teadvuses olev pagas, mis elujooksul kogutud.

Energiakeha ei tunne valu, valu tunneb füüsis, seega sinu lugu kipub minema selge ja painajaliku une valda, mis oli seotud kehaga ja keha võis sul olla ebameeldivas asendis, mis une tõmblustes valu tundis,kui seal rabelesid Cool

.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

ega nüüd ei suudagi praegu meenutada, kas valus oli liikumine või oli valus pärast. selles osas nõus, et seal on mitmeid segaseid momente, et kas uni või ärkamine või rännak. aga kehasse tagasi kukkumist mäletan. lünk on seal, et ärkasi, ja et olen istukil jalad sirgu. kuidas istukile sain, et tea. siis tuli jalalöök ja vajusin lamavasse kehasse tagasi. ning hetk hiljem ärkasin.

praegu seda jalalöögi tunnet meenutan, siis nagu oli tunne, et ei saa liikuda, aga nagu oleks tahtnud. ja siis toimus iseenesest jalalöök. ma arvan, et valu pole ka õige sõna. aga sellele õiget vastet praegu ei oska õelda. edit: see et tahtsin tekitas nagu mingit "piina".

aga siis küsimus, et kui olin omast arust unes ärganud ja teadvel ja liikumistel tundsin, et alakõhus "keerab", kas siis oli kah midagi valesti?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Valesti pold midagi. Unehalvatusega kaasnevadki taolised asjad, aga et tegu on ka aju teatud piirkonna seiskumisega, siis võib kogeda energiakeha liikuma hakkamist, mis võib väljenduda veidrate helidena, tõugetena, löökidena, millega iganes, mis teadvust sassi ajab ja arusaamatuid seisundeid tekitab.
Piin on aga see et füüsis ei allu tahtele enamasti või väga halvasti, läbi suurte pingutuste jms. siis on mõistus ja teadvus ka segaduses ja vastik olla.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

mul oli selline asi täna öösel Sad

Kusjuures ma nägin unes, et miski taldrik tahtis mind kaasa viia ja mõtlesin, et persetki te ei vii, kohe ärkan üles, aga isegi siis kui sain aru et leban voodis ei suutnud end liigutada ega karjuda, nagu aint kähin tuli. Tõenäoliselt ei tulnud sellest miskit heli välja. Kui lõpuks õnnestus üles ärgata siis ei julgend enam tükk aega magama jääda, et uuesti mingit jama ei tuleks.

Sarnane on olnud noorena kunagi, siis mäletan kolakat akna taga ja suurt valgust ja et tohutu hirm oli koos sooviga teise tuppa joosta, kus magas täiskasvanu. Seda ma loomulikult ei suutnud, ka mitte karjuda.

Ähmaselt mäletan et on olnud veel sellist halvatust, aga midagi eriskummalist ma kolmandal korral tõenäoliselt ei näinud, peale tugeva tunde, et keegi on toas.
Arvata ei oska kogu loost midagi.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Unehalvatuses domineerib teadvuse rõhuasetus, see mis meid alateadvuses kas muretsema paneb, hirmu tekitab, kahtlusi äratab, probleem on või tundmatuga seonduv mis hirmutab, siis nt selle alla võib panna ka ufod kui tundmatud.

Ma olen palju unes ufosi näinud aga kõige enam on nad tekitanud suurt rõõmu ja kontakti tekkimist nendega.
Nad on küll väga kummalised, kuna nad aga inimlikkusega ei sobindu on tavaliselt inimesele nad ühed sellid kellest tuleks vabaneda. Väga harva tahetakse nendega suhelda.

Unehalvatus võib tingitud olla ka organismi teatud seisundist, kas jääb liiga seisma või ajutegevus teatud piirkondades ei funksi õieti, keha ei allu aju käsklustele jne. palju on põhjus närvides.

Inimese teadvustasand ei haaku võõrintellektiga, et kontakteeruda endast palju peenemal tasandil olenditega mõistlikult. Aju esiteks tõrgub tundmatu suhtes ja mõistus ka, tõrkumine aga lõpeb enamasti kangestumise ja tegevusetusega, kuna asi on ülemõistuse ja ka tihti inimese puhul tuleb ka ufodel omapoolne kaitse kasutusele võtta.

Kõige levinum reaktsioon on inimesel, kas neid minema ajada, tappa anda või kuidagi hävitada, seepärast ei tule ka peenmaailma olendid siia lauskpäeval kesklinna et suhelda, esimene reaktsioon oleks paanika ja sõjavägi.
Kõik see algab üksikisikust, lõppedes kogu riikidega maapeal.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

tohutu peksasaanud tunne kehas järgneval päeval seda nende head tahet küll ei kinnita Very Happy

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

See peksasaamise tunne on tingitud inimlikkuse peksasaamisest Surprised

.
Ma kunagi uurisin, mis seda põhjustab, miks selline tunne on ja varsti avastasin et mul on äravõetud inimlikku energiat ja asemele antud teist.
Inimlikkus tõlgendab talle vastuolulist tavaliselt kurjuseks, kuid tegemist on inimesele võõra energiaga, mis ei klapi maisega.

Muidugi on olendeid kes võivad inimese teadvustpidi hävitada, nii või naa aga inimlikkus saab ikka kannatada. Ka nn. meelitajate olendite läbi, siis on muidugi kõik väga inimlikkusele sobivaks tehtud, ja selviisil inimese enesetähtsust tõstetud ja lõpuks enda teenistusse veavad ning inimene arvab endal nüüd inglid külas käind olevat, on ta aga juba teadvustpidi kellegi omaks saanud. Tavaliselt tekivad siis kas usukuulutajad, sensitiivid, äravalitud jms rahvas, kes on meelitajate lõksus.

Toon piibli lause, Jumal ütleb:"see mis Mulle hea, on inimesele vastik ja see mis inimesele hea on Mulle vastik..." no see ongi nüüd inimkeelde pandud sõnastus, et inimene mõistaks, mis on tegelik väärtus kas hellitleda oma inimlikkust ja õitsda enesetähtsusel või püüda mõista vaimu ehk igavest.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

küsimus oli selles, et kui füüsis on loppis, sest inimlikkus sai pksa, et vahest on alateadvus väga sassis hommikuti, kas põhjus võib olla sama?

Mul on selged ja detailsed unenäod üsna sagedasti ja on tunne, et olen vahel väga pikalt nende mõju all (etteheited lähikondlastelt). Vahel mitu tundi, enne kui päriselt ärkan, nagu kogu teadvus ei tule hommikul kaasa. Eriti tihti juhtub seda siiis, kui ehmatusega ärkan v mingi heli peale. Siis kogu keha nagu löögi saab. Aga sellest on siin juba kirjutatud kuskil.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Võibolla natuke teistesõnadega, et kui alateadvusse kanduda ehk teadvus nihkub siit liiga sügavale ära siis kannatab ka füüsis ja hommikul "ei korja" end kokku, mida sügavamale ära seda raskem end kokku korjata siia füüsisega häälestuma ja samastuma, mida ju siin elades ka vaja on.

Jah ja kui lähikondsed sedasi ära ei nihku, ei saa nad ka aru mis sul viga.
Kui end aga kontrollima asuda, muidugi ajajooksul, siis saab asi sinnani, et me suudame oma loppis olekut ületada ja sügavusest tulles end kiirelt kokku korjata.
Ehmatusega ärkamine on energiakeha nihe. Ka magamajäädes mõnikord on äkkvõpatused ärkvele. Energiakeha nihe algabki siis kui kas liiga kiirelt vajud ära, hoolimata isegi siis kui oled une ja ärkvel vahel, võib see lõppeda võpatustega või oled hommikul veel alles liiga ära siit ja ka siis kui keha hakkab äiret andma et oled liiga ära, siis keha ise äratab siia üles, tavaliselt äkki see käibki.

venezia · Külaline

Arvan,et tulnukaröövide üle kurtjad tingimatta ei valeta.

Ma olen unehalvatusega kimpus olnud pea terve oma teadliku elu. Pikapeale olen teema enda jaoks justkui kaheks löönud. Seisund-unehalvatus ja miski veel ehk luupainaja (miski, mis piinab).
Nüüd lugesin ja hakkasin mõtlema,et ma pole iialgi luupainajat näinud. Ei tulnukana, inimesena ega mõne muu olendina. On kordi, kus olen tunnetanud millegi kohalolu. Niisamusi nagu on olnud kordi, kus lihtsalt ei saa liigutada ja kõik. samas on ka see vale ,et ei saa liigutada. Saab küll aga liigutad justkui oma lihakeha sees. Tunned seda ja saad aru, et liigutad aga samas saad aru ,et füüsiline keha ei liigu. Teed silmad lahti ja näed ümbrust, aga füüsiliselt silmi ei ava.
Ühel korral nägin ,et vean ennast voodistki välja. Oli tõesti tugev pingutus, nagu säga eelpool kirjeldas. Vedasin ennast voodist püsti, haarates voodi kõrval olevast lauast. Kuidagi sain püsti aga siis sai jõud otsa ja vajusin tagasi. Seejärel tuli lihakehal "mõistus pähe" ja ta "ärkas". Ajasin ennast uuesti püsti, see oli umbes sama raske vist kui eelmisel korral. Läksin kööki, tegin suitsu. Tundsin ,et ei või hetkekski silmi sulgeda sest vajun kohe ära. Ema oli miskipärast öösel üleval, tuli köögiuksele ,vaatas mind ja käskis mul ennast näpistada. Ütles veel nii " näpista ennast kõvasti ,see toob tagasi". Kuidas ta aru sai, mis toimub, siiani ei tea. Tema justkui hommikuks kogu värki ei mäletanud. Võib-olla ma polnud siis kah tegelikult üleval? Aga suitsukoni oli hommikuks tuhatoosis.
Nõme ärakukkumise tunne tuli veel järgmiselgi päeval paaril korral tagasi.
Sellel korral nägin ennem kogu seda värki und. Inimestest.

Aga vahel on nii, et tunnen, et lihakeha ei allu ja samal ajal tunnen kellegi/millegi kohalolu. See keegi /miski on kujutu. Võib-olla mingi moodustisena võiks kirjeldada. Aga alati ei pruugi kedagi olla, mistõttu olen mõelnud,et on siiski seisund ja siis põhjus, miks seisund tekib. Ehk arvan,et anorgaanilised (või muud olendid) võivad kah mängus olla.

Olen kuulnud hääli. Ka nii, et on midagi väga selgelt justkui kõrva öeldud.

Ja vahest on juhtunud nii,et selline veider olek on kuidagi mingi osaga isegi huvitavaks muutunud ja meeldima hakanud. Tunned kuidas "vajud" kuskile. Siiani pole mul aga julgust olnud, et vaadata ,mis saab.

Ehk siis ilmselt on see aeg, mil arkad, justkui väravast astud ühest reaalsusest (teadvuse liigutad ühe keha pealt teisele..vms) teise üsna tundmatu tsoon. ma usun,et sellel ajal võib inimene olla kaitsetu. Võib-olla on sinna meelega mingeid lõkse pandud, liiklejate püüdmiseks. Võib-olla eksid ise vahest ära. Ehk siis ikkagi: seisund ja see, mis seisundi ajal toimub, on justkui kaks iseasja.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teaduslik seletus on üks variantidest tulnukate kohta.
Tulnukatega kohtujad enamus ei valeta aga see pole alati unede või magamisega seotud. Magama küll minnakse mõnikord aga siis ärgatakse üles mis on energeetiline nähtus ja nähakse tuntakse tulnukate kohalolu.
Unehalvatus on aga ka seotud an.energiaga kui keha liiga vaikseks jääb ja bioloogia ei sekku liialt on an.energia tajutavam ja tuntavam ka kui kohaloluna.
Painajana tundub asi ka sellepärast et tegu on võõra ja harjumatu energia lähedus, kohalolu. Füüsis ei tööta korralikult ja ei allu oma tahtele, sest inimteadvus pole selliste asjadega tegelaja ega ka harjunud.
Sellises seisundis on inimene nõrk, saadav ja ei suuda end kontrollida. On juhtumeid kus sellest välja ei tulda ja tagajärg on surm.

venezia · Külaline

Ma ise arvan,et kohati on see anorgaaniline kohalolu minust endast ja kohati justkui keegi teine olend. Kindel ma olla ei saa, sest siiani pole leidnud vettpidavat moodust anorgaanilist tuvastada ehk ära tunda. DJ kirjeldatud viis minule päris ei toimi. Võib-olla ma pole anorgaanilisega päriselt kohtunudki. Võib-olla ma lihtsalt ei oska sedasi näha.
Ma mõtlen ,et see peab olema mingi iseseisev teadvus.

Vahest näiteks kõndides mööda mingit suvalist ruumi tunnen või "näen" erinevaid olendeid/kogusid. Mõni neist on eriliselt tihe, justkui oleks energia temas niivõrd suure rõhu all, et kohe plahvatab. Käega tundub soe. Olen kohanud ka jahedaid ja käega katsudes justkui elektrilisi. Tegelikult neil pole kuju.
Teisalt olen märganud minigisuguseid olendeid ,keda omaette fantaasiaviljadeks pean. Kindlalt ei tea kas minu "väljamõeldised" või mitte. Neil on kuju, kombed ja eesmärk.Nendega saab suhelda ja nende tegemisi jälgida/kaardistada.

Magamaisega ilmselt asi seotud niipalju,et seisund, mida kasutad teadlikult olendite nägemiseks, sarnaneb (või ongi sama) seisundiga mille läbime magama jäämise protsessis. Seisundi enese üle ehmuda pole ju põhjust kuna inimene kasutab seda nii teadlikult kui alateadlikult kogu oma elu. Ehmud siis kui toimub midagi harjumatut, näiteks keegi segab seda protsessi.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kõik baseerubki an.energial, see on ka bioloogilise alus, kuid inimene on piisavalt samastunud endaga seega, mis on takistuseks saanud teissugustele energiatele. Kuid nende puhul ei ole vahet kas inimesele sobib midagi või ei. An. ei sobigi inimlikkusele sest see on midagi sootuks muud.
Mis aga olenditesse puutub siis on alati ka jääk energiaid, siinpoolseid või teisi orgaaanilisi, st peale inimese on kõikvõimalikku veel. Soe on orgaaniline energia ning inimesega samatasndilistega on võimalik suhelda, mis ei tähenda et nad inimesed oleks või samu asju teeks, vaid sarnane.

Kui asi jääb inimese teadvuse piiresse, pole midagi mis peaks kohutama. Kui aga ilmneb võõras, ehk dJ tundmatu, siis inimene ei oska midagi teada ja eunda, siis ilmneb asju mis pasale võib võtta, lõksu sattuda, teadmatus, pluss protsessid mida niisama ei koge.

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Unehalvatus või siis uneparalüüs või luupainaja .
Tundub,et toime on alati sarnane.
Inimene kogeb,et ärkab unest samas keha liigutada ei saa.
Samas üritatakse karjuda,mis samamoodi ei õnnestu.Tavaliselt nähakse mustasid kogusid kes seisavad kuskil või siis rõhuvad ohvri kehasid.
Tihtipeale räägitakse ka undavast helist mis kõrvas kumiseb.
Ma olen ise ka mitu korda sattunud sellisesse olekusse ja olen näinud musta kogu voodi jalatsis.
Eitea kas tegu mingit sorti energeetilise rännaku algusega?Tavaliselt tuntakse ka kohutavat hirmu,ma ise tundsin ka?
Mis need kummalised olendid tahavad üldse?
Päris vastik on vaadata kui miski süsimust inimese kujuline kogu seisab su ees ,ja mitte midagi ei tee lihtsalt seisab.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah, kui keha mingil põhjusel liigselt välja lülitub, siis on kohe tunda an.energiat. Ja kuna inimene on kujundlikkuse küüsis, siis vastavalt sellisele õuduse tundele, teadmatusele, tekib olukorrast ka teatud kujud, an.energia saab kasutada inimeses olevat materiali.
Need kujud on võimalik neutraliseerida aga siis on vaja teadlikkust ja sellises olukorras teadlikku toimetamist, hoolimata mis selle olukorraga kaasnevad.

Nii nagu CC, kui dJ- vanade nõidade matsmispaika kuskile koopasse viis, pidi CC hirmus kätte ära surema, kui nägi midagi ja keegi haaras jalast, irvitas dJ, et: sa oled kujundlikuses kinni, mina ei näe mitte mdiagi...
Nii ka inimestega üldse, tundmatu, võõras olukord, mis ei ole siit ilmast eriti, sellega kaasneb õudus, õudsad kujud, ebatavalised kujud. Jah heli aga ongi see, et energiakeha on juba üsna kehast vabanemas aga mitte veel.

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Ma raamatust sellist kohta ei mäleta,et keegi Castaneda jalast haaras ja tüüp pidi hirmust ära surema,aga kes siis ikkagi haaras ja miks DJ ütles,et midagi ei näe Smile

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

On olemas selline koht. Vanade nõidade matsmispaik, täis kõiksugu nende laetud energiaid.
Aga nagu ikka inimlik inimene on juba enne hirmule häälestatud, sellistes kohtades, kui juba dJ ütles et see on selline koht, seda enam siis hirmu, see toob ka tunded ja nägemused kohale.
DJ oli oma sõjamehe tee läbi käind ja sellised tondid endast likvideerinud. Inimlikkuse ühekülgsus on parem söök nt. an energiale, seega ka luupainajad on kujulised ja hirmutavad tondid, see keda CC nägi oli ta enda sisene tont.