Saatus ja/või ettemääratus

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Sellele rõhutavad VanaSumeri tekstid päris mitmetes kohtades ja ka piiblis on neid märke.

1. Saatus, mida saab muuta.
2. Ettemääratus, mida ei saa muuta.

Olen endas sellist asja arutlenud, mõelnud palju kordi. Saatus on muudetav, seda saab elu jooksul palju muuta ja mõelda kasvõi takkajärgi, mis võinuks tulla/olla siis kui oleksin selle või tolle valiku teinud.

Aga ettemääratus, paratamatus, võid muuta saatust aga ettemääratust mitte, see tuleb ikka, vahet pole milviisil oled elujooksul rabelenud, mõelnud, elanud. See tundub algusest paigas olema. Seda kinnitab piiblis(V.T ju ka Sumeri tekstidest võetud)ka sellisena, Jumal ütleb: "Ma tean mis teid ootab, ma olen algus ja ots, olen elus ja surmas..." ja "Ma tean juba enne kui te paluma hakkate mida te paluma hakkate ja mis teil vaja on...". Kui me elujooksul hakkame ka vaimseid väärtusi hindamagi, oli see juba meie eluteel enne sündi paigas. Kui ei hakka, elame oleme tavaelu või meist saavad kurjategijad, mida iganes, oli see ikka enne apigas jms.
Mõtted lihtsalt.

vabadus · Külaline

Väga huvitav liigitus. Ilmselt saatuse muutmiseks on vaja ennekõike teadlikkust saatuse olemasolust ja seejärel usku ja tahet, et tegutseda "oma saatuse suunajana".

Kusmaal aga kulgeb meietaoliste olendite jaoks piir saatuse ja ettemääratuse vahel?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

ineez · Liitunud: 7 Juun 2009 Postitusi: 66

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Saatus on igal inimesel, sest see kes täna oleme oleme homme. Saatuse loomine koosneb mõtetest, tunnetest, tahtest, taotlusest jms. Inimene tundub olema eraldi üksus, oma soovide, tunnete ja mõtetega aga kõik sõltub rõhuasetusest, nii ka saatus. Saatusega tegelevad kõik inimesed, enamasti täiesti teadmatult. Inimestel on igaühel oma lugu, oma elu ja teod, mõtted milliselt baasilt need pärinevad määravad saatuse kuni surmani.
Ning inimene sünnib ettemääratud energia kogusega, mis ta sellega teeb, seda teeb ta lapsest suureks kasvades, mis toodab elu sisu. Kõike saab elu jooksul muuta ka taotlust aga see sõltub juba rõhuasetusest, see määrab saatuse ja ettemääratus on see, et inimene üldse rõhuasetust muutis nt.
Enamus taotleb ühistaotlust kokkuleppelist inimlikku elu ja kaduvat, seega ka maailmakord on selline nagu on ja inimkond. Saatus on tingitud praegusest hetkest kõik mis täna tehakse on homne saatus.

ineez · Liitunud: 7 Juun 2009 Postitusi: 66

Mulle tundub, et misiganes on ka muutunud, pole see elatav. See, kuidas mina info välisesse erinevatesse väljendustesse ilmneb, füüsiline piirituse taju, seina füüsiline lainetamine, füüsiline minatunne kehast eraldi ja seest annab välja vaadata ja sisse. unes annab ka sama kokku- tuttavana tunduv info, aga huvi ei teki ei kogedes ega ärgates.
Mõtlesin, et võibolla peab kusagil edasi olema, et see pilt tervikuna töötama hakkaks, aga kui üksikud osad pole elatavad, pole tervik ega edasine ka elatav. Mittemateriaalne maailm, niiapalju kui praegu annab näha, on ilgelt agressiivne, vägivaldne, jäik, kinnine, vahendeid ei vali, õigustused- mul puuduvad mateeriaga sellised kogemused. See on ilmselt siis võimalikkus uuele elule, aga ma pole sugugi kindel, kas see on ikka mulle, isegi siis, kui see praegu on. Mõne jaoks, kes on mateerias sundolukorra sitas olnud, tema jaoks tähendaks uus maailm ilmselt vabanemist, aga mitte mulle, mul pole sundolukorda olnud.

Ma olen kummaliselt väsinud, mateerias oli/on mul oma ruum, pole probleemi ka uues seda luua- lihtsalt tunne on, et kas see on ikka sügavalt vajalik. Ma ju sureksin sellele uuesti, tean seda lihtsalt. Kusagil raamatus oli tekst neist, kes sünnivad korduvalt, ja jäävadki sündima, see tekst mõjus tsirkusena- täiesti võõras maailm, ainus ühine osa on vundamentaalne teoreetiline neutraal.
Loll asi on see, et mistahes tegemine/olemine, kui seda tegelikult pole, peaks seest läbi käima, muidu poleks seda üldse. Ja kui maailma ka päästa ei taha, ja jälgi pole puhtas teadmatuses olles ka jäetud, mis siis lõpuks üle jääb.

Elada elu lõpuni teadlikkuses, et rohkem enam ei tule.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Uni ei anna paljudki mis on enamas, uni jääb füüsilise tasandi ja enda päevaste mõtete, tunnete ja füüsilise keha tasandile. Keha väline on aga midagi muud ja sellest on siin palju räägitud. Huvi pakkumist ei saagi keegi määratleda, kui vaid ise, see kas huvi on või ei on oma teha, aga kel on ja jõuab kuskile siis välja, sellele ei saa see seletada seda mis seal on, keda ei huvita, huvi puudus on piir, mis takistab.
Teadmistega on võimalik et ei panda rõhku asendile nn, ei ole elatav. Teatud tühikud on teadmatus.

Agressivne on inimene ise kõigepealt, laitmatuse puudumine, vägivaldsus, jäikus, kinnine, vahendeid ei vali, õigustused, need on inimlikud omadused mis käivad koos lihaliku meelega, sellele lisaks teadmatus või vaimupimedus. Need kogemused on kõigil ka siin kirjutajal enda eelnevates kirjades aga kõik ei näe ennast ega enda ümbruist.

Korduv sünd on inimliku tasandi leelotamine laiskadele, kes tahaks et ei pea midagi tegema enda sisuga ja sünnib lihtsalt uuesti ehk siis on paremad võimalused, neid võimalusi pole siiani olnud, inimkond on endiselt ahvi tasandil oma sisemaailmaga, tuhandeid aastaid orjavad looma endas, keegi pole meelt parandanud et tõusta enda loomast enamasse.
aga valikud on enda teha mida tahta, mida mitte.
Kas midagi tuleb rohkem või ei, on taas enda valik.