Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
vabadus
Külaline
|
 Postitatud: Püh Okt 28, 2007 9:01 pm Teema: Hallutsinogeenide abil saadud kogemused |
 |
|
Olen sel alal väga vähe katsetanud. Isegi korralikult purjus pole elu sees olnud. Hiljuti proovisin aga lihtsalt tutvumise mõttes kanepi ära. Pole see ju ühiskonnas teab mida erilist, aga minu jaoks siiski.
Kõike ei hakka kirjledama, aga proovisin kolmel õhtul, millest võib juba mingeid järeldusi teha.
Positiivse külje pealt võb öelda, et kogemus iseenesest oli proovimist väärt. Vähemalt esimesel korral. Saab ennast lõbustada käe liigutamisega silmade ees või põhimõtteliselt ükskõik mis muu detailiga. Kuigi teadvus ei ole selge võib jääda mida iganes põrnitsema ja mõte hakkab iseenesest mingit lugu kokku panema või detaile kergelt moonutama. Kõik on aeglane. Kuulasin muusikat ja vaatasin arvutist MediaPlayeri visualisatsioone. Tundus, et aju osasid kaadreid lihtsalt ei registreeri ja vaatan liikumist nagu slaidiseanssi. Siis tulid meelde ammu unustatud katkendid/tunded lapsepõlvest. Ise ka ei uskunud, et midagi sellist kunagi kogesin ja nii tundsin. See vast oligi tipphetk, et millelegi sellisele võib kanepi abil juurde pääseda.
Negatiivsetest külgedest on kõige olulisem see, et ma ei olnud enam omaenda tähelepanu peremees. Tähelepanu tõmbavad igasugused detailid. Jääd lihtsalt põrnitsema midagi täiesti suvalist ja lased mõttel lennata. Väga suurt pingutust nõuab detailidele mittefikseerumine ja nö. kõige korraga haaramine - "mitte millelegi keskendumine". See on võimalik vaid lühikesteks hetkedeks ja vastumeelne. Umbes nagu sundida end kell neli öösel soojast voodist tõusma. Järgmine punkt on mälu kadumine. Jääb alles vaid lühimälu, kusjuures ülilihtne on näiteks mingit pikemat sõna paberile kirjutades poole peale jõudes unustada, mis sõna ma üldse kirjutama hakkasin. Nõuab jällegi väga suurt pingutust, et meenutada, enne kanepiuima jõudmist välja mõeldud tegevusplaani või tegevusi, mida teha tahad. Teisel õhtul hakkas lisaks paha, sest tõmbasin liiga palju ja kiiresti.
Järgmisel hommikul õues käies päike paistis, puhus kerge soe tuul ja maa oli kaetud värviliste lehtedega. Olin nii õnnelik, et sain tähelepanuga seda kõike korraga haarata ja tunda end värske ning erksana.
Olen rahul, et sain kogemuse kätte ja ära proovitud, aga uuesti katsetada erilist tahtmist pole. Eelistan uusi tajukogemusi saada "loomulikus seisundis" ehk ilma aineteta, mis vägivaldselt neid esile kutsuvad. Unenägemine on siinkohal asendamatu. |
|
| Tagasi üles |
|
 |
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Esm Okt 29, 2007 10:08 am Teema: |
|
|
| Jah, ainult nihkumise kui niisuguse kogemise vahendina võib olla sellel mõtet. Kuid moonutused, tajude kitsenemine ja mälu vähenemine on vastupidine nihkumisele kõrgendatud teadlikusse. Võib tuua sellise piltliku võrdluse nihete vastupidisusest: mida rohkem joobes seda moonutatum, kitsam ja vähem mälu; mida kainem seda vähem moonutatud, avardunum ja rohkem abstraktset mälu sisaldav ("lõputuid" akadeemilisi kujundeid mäletava teadlase mälu pole veel abstraktne mälu ja ta saab olla kinni nendes akadeemilistes kujundites - detailides. Seega ei tarvitse ta olla kuigi kaine) . Tavainimene oma tavalises "kainuses" on kusagil vahepeal ja Vaimuinimene on kainuses, mis on üks põhilistest tingimustest selleks, et energeetiliselt teadlikult rännata ja karistamatult tagasi tulla saaks. |
|
| Tagasi üles |
|
|
olevus
Liitunud: 8 Juul 2007
Postitusi: 50
|
| Postitatud: Esm Jan 28, 2008 4:03 am Teema: |
|
|
tahaks kah...täiesti ära nihkuda(mitte,et ma konstantselt liiga nihkes poleks).
kärbseseent olen proovinud.ja see...ei ajanud mul isegi südant läikima.
mingitest mentaalsetest raputustest rääkimata.ei mõjunud ÜLDSE ja kõik.mõtlesin veel enne igaks juhuks testamendi valmis teha,ja oh kui pettunud ma siis olin,kui kärbseseen minuga ei mänginudki.pähh.
alkoholiga sama asi.st mürgitus tuleb väga kiiresti.oma keha pehmeks ma saan,aga mu mõistust see ei nihuta.pole iialgi nihutanud.kontroll säilib,kõik on sama klaar ja selge,ükstapuha,kui vänge promill on.
tegelikult on nii,et alkoholi aroom iseenesest on mu jaoks niivõrd vastikuks muutunud,et ei suudagi enam üldse juua.ma isegi ei ürita enam.
nii et-mis mul siis üle jääb?
neetud iseendasse kinnikapseldununa.väljapääs puudub.
unes jah juhtub asju.aga realismis pole ma trehvanud midagi,mis mul nihkuda aitaks.
kuigi kanep kõlab juba tükk aega mu jaoks hästi tegelikult.
ja okei,kuivõrd mu maailmavaade pendeldab kuskil budismi-castaneda vahel.siis,hüpoteetiliselt,võib ju oletada,et ma olen oma z elude jooksul igasugused joomingud nii ära joonud ja laaberdamised nii ära laaberdanud,et enam polegi sel mu jaoks mõtet?olengi sunnitud alaliselt klaar olema?eh.
see on väsitav.nii et tegelikult ma vist ei otsigi nihet,vaid korrakski enda mõtetest vabanemist.
kogu mu plära paneb vist taaskord teemast kõrvale.ja mis vahet. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Esm Jan 28, 2008 5:10 pm Teema: |
|
|
| hmm, nälgimist pole proovinud? |
|
| Tagasi üles |
|
|
vabadus
Külaline
|
| Postitatud: Esm Jan 28, 2008 7:05 pm Teema: |
|
|
| Olen juba mõned aastad endaga kaasas kandnud mõtet, et prooviks unest hoidumist. 72 tundi magamata ja kui juba jalapealt magama hakkan jääma, siis äratus iga 15. minuti tagant. Pole lihtsalt ette võtnud, aga plaanis siiski on. Muretsen vaid selle pärast, et liiga suur kiusatus tekib lihtsalt välja magada |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Esm Jan 28, 2008 8:04 pm Teema: |
|
|
Võib-olla üks variant oleks veel, et mitte järjest võimalikult kaua üleval olla, aga vahepeal magada ka paar tundi periooditi.
Üsna nihutavalt võiks mõjuda mingi kombinatsioon, näiteks kui on piisavalt vaba aega, siis minna kuskile metsa, matkata ringi, juua ainult vett ja vähe magada. ma olen mõelnud, et sellist asja oleks kõige parem teostada eestis kuskil saarte peal, nagu turvalisem vist. Aga selleks on ilmselt vaja rohkem kui vaba aega  |
|
| Tagasi üles |
|
|
olevus
Liitunud: 8 Juul 2007
Postitusi: 50
|
| Postitatud: Teis Jan 29, 2008 11:15 pm Teema: |
|
|
betty-eino nälgimist olen otse loomulikult proovinud!ja enam ei taha!
ei mäletagi hetkel...mingi viis päeva vähemalt jutti paljalt vee peal olen olnud.siis läks kõht ikka jõle tühjaks(vastu igasugust paastuhaipurite loogikat).
paast tähendab minu puhul ühtlasi kahekordset laksu-ei maga silmatäitki.
ehk siis okei,viie öö peale vast mõned tunnid und/tukkumist kokku sai.
mitte sittagi see minuga ei tee.
nojah,nälgimine viib idiootlikku eufooriasse,samas mitte kuskile viivasse eufooriasse(sarnaneb antidepressandile).aga see on ka kõik.ei nihku.
mul rihm lõdvaks ei lähe.
nuiaga pähe? |
|
| Tagasi üles |
|
|
nattydread
Liitunud: 1 Okt 2007
Postitusi: 21
|
| Postitatud: Kolm Jan 30, 2008 8:38 am Teema: |
|
|
minu arust kanep võimandab tajusid. alati kui peale suitsetamist midagi kogeda on see palju võimsam. midagi põrnitsema võib tõesti jääda, aga kui hoida teadvus selge, ise kontrollides et see püsiks selgena saab hoopis teistsuguse kogemuse. samas kui midagi otseselt vaatama jääda saab keskenduda päris sügavalt. puud enda kõrval täiesti elavana olen näinud peale suitsetamist, kasepuule tekkis ümber õrn hallikas-kollakas kest kasepuu tundus ise selle sees lainetavat, hingavat. natukeseks seda kogemust ainult jaguski kuna mängu tuli sise dialoog mis selle ära rikkus 
väga tihti juhtub ka seda et ei suuda neid asju sõnastada mida kogen,ots kaob käest ja sõnu ei leia. kaine peaga juhtub sama, aga kanep võimendab selle olukorra üless. |
|
| Tagasi üles |
|
|
nattydread
Liitunud: 1 Okt 2007
Postitusi: 21
|
| Postitatud: Kolm Jan 30, 2008 9:23 am Teema: |
|
|
väga võimsa kogemuse annab eeter. olete ikka kuulnud/näinud et noorukid hingavad kilekotist kummiliimi/bensiini. olen eetrit hinganud, pole niivörd kahjulik ja kogemus on huvitav. maailm jookseb kokku. viimast korda kirjeldaks niimoodi: korraga käis läbi nagu lõpmatu hulk dejavusid, mis polnudki dejavud tegelikult, tunne oli ainult sama ja kogu selle sees kogesin ma veel midagi erakordset ja lõpuks sain teada et ma olen ajaratas. meie aja järgi ei kesta reis kaua minut-2 maksimum, aga tegelikult on see pikk reis
vanad setukad peaksid isegi jooma eetrit, ise joonud pole. |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Kolm Jan 30, 2008 3:16 pm Teema: |
|
|
| olevus kirjutas: |
betty-eino nälgimist olen otse loomulikult proovinud!ja enam ei taha!
ei mäletagi hetkel...mingi viis päeva vähemalt jutti paljalt vee peal olen olnud.siis läks kõht ikka jõle tühjaks(vastu igasugust paastuhaipurite loogikat).
paast tähendab minu puhul ühtlasi kahekordset laksu-ei maga silmatäitki.
ehk siis okei,viie öö peale vast mõned tunnid und/tukkumist kokku sai.
mitte sittagi see minuga ei tee.
nojah,nälgimine viib idiootlikku eufooriasse,samas mitte kuskile viivasse eufooriasse(sarnaneb antidepressandile).aga see on ka kõik.ei nihku.
mul rihm lõdvaks ei lähe.
nuiaga pähe? |
võib-olla sul on liiga suur ootus, et toimuks mingi nihe ja see blokeerib ära. või siis mingi liiga konkreetne ettekujutus sellest, milline peaks nihe olema. |
|
| Tagasi üles |
|
|
renata
Liitunud: 3 Okt 2006
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Kolm Jan 30, 2008 8:36 pm Teema: |
|
|
vabadus kirjutas:
| Tsiteerin:: |
| Olen juba mõned aastad endaga kaasas kandnud mõtet, et prooviks unest hoidumist. 72 tundi magamata ja kui juba jalapealt magama hakkan jääma, siis äratus iga 15. minuti tagant. Pole lihtsalt ette võtnud, aga plaanis siiski on. Muretsen vaid selle pärast, et liiga suur kiusatus tekib lihtsalt välja magada |
betty kirjutas:
| Tsiteerin:: |
| Võib-olla üks variant oleks veel, et mitte järjest võimalikult kaua üleval olla, aga vahepeal magada ka paar tundi periooditi. |
Mul oli kunagi keskkooli lõpueksamite ajal vaja järjest väga palju ja intensiivselt õppida ja ei saanud kuidagi aega magamise peale raisata. Magasin ühel ööl vist 2 tundi ja teisel üldse mitte. Tulemus oli see, et kolmandal päeval, päev enne kõige olulisemat eksamit, minestasin linna peal kõndides lihtsalt ära. Pärast oli 40 kraadi palavik ja olin kolm päeva haige.
Lõpu poole, st kolmandal ärkveloleku päeval oli küll pisut veider tunne, nagu mingi kerge eufooria ja iiveldus. Samas mõte töötas meeletu selguse ja kiirusega ja suutsin uskumatult palju ja kiiresti fakte meelde jätta. Sundisin ennast tahtega ikka edasi ja edasi ja ei tundnud mingit unisust ega uimasust, vaid kõik oli väga selge ja kontsentreerumisvõime minu tavapärasest kordades kõrgem. Arvan, et võib-olla sundisin mõtte jõuga oma organismi mingile ülekiirenemisele. (Mäletan, et kui kiirabiarst mu vereproovi uuris, ütles ta ka kerge üllatusega midagi taolist, et ohh kui kiiresti mu verelibled liiguvad. )
Samal ajal oli aga kuidagi pisut sürr olla - vahel hakkas aju mingeid ümbritsevaid asju sekundi murdosaks registreerimata jätma, mistõttu tuli nt tänavat ületades eriti ettevaatlik olla, ja siis hakkas nägemisvälja keskele ilmuma läbipaistev vikerkaarevärviline rõngas, mis pulseeris kontsentriliste ringidena ja mille suutsin esimeste tundide jooksul lahkuma sundida, aga lõpuks muutus see valdavaks ja minestasin lihtsalt ära. Mingi nihke taotlemise peale ma siis ei mõelnud, see ei olnud eesmärgiks.
Ometi arvan, et sellised väiksed taju moonutused ei ole seda väärt, et oma tervist mittemagamisega rikkuda. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Reede Veeb 08, 2008 8:10 pm Teema: |
|
|
Nii on kui asi liiale läheb ja see käib ka muude asjade kohta. Seepärast on kahtlane, et mida siis praktiseerida? ja seepärast DJ ütles et "Reegleid ei ole". Kui pole reegeid vaimus, mida ja kuhu püüdleme?
Me võime end juhmiks treenida ükskõik mil viisil aga fakt on, et lõpptulemus on kas veel suurem enda sisemaailma plokeering vastupidiselt vabanemisele, veel suuremad endapettused, suured moonutused ka mõtlemises ja ühekülgseks muutumine ning ühe raja valik seda ainuõigeks pidades.
Proovida ja katsetada võiks küll kõike mille poole algul kisub, et enda nahal siiski kogeda, sest keelud ja käsud ei aita kuhugi. Proovida nälgimist, pidevat ärkvelolekut, harjutusi, hallutsinogeene, kärakat, suitse ja muid kahjulikke ja kasulikke, taimetoitlust jne. aga kõige hullem on kui asi muutub rutiinseks ühe asja pooldamiseks ja enda sellesse kinni kasvatamine.
Budda lihtne ütlus oli selline "Ma käisin kõik targad ja vaimsed õpetajad läbi aga kuskilt ei leidnud seda mida otsisin...." ta jättis need kõik maha ja leidis ise vabanemise.
Ise sellepärast et ta lasi end lahti, ei järgind midagi ega kedagi, ei tarbinud midagi mis viiks sinna või tänna, vaid lasi endal olla/minna.
Piiblis öeldud jälle "Jumala teed on äraarvamatud...", siis nii ongi inimene võtku ükskõik mis suund, ta paneb ikka "puusse", sest vaim või jumal pole vakka seisev objekt milleni jõuda saab.
Ta nagunii ON, asi vaid avastamise küsimuses. |
|
| Tagasi üles |
|
|
olevus
Liitunud: 8 Juul 2007
Postitusi: 50
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 10:13 am Teema: |
|
|
vaatleja sõnavõtud on siinses kontekstis lihtsalt ületamatud!pole midagi kosta...
aga eks igaüks rapsib just sedapidi,mispidi süda sunnib rapsima.
ja peab läbi katsuma kõik rajad,mida süda sunnib läbi katsuma.
ometi on mul näiteks radu,mis minuga üldse ei mängi.aga ma tahaks kohe vägisi,et need minuga mängiksid.aga ei mängi ju noh!järelikult ei peaks ma nende radada peale end kulutama.ometi kulutan ma,lootes,et ühel hetkel see rada siiski hakkab minuga mängima.
kuigi ma tean,et ei hakka.
lahtilaskmine on kõige keerulisem asi üldse-vähemasti minu jaoks.
igasugusest armsaks saanud rajast lahtilaskmine.aga kuidas saab nii,et end mitte kuskile kinni ei kasvata?see oleks ju ideaalne tõepoolest.
ja igasugu nälgimiste-magamatuste-narkode-jms ekstreemsuste kohta:sa ei võigi ju oma piire teada,kui pole neid kombanud. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 1:17 pm Teema: |
|
|
Loomulikult on radu mis ei hakka meiega tegelema. Palju on asju mida tahaks aga ei saa.
Sellekohta ütles DJ jällegi nii, et inimene sünnib teatud häälestusega ja energiahulgaga inimribasse.
Nt. mõni sünnib miljonäri perre, ta ei pea kunagi rahast mõtlema ja tal on kõik olemas, teisel inimsel aga mitte midagi ja kiratseb kuskil onnis pool nälgas, miljonäri laps sündis 100% rahaemanatsiooni, teine aga pasahunnikusse  , siin ei saa me öelda kas see on halb või hea õige või vale.
No üks tühine näide lihtsalt. Nii ka muude asjadega kui mina olen häälestunud teatud omadusega emanatsiooni, siis teine inimene võib punnitada ja pingutada aga ei saa kunagi sinna, kuigi tahaks(seepärast ka nõiad õpilasi valisid teatud omaduste emanatsioonidega, mitte igaüks ei sobinud kes isegi väga tahtis). Kuigi kui me teatud soov emanatsioonist väga kaugel pole siis võivad meie tahtmised kunagi täituda ka.
Lahti lasta kõigest ei saagi niisama, isegi mingid üliharjutused jätavad meid ikka kinni, nt harjutus ise . Ja lahti lasta asjadest mis on armsad on pea võimatu.
Kui hakkame nüüd sellest armsast lahtilaskmist punnitama, siis läheb asi käest ära pigem ja enamasti ei saagi kõigest lahti lasta.
Minu lahtilaskmis kogemused tulid ekstreem elust, sealt sain selle kogemuse aga ärge arvake et see on ideaalne seisund inimlikule inimesele ja inimlikkusele, inmlikkus saab praktiliselt surmava hoobi.
Lahtilaskmine kõigest viib joonelt ka surma, sest iga surija laseb kõigest lahti, kuid mitte alati vabatahtlikult, on palju surijaid kes oma surmaga ei lepi, kuid parata pole ja lahtilaskmine tuleb vägisi.
Ma taotlesin surma, sest ei julgend end tappa aga elada ka ei tahtnud, siis hakkasin ootama surma ja millestki polnud kahju ka, kõik oli mu jaoks tähtsusetu ja millegist polnudki kinni hoida.
Kui sellest üldse tagasi saab siis pärast seda ongi nii et otseselt pole enam millegist kinni hoida või teed teadlikult ja kunstlikult endale objekte, hobisi või asju milles rippuda aga sa ei ripu ikka nii nagu enne, kõik endine on oma spetsiifilise tähenduse kaotanud, on asendunud teadliku enda kinni riputamisega.
DJ käest kord CC küsiski, et kas nõiad siis sellepeale endale otsa peale ei tee või ära ei sure. DJ kostis et "ei mina nt valisin naermise aga on mõni kes nutab(nagual Julian) ja on tõsiseid nõidu kes kunagi ei naera, kuid midagi peab valima muidu ei ole võimalik elada, ühesõnaga teadlik rippumine millegis.
Seepärast ongi tegu suurte jõududega millest nõiad rääkisid ja ülejäänu oleks neile vaid tühikarglemine, mis ei oma mingit väärtust.
Seepärast surma enda sõbraks võtmine pole mõeldud mingi seminari, kursuse või loenguna rahvahulkadele vaid nõiad rääkisid reaalsest asjast. Ka DJ ütles, enne nõiaks ei saa kui sa ei sure, tema oli 2korda surnud olnud ja sai surma oma sõbraks alles siis, isegi see ei pruugi kõigile nii mõjuda.
Aga noh see on ilge kadalipp ja kui seda ei suuda, pole mingit süüd kellegil, süü on aga neil kes valet ajavad nii raha eest kui muidu ja tõsised tõed tühisteks sõnakõlksudeks muudavad ja lihtsama vastupanu teeks muudavad.
Ma pean selle siin äramärkima sest laiu ja kergemavastupanu tee juhatajaid on kõik ilm täis ja eksitavad ära kogu ilmamaa nagu piiblis on öeldud  . |
|
| Tagasi üles |
|
|
renata
Liitunud: 3 Okt 2006
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 9:14 pm Teema: |
|
|
Põhimõtteliselt ma saan aru küll, mis tähendab, et surm on parim kaaslane. See paneb asjad õigesse perspektiivi. Aga kogu aeg maailma sellest perspektivist vaadata küll ei jaksaks. Palju mugavam on elada oma mugavat elu ja ignoreerida. Mida ma praegu teengi. 
Praegu paistab mulle, et arenguga vist ongi nii, et selleni viib kõige paremini meeleheide või mingi ekstreemne rahulolematus praeguse olukorraga, või siis mingid ekstreemsituatsioonid, kus on vaja leida väljapääs väljapääsmatust olukorrast ja kus tuleb tegutsema asuda, sest muud lihtsalt ei jää üle. Kui aga elu on suht mugav ja sa oled sellega sisimas rahul, siis sa lihtsalt ei viitsi ennast pingutama hakata, sest puudub mõjuv reaalne vajadus ja motivatsioon. Et arengut käima lükata, oleks aga vaja mingit algset tagant tõukamist või meeletut üliinimlikku pingutust. Aga võib-olla olen lihtsalt laisk. 
Igatahes olen viimasel ajal mõelnud, et kas saaks endas kuidagi kunstlikult seda ekstreemset rahulolematust ja meeleheidet genereerida. Et lihtsalt võtaks kord kätte ja asuks endale sisendama, kui Nõme ja Mõttetu kõik ikka on. Vajalik oleks jõuda äratundmisele, et tegelikult on kõik ikka väga halvasti. Umbes et võtaks alustuseks meeleheite ja masenduse oma parimaks sõbraks (surma vast esialgu siiski mitte). Ei tea kas sellest võiks abi olla? |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 9:26 pm Teema: |
|
|
| Ma arvan, et selline taotlus mõjub siis, kui sa tead et sul pole enam tagasiteed. |
|
| Tagasi üles |
|
|
renata
Liitunud: 3 Okt 2006
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 10:09 pm Teema: |
|
|
| Eee.., okei, ma veel kaalun seda asja... Aga põhimõtteliselt ei ole ju paha idee? |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 10:21 pm Teema: |
|
|
Mul tuli meelde sellega seoses ühe laulu sõnad.
See käis kuidagi nii:
Vabaks saab vaid loobudes
jättes maise pinna
...
peagi märkad joobudes,
et oled maksnud õige hinna.
Samas mingeid garantiisid vist ei ole ja arvatavasti "peagi" on ka üsna vale sõna...
Kas keegi teab, mis on selle laulu pealkiri ja kes esitaja? |
|
| Tagasi üles |
|
|
betty
Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302
|
| Postitatud: Püh Veeb 10, 2008 10:28 pm Teema: |
|
|
nii, üles leidsin, selle laulu nimi on "Öö laps"
see võib-olla ei puutu eriti siia teemasse, aga ma panen sõnad ka siia, lihtsalt mulle meeldib see laul 
Oota vaid
Vahel keset ööd ma tunnen korraga kurbust ja on nukker mu meel
Oota vaid
Mõnel vaiksel ööl ma näen nii lummavat und, kui siis, kui üles ärkan, keelab mind hirm
Oota vaid
Mõnel vaiksel ööl ma aina igatsen, ootan ja sel hetkel haarab mind õud
Oota vaid
Mõnel vaiksel ööl mind sünge pimedus lummab, nii et vastu panna puudub mul jõud
Oota vaid
Kuulen kaugelt häält, mis kutsub mind
Oota vaid
Kuulen kaugelt häält mis kutsub mind
Vabaks saab vaid loobudes,
Kui sa hülgad maise pinna
Ja märkad peagi joobudes,
Et sa maksid õige hinna
Hellalt kokku meid sulatab öö
Taevas linnutee vöö
Meid kannab üle tähtede ja kahtlused viib
Meil valguse eest kaitsvat varju pakub mu tiib
Sa oled hele täht, mis vaid öös võib hiilata
Mu südame kui säraküünla süütasid sa
Sind/Mind ootab ees elu pikk, sellest ööst algab uus igavik,
sellest ööst algab kõik/igavik.
Kartsin kord, et südame ma kaotada võin,
Nüüd siis kaotan mõistuse ka
All tundemeri lai
Ja kuskilt ei paistagi maa
Kartsin kord, et armastus lööb segi mu pea
Nüüd on segi kõik minu sees
Kuuvarjutus on see, kui maa seisab päikese ees
Oota vaid
Mõnel külmal ööl näib nii, et põgenema pean su eest veel kuni suudan ma
Oota vaid
Siis kui kutsud mind ma olen valmis kõik jätma olgu kasvõi põrgutuli me siht.
Oota vaid
Mõnel vaiksel ööl ma näen, et tähti taevas süütab hinge leek mis särab silmades sul
Oota vaid
Mõnel kaunil ööl ma annaks ära oma elu selle eest, et sind näeks koidikul
Oota vaid
Kuulen kaugelt häält, mis kutsub mind
Igatsusest jalge alt kaob pind…
Vabaks saab vaid loobudes,
Kui sa hülgad maise pinna
Ja märkad peagi joobudes,
Et sa maksid õige hinna
Hellalt kokku meid sulatab öö
Taevas linnutee vöö
Meid kannab üle tähtede ja kahtlused viib
Meil valguse eest kaitsvat varju pakub mu tiib
Sa oled hele täht, mis vaid öös võib hiilata
Mu südame kui säraküünla süütasid sa
Sind/mind ootab ees elu pikk, sellest ööst algab uus igavik,
sellest ööst algab kõik/igavik.
Kartsin kord, et südame ma kaotada võin,
Nüüd siis kaotan mõistuse ka
All tundemeri lai
Ja kuskilt ei paistagi maa
Kartsin kord, et armastus lööb segi mu pea
Nüüd on segi kõik sinu sees
Kuuvarjutus on see, kui maa seisab päikese ees
All tundemeri lai
Ja kuskilt ei paistagi maa
Kuuvarjutus on see, kui varjata tundeid ei saa… |
|
| Tagasi üles |
|
|
tom
Liitunud: 26 Sept 2006
Postitusi: 326
|
| Postitatud: Esm Veeb 11, 2008 7:04 am Teema: |
|
|
| renata kirjutas: |
Praegu paistab mulle, et arenguga vist ongi nii, et selleni viib kõige paremini meeleheide või mingi ekstreemne rahulolematus praeguse olukorraga, või siis mingid ekstreemsituatsioonid, kus on vaja leida väljapääs väljapääsmatust olukorrast ja kus tuleb tegutsema asuda, sest muud lihtsalt ei jää üle. Kui aga elu on suht mugav ja sa oled sellega sisimas rahul, siis sa lihtsalt ei viitsi ennast pingutama hakata, sest puudub mõjuv reaalne vajadus ja motivatsioon. Et arengut käima lükata, oleks aga vaja mingit algset tagant tõukamist või meeletut üliinimlikku pingutust. Aga võib-olla olen lihtsalt laisk.
Igatahes olen viimasel ajal mõelnud, et kas saaks endas kuidagi kunstlikult seda ekstreemset rahulolematust ja meeleheidet genereerida. Et lihtsalt võtaks kord kätte ja asuks endale sisendama, kui Nõme ja Mõttetu kõik ikka on. Vajalik oleks jõuda äratundmisele, et tegelikult on kõik ikka väga halvasti. Umbes et võtaks alustuseks meeleheite ja masenduse oma parimaks sõbraks (surma vast esialgu siiski mitte). Ei tea kas sellest võiks abi olla? |
Minu lugu on pigem vastupidine, mul on olemas to tunne, et need tavaharjumused ei ole minujaoks, et peaksin lahtilaskmist alustama. Kui seda olin mõistnud, siis ka mina hakkasin ootama tõuget või lüket, mis tõmbaks käima. Ma võin öelda, et see tõuge on aset leidnud. Säherduse tõuke, kui nii võib öelda, andis mulle üks isik, kes kutsus mind endaga kaasa. Esimene kord oli muidugi raske, see otsustamine üldse, et kas lähen, julgust polnud. Siiski läksin.
Nüüd, olnud saanud juurde teadmisi, otsustasin ühel hetkel, et vsjoo ja mina loobun kõigest, hakkan tervislikult toituma jne jne. Kõik, asi oli otsustatud päeva pealt. Minu inimliku poole vanad harjumused suutsid selle välja kannatada vähest aega, juhtus isegi, et jäin haigeks (taastun hetkelgi).
Mida võin järeldada- ma ei saa loobuda sellest kõigest päevapealt kui mu elul pole tegelikult vigagi. Varitsedes end, ning lahti lasta tasapisi..
Selle nn tõukega läheb aega, palju aega, ta võib isegi tulemata jääda. Mäletan CC nõidade teguviisi/või mõtteviisi: neil oli eesmärk olemas, nad pingutasid selle eesmärgi nimel, teades isegi, et kui asi vett ei pea, siis on ikka kõik korras, nad ei hoolinud kas to eesmärk kunagi sünnib, ehk neil ei olnud aega sellistele tobedustele mõtlemiseks ja olid nii "hõljuvad" juba, et selline inimlik tunne nagu luhtumine või sihile mitte jõudmine ning hiljem kahetsemine neid ei mõjutanudki.
Üks hea lause Don Juani suust, kuigi mitte sõnasõnalt: "Me saavutame vabaduse alles siis, kui oleme allutanud oma suurima vaenlase, meie iseendi"
Jõudu kõigile! |
|
| Tagasi üles |
|
|
sombra
Liitunud: 29 Aug 2006
Postitusi: 172
|
| Postitatud: Esm Veeb 11, 2008 1:04 pm Teema: |
|
|
| renata kirjutas: |
Praegu paistab mulle, et arenguga vist ongi nii, et selleni viib kõige paremini meeleheide või mingi ekstreemne rahulolematus praeguse olukorraga, või siis mingid ekstreemsituatsioonid, kus on vaja leida väljapääs väljapääsmatust olukorrast ja kus tuleb tegutsema asuda, sest muud lihtsalt ei jää üle. Kui aga elu on suht mugav ja sa oled sellega sisimas rahul, siis sa lihtsalt ei viitsi ennast pingutama hakata, sest puudub mõjuv reaalne vajadus ja motivatsioon. Et arengut käima lükata, oleks aga vaja mingit algset tagant tõukamist või meeletut üliinimlikku pingutust. Aga võib-olla olen lihtsalt laisk.
Igatahes olen viimasel ajal mõelnud, et kas saaks endas kuidagi kunstlikult seda ekstreemset rahulolematust ja meeleheidet genereerida. Et lihtsalt võtaks kord kätte ja asuks endale sisendama, kui Nõme ja Mõttetu kõik ikka on. Vajalik oleks jõuda äratundmisele, et tegelikult on kõik ikka väga halvasti. Umbes et võtaks alustuseks meeleheite ja masenduse oma parimaks sõbraks (surma vast esialgu siiski mitte). Ei tea kas sellest võiks abi olla? |
Ma ei oska öelda, et mis peaks olema esmalt ja mis viib millegini. Mulle tundub, et võiks olla mingi kuklatunne (teadmine ei saa ma kirjutada, sest siis oleks ta midagi selget, aga tunne on pigem sisemine rahutus, mitte emotsioonide valda jääv) ja siis sa hakkad otsima või siis on mingi ekstreemne juhtum sinuga. Arvan, et kui endale sisendada meeleheidet teadlikult, siis kuhugi sisemusse jääb teadmine oma ettevõtmisest ja see ei tekita soovitud efekti, sest sama moodi saab ennast siis meeleheitest välja viia.
Hea oleks jõuda kogemuseni ja mäletada kogemust millestki hoopis teisest (aegruumist, aegruumitusest, rännakutest, sisemisest vaikusest) ning sellega ühendusse jääda.
Meeleheite efekt tuleb pigem vast sellest, mis järgneb siis kui meeleheitest lahti lasta, kui tunda, et nüüd ei oska ma enam midagi teha selles meeleheites ja siis jätta heide sooritamata, lihtsalt olla. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Esm Veeb 11, 2008 8:50 pm Teema: |
|
|
| Renata kirjutas: |
Põhimõtteliselt ma saan aru küll, mis tähendab, et surm on parim kaaslane. See paneb asjad õigesse perspektiivi. Aga kogu aeg maailma sellest perspektivist vaadata küll ei jaksaks. Palju mugavam on elada oma mugavat elu ja ignoreerida. Mida ma praegu teengi.-
No nii ongi, nii asi käibki, ega heast pest ikka ei hakka ja kuis ee hakkab energiat võtma, pingutusi nõudma ja kui suur see tegelik huvigi on. Ja huvi olemasolu pole käsk vaid see peab kuskilt ise tekkima.
Praegu paistab mulle, et arenguga vist ongi nii, et selleni viib kõige paremini meeleheide või mingi ekstreemne rahulolematus praeguse olukorraga, või siis mingid ekstreemsituatsioonid, kus on vaja leida väljapääs väljapääsmatust olukorrast ja kus tuleb tegutsema asuda, sest muud lihtsalt ei jää üle. |
Kipub nii olema. DJ ütles sellekohta, et kogumispunkti nihkeid või liikuma hakkamisi võib tekitada nälg, haigused, ekstreemsused jne. muidu naljalt asi ei liigu. Kuid pole ju hea nälgida või ekstreemitada või pidevas unepuuduses püüelda olla, see on siiski ka lõpuks ikkagi kurnav, kuid jah lahtihäälestusele võib see mõnikord kaasa aidata aga ikkagi ei pruugi see viia lausa välja inimlikust maailmast nii, et tekiks tõsine mineka ja kogemused ja mäletamised ja muud ekstreemsused.
Tegelikku maailma vaadates siis isegi väga hulludes olukordades naljalt ikkagi teadvustasand ei liigu või unub hiljem kui kord paar liikuski, sest puudub teadlik ühendus, mis saadakse paljude kogemustega.
| Tsiteerin:: |
| Kui aga elu on suht mugav ja sa oled sellega sisimas rahul, siis sa lihtsalt ei viitsi ennast pingutama hakata, sest puudub mõjuv reaalne vajadus ja motivatsioon. Et arengut käima lükata, oleks aga vaja mingit algset tagant tõukamist või meeletut üliinimlikku pingutust. Aga võib-olla olen lihtsalt laisk. |
Nii on. aga üliinimlikust pingutusest vaevalt asja saab. Kuna reegleid ei ole nagu nõiad ütlevad, siis kuhu see pingutus suunata, vaimul pole suundi ja inimene ei arva Vaimu kunagi ära.
Kuna Vaim on vaba siis lahtilaskimise põhimõte ongi vabaks. Iga pingutus on aga suund ja kinnistaja. Kui te siin kirjutate, siis järelikult mõtlete asjast ja kui mugavas elus, siis sellele ju mõtlete, mudu siia ei kirjutaks kui huvi poleks või kuidas? ja mida vaim teiega teeb on väga individuaalne.
Ainult siis pole individuaalne, kui me Vaimu ei kuula ja hakkame mingit üht joont ajama, arvates et see viib Vaimuni või vabadusse, ei see ühene tee taha sinna ikka viia küll, pigem ühte kildu mosaiigis ajama.
| Tsiteerin:: |
| Igatahes olen viimasel ajal mõelnud, et kas saaks endas kuidagi kunstlikult seda ekstreemset rahulolematust ja meeleheidet genereerida. Et lihtsalt võtaks kord kätte ja asuks endale sisendama, kui Nõme ja Mõttetu kõik ikka on. Vajalik oleks jõuda äratundmisele, et tegelikult on kõik ikka väga halvasti. Umbes et võtaks alustuseks meeleheite ja masenduse oma parimaks sõbraks (surma vast esialgu siiski mitte). Ei tea kas sellest võiks abi olla? |
Kunstlikkus on jällegi mingi ühe joone ajamine, sest sa tead, et teed seda vägisi, tegelikkuses oled teisel lainel hoopis ja hakkad sisendama midagi mida sa võibolla ei tahaks endamisi sisendada, lihtsalt selleks et midagi kogeda, ja miks halvasti kui ei ole ? kui pole halb, siis ei saa seda halvaks teha vägisi, kui on siis on ju kohe tunda et jube halb on.
Mingit kasu pole enda vägistamisest.
| Tomas Gardenas kirjutas: |
| Nüüd, olnud saanud juurde teadmisi, otsustasin ühel hetkel, et vsjoo ja mina loobun kõigest, hakkan tervislikult toituma jne jne. Kõik, asi oli otsustatud päeva pealt. Minu inimliku poole vanad harjumused suutsid selle välja kannatada vähest aega, juhtus isegi, et jäin haigeks (taastun hetkelgi). |
Et kas sa teadlikult väljendasid end nüüd nii et jätsid maha ja hakkasid taimetoitlaseks või mõtlesid midagi muud aga selpuhul on tegu ühest kinnijäämisest teise üleminekuga. Mõtted, üleminek, tervsilikku toitu, taimetoit on vägagi objektiivne suunitlus, on küll oma endise enda mahajätmine aga keeramine teise suunda, võttes vastu teised koormad, mis samaoodi aheldavad siis kui see muutub jändamiseks uuel suunal.
| sofie kirjutas: |
Arvan, et kui endale sisendada meeleheidet teadlikult, siis kuhugi sisemusse jääb teadmine oma ettevõtmisest ja see ei tekita soovitud efekti, sest sama moodi saab ennast siis meeleheitest välja viia.
Hea oleks jõuda kogemuseni ja mäletada kogemust millestki hoopis teisest (aegruumist, aegruumitusest, rännakutest, sisemisest vaikusest) ning sellega ühendusse jääda.
Meeleheite efekt tuleb pigem vast sellest, mis järgneb siis kui meeleheitest lahti lasta, kui tunda, et nüüd ei oska ma enam midagi teha selles meeleheites ja siis jätta heide sooritamata, lihtsalt olla. |
Just nii on.
Ja eks siinsetest mu vastustest tundub nagu midagi teha ei saagi siis, kõige selle vabaks saamisega , ja ega saagi asi ongi paratamatu. Jeesus ei rääkinud ilmaasjata kõige mahajätmisest ja et taevavärav on kitsas kui nõelasilm, kuid ta ei mõistnud kedagi hukka, kui inimene kohe kõike sellist ränka ei suuda ja ütles ühes teises kohas "mitte mina ei aita teid vaid teie usk..."
Väga lihtne värk, keegi käse teid punnitada, pingutada või muul viisil end läbi kurnates. Kui muud pole on usk ja kui usk on tugev siis muutub see taotluseks ja mil moel see teostub ja millal, seda teab vaid vaim . |
|
| Tagasi üles |
|
|
renata
Liitunud: 3 Okt 2006
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Teis Veeb 12, 2008 9:43 pm Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: |
Betty kirjutas:
Oota vaid / Vahel keset ööd ma tunnen korraga kurbust ja on nukker mu meel
Oota vaid /Mõnel vaiksel ööl ma näen nii lummavat und, kui siis, kui üles ärkan, keelab mind hirm
Oota vaid /Mõnel vaiksel ööl ma aina igatsen, ootan ja sel hetkel haarab mind õud
Oota vaid /Mõnel vaiksel ööl mind sünge pimedus lummab, nii et vastu panna puudub mul jõud
Oota vaid / Kuulen kaugelt häält, mis kutsub mind
Oota vaid /Kuulen kaugelt häält mis kutsub mind
Vabaks saab vaid loobudes,
Kui sa hülgad maise pinna
Ja märkad peagi joobudes,
Et sa maksid õige hinna
|
Mulle ka Öölaps meeldib, see oli kunagi üks mu lemmiklugusid!
| Tsiteerin:: |
Tomas-G. kirjutas:
Jõudu kõigile! |
Jõudu sullegi misiganes harjumustest lahtilaskmisel. Olen nõus, et vist polegi maailmas midagi raskemat, kui iseennast ja oma harjumusi muuta. Üks selline mõte veel, et kuna olen elanud mitmetes erinevates kohtades, siis olen täheldanud, et harjumusi on lihtsam muuta siis, kui näiteks kolida uude kohta elama, minna teise kohta tööle või teha muu põhjalikum muudatus, sest koos sellega on palju lihtsam ka kõik teised pisemad harjumused, millest oled ammu soovinud vabaneda, korrapealtmaha jätta.
| Tsiteerin:: |
Sofie kirjutas:
Meeleheite efekt tuleb pigem vast sellest, mis järgneb siis kui meeleheitest lahti lasta, kui tunda, et nüüd ei oska ma enam midagi teha selles meeleheites ja siis jätta heide sooritamata, lihtsalt olla.
|
Huvitav mõte, peaks selle üle veel järele mõtlema...
| Tsiteerin:: |
Sofie kirjutas:
Arvan, et kui endale sisendada meeleheidet teadlikult, siis kuhugi sisemusse jääb teadmine oma ettevõtmisest ja see ei tekita soovitud efekti… |
| Tsiteerin:: |
Vaatleja kirjutas:
Kunstlikkus on jällegi mingi ühe joone ajamine, sest sa tead, et teed seda vägisi, tegelikkuses oled teisel lainel hoopis ja hakkad sisendama midagi mida sa võibolla ei tahaks endamisi sisendada, lihtsalt selleks et midagi kogeda, ja miks halvasti kui ei ole ? kui pole halb, siis ei saa seda halvaks teha vägisi, kui on siis on ju kohe tunda et jube halb on.
Mingit kasu pole enda vägistamisest. |
Tuleb jah välja, et ei ole kuigi lihtne endasse piisavas koguses kunstlikku meeleheidet sisendada. Sest see jääb siiski veidi kahvatuks võrreldes päris ehtsa meeleheitega. Ja ikkagi on see ka veidi võlts. Oletasin, et toimida võiks see, kui tuletada meelde kunagi varem tuntud meeleheidet ja siis püüda viia ennast tagasi samasse situatsiooni ja seda uuesti samamoodi läbi elada. Aga see ei ole ikka päris see.
| Tsiteerin:: |
Vaatleja kirjutas:
No nii ongi, nii asi käibki, ega heast pest ikka ei hakka ja kuis ee hakkab energiat võtma, pingutusi nõudma ja kui suur see tegelik huvigi on. Ja huvi olemasolu pole käsk vaid see peab kuskilt ise tekkima.
|
Huvi on olemas, aga on ka mõjuvaid vastuargumente. Nt üks õudne kogemus, millest ei taha rääkida. Kardan, et äkki ma ei tule asjadega toime. Seega on vist küsimus otsustamises, et ma ei tea ise ka päris täpselt kas ja mida ma täpselt ikkagi tahan. Või ei taha lahti lasta, sest mulle meeldib, kui asjad püsivad kontrolli all. |
|
| Tagasi üles |
|
|
muriel
Liitunud: 23 Juun 2008
Postitusi: 72
|
| Postitatud: Esm Sept 22, 2008 11:03 pm Teema: |
|
|
tahtsin ammu ühe psühhonaudi arvamust siia tsiteerida ja see siin tundub olevat sobiv koht. Autor Jim DeKorne ja raamat Psühhedeeliline shamanism.
| Tsiteerin:: |
Ma ei usu, et psühhedeelilised droogid oleks midagi enamat kui kasulikud katalüsaatorid, abivahendid teadvuse laienenud seisundisse jõudmisel. Nende pidamine mingiteks pühadeks aineteks, mida sageli tehakse sarnaneb sõrme austamisele, mis osutab kuu poole.
See, kas taimed "sisaldavad" vaime või Kõiksust, on minu jaoks kahtlane, kuid ma oleksin küll viimane, kes veenaks teid hüpoteesi õigsuses, et see pole nii. Ma lihtsalt ei tea seda; mul on küll olnud DMT-visioone, aga ma ei väida midagi. Vastupidi, see on minu tõeline arvamus Gnosise kohta; teada, et ma seda ei tea, on vähemalt üht asja tõeliselt teada. Kuni minu uudishimu, soov teada saada näib olevat piiritu, ei tekita see teadmine minus erilist depressiooni ega pane kartma, nagu oleks siis, kui oleks tegemist mingi võrreldamatult tõsisema katsumusega.
Kui mul palutaks teha lühikokkuvõte sellest, mida ma praegusel hetkel arvan kujutlusilmade olenditest, siis oletan, et need on inimteadvusega "ristiolevate" ruumimõõtmete elanikud; nad on nii "head" kui ka "halvad" ja meie aja/ruumimõõtmetest vaadates on väga raske neid kahte eristada; nendega suhtlemine on meie vaimse arenemise võimalus, evolutsiooniline valik, mis annaks võimaluse avaradada oma teadvust nii palju, et neid olendeid nende enda kodumurul kohata ja õppida neid tundma ilma olemata nende haletsusväärne ori. See võib osutuda meie initsiatsiooniks transpersonaalsesse täiskasvanuikka. Minule on see siiski vaid mäng erinevate tasemete ja väärtustega, kuid see on Müsteeriumi, Tundmatu piiride purustamine, nendest üleastumine. Igaüks meist soovib avastada ning tundma õppida omaenda psüühikamängu. Siia näib sobivat tsitaat ühest minu artiklist:
"Eile olin ma oma töötoas, kui koerad suure hooga sisse tormasid, võisteldes omavahel õiguse eest saada peremehe käest hellitusi. On kujunenud nii, et ma olen nende jaoks nagu jumal; nad võistlevad kogu aeg omavahel, et saada rohkem inimese tähelepanu ja hellitusi ning sellest ei näi neile kunagi küllalt saavat.
Mitte miski ei keela ju neil kolmel suurel ja tugeval loomal elamast sama vabalt kui elavad kojotid mägedes; mitte midagi ei hoia neid siin kinni, peale nende endi "usu", et nad vajavad mind, et ainult mina annan neile süüa.
Suhted inimeste ja jumalate vahel näivad olevat vaid veidi teistsugused. Jumalate ees pugemisega, mis sarnaneb koerte käitumisega oma peremehe ees, paistame ütlevat: "Sa alandad mind, kuni ma sinusse usun, kuid palun, vahetevahel ka toida mind lootusega hajutades mu kartust, et minu olemasolu on mõttetu" |
|
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Sept 25, 2008 6:24 pm Teema: |
|
|
| Tsiteerin:: |
Ma ei usu, et psühhedeelilised droogid oleks midagi enamat kui kasulikud katalüsaatorid, abivahendid teadvuse laienenud seisundisse jõudmisel. Nende pidamine mingiteks pühadeks aineteks, mida sageli tehakse sarnaneb sõrme austamisele, mis osutab kuu poole.
See, kas taimed "sisaldavad" vaime või Kõiksust, on minu jaoks kahtlane, |
See on juba kainem mõtlemine 
Kõik objektiivne saab olla vahend, mitte ise see. Kui pidada siinset objekti selleks pühaks, siis on tegemist taju puudulikkusega, olles kinni objektiivses.
Selviisil kummardatakse ja idealiseeriakse ka muid asju nt. teist inimest, looma, kivi, puud, mõned ka konte, mida iganes, kõik see on vahendi kummardamine, samastades seda sellega nagu see olekski ise see jõud.
Jõud väljenduda teatud vahendite abil, või kes ise juba piisvalt teadlik siis vahenditeta. Pole vahet kas olla shamaan, nõid või sensitiiv, kui pidada vahendeid jõu andjateks on tegulaiemale "nägemise" puudulikkusega. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Kaspar
Liitunud: 22 Märts 2010
Postitusi: 261
|
| Postitatud: Kolm Märts 31, 2010 10:20 am Teema: |
|
|
Ma räägiks natuke siin teemas enda elust.
Niikaua kui ennast mäletan niikaua on mul ka sees olnud mingi igatsus millegi kauge järele,mida ma siiamaani taga ajan.Arvan,et kõik inimesed kes vaimsele teele suundunud tunnevad miskit sarnast. A noh see selleks.
Igaljuhul kuskil 15 a kuulsin narkootikumidest ja juttudest,et need viivad sind kuhugile kaugele ära.Ma olin lausa sillas ja kohe tekkis ka nagu õhust seltskond mu ümber kust tekkisid ka kontaktid igast inimestega kelle käest sai kõike(Peaaegu) mis vaja.
Eks algus oli sama nagu alati pea kõigil.Alkohol,Kanep,ecstasy,terav paljak(seen),LSD jne.
Mulle kohutavalt meeldis oma teadvust avardada,ja näha kõikvõimalikke olendeid ja veidraid maailmu.Märkamatult kadusid kontaktid sõpradega kes ei tarvitanud asju.Ja asemele tulid igast psühhonaudid.
Kuskil 4 aastat ma olin pidevalt pilves.Kool jäi tahaplaanile,ainuke mis mind huvitas oli teised reaalsused. Eks ma uurisin samal ajal ka kõike vaimukirjandust igaltpoolt.Arvasin,et piisavate teadmistega ja psühhotroopsete ainetega saan kiiresti teadjaks.
Nii siiski ei läinud,mingihetk taipasin,et nii enam ei saa.Võtsin uue suuna.
Kui enne otsisin valgustatust ainete läbi siis lõpuks taipasin,et väline on kaduv ja sisemine on igavene.
Ajapikku kadus huvi ka kõige psühotroopse vastu ja nüüd otsin teadmisi enda jõu pealt mitte välisest.
Praelt olen kõigest neist ainetest loobunud ainult tubakas ja alkohol aeg-ajalt ''löövad välja'' .
Aga jah tulemuseks kaotasin inimesd kes oid mulle sõbrad,aga kuna neid sellised asjad ei huvitanud ja mind jälle nende asjad ei huvitanud siis sõprus jahenes kuni kustus.Ka psühhonautidega sõprus jahenes kuna ma otsustasin mitte enam tegeleda ainetega.
Mõned inimesed siiski tulid ja osad ka jäid kelledele mu maailmavaade vastukarva polnud.
Vastumeelne on mulle vaadata noori kes absoluutselt teadmata miskit nendest taimedest viskavad kahe suupoolega neid alla mõttega''eks näis mis saab''.
Ise alles nüüd hakkan tasapisi mõistma mis asjad need ained sellised on,ja kui palju tuleb enne ennast harida ja täiustada,et üldse miskit sellist tarbida.
Mu arust on vale ka praegune poliitika nende ainete asjus.Iga laps saab neid kergemini kätte kui alkoholi.Lisaks on nähtud kuidas mafia võrgustik aitab ka muude ainete peale.Ise suitsetasin ka aint kanepit alguses,aga kui kanepidiilerilt saab ka ecstasyt siis ei lähe kaua kui huvi tekib. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Kaspar
Liitunud: 22 Märts 2010
Postitusi: 261
|
| Postitatud: Kolm Märts 31, 2010 10:31 am Teema: |
|
|
Arvatavasti ka huvi kõikvõimalike ainete vastu ei rauge enne kui inimesed saavad võimaluse,oma hinges valitsevat tühjust rahuldada vabalt saadavate teadmistega,mis õpetavad miskit praktilist,mitte raha ja kaduva kultust.Kui kõik inimesed on võtnud suuna inimlikkusest välja millegi igavese otsimisele.Kui kõik vaimne ei ole enam tabu.Kui on piisavalt''valgustatuid'' ja kõigest saab vabalt rääkida,mitte et sind hulluks peetakse.
Arvatavasti legaliseerimine oleks parem lahendus kui praegune poliitika selle kohta,aga ka legaliseerimine on poolik ja tegelik põhjus jääb ikka lahenduseta. |
|
| Tagasi üles |
|
|
tom
Liitunud: 26 Sept 2006
Postitusi: 326
|
| Postitatud: Reede Apr 23, 2010 9:55 pm Teema: |
|
|
Siis kui lumi sulama hakkas käisin lähedalasuvas rulapargis. Mõtlesin, et võiks korra sõitma minna. Tunnen,et rulatamine maandab häste. Paraku oli rulapark märg ning enamuse ajast lihtsalt istusin ühe rämbi peal ja popsutasin sigarette. Park asub põllupeal. Oli ilus päikesepaiste ning lumi sulas.
Pistsin klapid kõrva ning kuulasin rahulikku muusikat ise samas üha vaiksemaks ja vaiksemaks jäädes. Olin vist silmad sulgenud, ühelhetkel neid avades nägin, et kõik kohad on pisikesi jaanimardika taolisi niidikesi täis. Pidevalt vibreerides igassuunas, kõikjale kuhu vaatasin.
Mõtlesin, et mis küll nod olla võiks ja nad hakkasid hajuma. Lõpuks kadusid.
Keskendusin uuesti, lasin end vajuda, sulgesin silmad ning neid avades olid jällegi heledad niidiussid mu ees vibreerimas. Seekord püsisid nad kauem kuna proovisin võimalikult vähe möelda ning selle asemel hoopis uurida neid kuidas nod reageerivad vms.
Meenusid kogemused võitluskunstidetrennist mil olin heiteid tehes matile selili kukkund ning samuti neid vibreerivaid ussikesi näind.
Seal rulapargis rämbil istudes muutkui vaatasin neid ning proovisin alalhoida, et nad ei kaoks. Lõpuks nad ikka kadusid ning kutsusin nad uuesti esile ja nii mitmeid kordi, kunaks olin väsinud ning otsustasin koju minna.
Tarbisin noil hetkeil mitu sigaretti.
Pärast seda pole neid ussikesi enam näind, pole proovind kah näha.
Ma mõtlen, et ehk on Vaimul minuga kah mingid plaanid. miks ma muidu läksin rulaparki kui seal sõita ei saanud ning otsustasin niisama passida. oeh. |
|
| Tagasi üles |
|
|
kaheksa
Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 186
|
| Postitatud: Laup Apr 24, 2010 10:34 am Teema: |
|
|
Tom, sul paistab nende niidikeste nägemise peale annet olema.
Mind huvitab parajat moodi, kuidas on lugu nende niidikestega, mida iga vahekorras olnud mees pidada jätma naise külge, et temalt energiat saada 7 aastat. Et kas keegi on üleüldse neid niidikesi v ussikesi näinud ka või aeti Taishale "Nõidade üleminekus" lihtsalt pada, et ta oma meeste tagaajamisest kergemini üle saaks?
Ühes nö ebavõrdses armusuhtes olen ise seda niiti näinud (see oli puhtal kujul vampiiritsev suhe mehe poolt), aga kas üldiselt alati mees jätab selle niidi ja veel 7ks aastaks - no ei tea? Ja siis veel selline juhus, kui naine vampiiritseb mehe kallal?
Kui midagi näed, anna teada, kui sobib ... |
|
| Tagasi üles |
|
|
tom
Liitunud: 26 Sept 2006
Postitusi: 326
|
| Postitatud: Püh Apr 25, 2010 8:00 am Teema: |
|
|
Noh, pärast seda kui masinlikult endale igasugu maagilisi sooritusi või unenägemist vms pealesurusin ja seeläbi kannatada sain otsustasin asjal minna lasta ja ise mitte midagi teha. Ainus mis vajalik on taodelda teadmisi, see kuidas need kohale tulevad on kõigil individuaalne.
Viimati lugesin Vaikuse Jõudu CC poolt. DJ oli noor võibolla 24 aastane, elujõuline, tugev, turske noormees. Nagual Julian ehk dJ heategija ütles talle, et põhjus miks ta nii elujõuline on peitub selles, et ta pole kunagi naisega olnud.
Sellest järeldasin, et asi on mõlemapoolne.
Aga kui prooviksin masinlikult niiviisi näha, siis ilmselt ei tuleks sellest midagi välja. Ehk kõik omal ajal. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Püh Apr 25, 2010 8:31 am Teema: |
|
|
Neid niidkiesi või ka valguslaike vms. on näha ka siis kui on mingi väike nihe teadvuses mida ise ei tea alati endal olema, võib ka olla madal vererõhk, kus vahel ka musti plekke nähakse.
Kuid kui nendega midagi peale pole hakata, siis on kama kaks kas näed või mitte. Nõidade õpetused sellest olid jah õpilastele maailma sisukamate asjade selgitamine peale mehe-naise tagaajamiste ja pinnalise nägemise.
Mis aga üksteise kargamisse puutub, siis mees kui külvaja ja võtja pool tungib naise energeetikasseja sealt ka mõjutab teadvust, kuigi naine võib väita et ta sai ka, siis teadvuse helendusest on võetud mitte bioenergeetikast, bioloogia ja inimlikkus saavad enamasti sex suhtest jõudu juurde aga teadvust see ei kasvata vaid vähendab kuigi seda ei panda iial tähele õigemini see nihutab teadvuse piiratumasse asendisse, misaga elus välja ei paista sest elu möödub duaalses inimlikkuses.
Nt. nagual naisi võeti ja otisti rikkumata ja süütute noorte naiste seast, sest nende teadvuse helendus oli terve(muidugi nagual energia eeldused pidid ka olema, mitte igaüks ei sobinud)
Naise teadvus on nagunii maalähedasem ning naine kui maa, mis võõrast endasse laseb ja vastuvõtab, veel hullem vilja hakkab kandma on enda teadvuse jagamine ka endas kasvavale viljale(järglane), muidu see ei saaks ellu ärgatagi.
Nii nagu vana kartul tohletab ära kui uued ümber kasvavad, paraku, mõni rohkem mõni vähem.
Naisvampiirlus rüüstab mehe energiakeha, see rikub ka teadvust aga naine kui see on energiavampiir ei ole just kõrgel tasandil ja madallend röövib madalaid energiaid, mees võib impotendiks jääda või uut naist otsima minna. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Reede Okt 08, 2010 8:23 am Teema: |
|
|
“Punane kärbseseen mõjub nagu pudel õlut”
08. oktoober 2010 00.06
Käputäis teadjamehi naudib sügiseti seent, mida enamik eestlasi suhu pista ei julge.
Punase kärbseseenega hirmutatakse eestlasi lasteaiast saati. Ent rännumees ja loodusteaduste populariseerija Hendrik Relve leiab, et inimesed võiksid temasse suhtuda senisest sõbralikumalt.
„Punast kärbseseent ei peaks nii paaniliselt kartma – valget ja rohelist kärbseseent tuntakse halvemini ära ja need on palju ohtlikumad.“
Kui meie metsade kaunima ja müütilisema seene omadusi põhjalikult tunda, ei pruugi tema väikesest mekkimisest eriti midagi juhtuda. „Kui seenel mürgist osa, nahka, peal pole, siis väikse tüki kübarast võib küll iga inimene suhu panna – maitsta, et mis asi see on. Punase kärbseseene kübaral on kerge pähklimaitse,“ räägib Relve ja lisab kohe, et kärbseseene mõju inimestele on väga individuaalne ja nii mõnelegi võib ka väiksema koguse proovimine halvasti lõppeda.
„Ma tean juhtumit, kus juba ühe väikse toore kärbseseene söömisest sõitis inimesel katus ära ja ta oli mitu päeva rivist väljas. Minul on temaga oma suhe. Ma tean täpselt, et kui ma söön näiteks kaks punast kärbseseent, mõjub see mulle nagu üks pudel õlut. Aga ta on täiesti ettearvamatu, kunagi ei tea, kuidas ta konkreetsele inimesele mõjub,“ hoiatab veelkord Relve.
 http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/punane-karbseseen-mojub-nagu-pudel-olut.d? |
|
| Tagasi üles |
|
|
JärgmineNihe
Liitunud: 23 Nov 2009
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Kolm Okt 20, 2010 2:16 pm Teema: |
|
|
Eile juhtus midagi imelikku. Kanepiga mul oma suhe, aegajalt suitsetan. Eile päevalõpul viskasin voodi peale pikali, sulesin silmad ja kohe hakkas silme ees midagi moodustuma(ma ei maganud). Kõigepealt nägin raamatut, ilmatama suur, siis läksin ühe lehekülje vahele, mis oli nagu vagu, ja selle lõpus olin mina...ei mäleta täpselt mis seal veel oli, aga ''minu'' taga oli veel midagi. Sealt edasi nägin miskit planeeti, liuglesin üle planeedi, taamal oli näha päikesevalgusekuma, ilusad värvid nagu meie ilusamad loojangud. Maapinnal olid valged mügarikud/kujud. kogu see planeet oli nagu hallikas/valge. Detailid olid väga selged, ma ei mõelnud üldse selle üle mis see on mdia ma näen, aga siis hakkas mõistus sisekõnet genereerima, , kohe hakkas kaduma detailide selgus. Suutsin kohe arutluse vaigistada ja tagasi pilti süveneda. Detailid omandasid jälle oma selguse ja siis tundsin, et mul on nina peal liblikas, kes tiibu raputab. Ehmatasin ja tõusun voodis kiirelt pool istukile, käega nina puututades. Siis vaatasin, et olen ju oma toas....
See liblika tiibade lehvitus mu nina peal oli nii tõeline, olin kindel, et liblikas on tuppa pääsenud ja nüüd sattus kuidagi mu teki ääre alla, nina peale.
Alguses mõtlesin, et ei kirjuta sellest, aga täna hommikul ärgates, avastasin, et nina on valus, nagu hakkaks miski mädavisktrik tekkima. Puudutades on valus. Aga siis meenus, et olin voodis vasaku külje pealt, ja nina parem pool oli üleval, ja just selle kohapeal ka see valutav punkt. Seal see liblik lehvitaski.
Ei oska midagi arvata, kuigi, eile ei olnud ninal häda midagi (: |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Okt 20, 2010 5:31 pm Teema: |
|
|
| Mõnikord on teadvuse nihe ka iseeneslik midagi muud tajuma, ning kujundlikud sümbolid inimese seest võivad vahel ka midagi ette näidata, nt liblikas ninaotsal ja pärast tekkinud asi sinna. |
|
| Tagasi üles |
|
|
JärgmineNihe
Liitunud: 23 Nov 2009
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Teis Nov 02, 2010 7:13 pm Teema: |
|
|
Mis arvamusel kanepist olete? Ilmselt paljud proovinud.
Mul isiklikult mingit laadne sõltuvus/suhe kanepiga. Suitsetan periooditi. Viimased 3 nädalat valdavalt igapäev teinud. Suitsetan üksi. Tihti on enne piibu tegemist selline imelik tõrkuv tunne peal, et ei peaks vist ikka tegema, aga mingi teine osa on nõus. Minutid peale suitsetamist olen muutunud. Tajun ennast ja maailma hoopis teiste nurkade alt ja näen enda vigu väga selgelt. Saan otseseid teadmisi oma küsimustele. Suudan näha oma mõttetute probleemide tagamaid ja lapsepõlvest alguse saanud stresse. Tihti suitsetan õhtuti, näiteks voodis olen erakordselt selges seisundis, näen selgelt enda teed ja olemust. Ma tean kuidas toimida või käituda, et ei langeks oma tühiste probleemide ohvriks. Naeran enda üle. Hommikul ärgates olen tagasi oma tava olekus. Kuigi see nõndaöelda ''tavaolek'' on siiski muutunud ja samas ei ole ka. Vahest näen ennast ikka vana minana ja mõtlen, et ma pole ju üldse muutunud.
Siis jälle ei suitseta nädalate viisi, isgei kuude viisi, kuni järgmise korrani. |
|
| Tagasi üles |
|
|
jupstykk
Liitunud: 27 Märts 2010
Postitusi: 59
|
| Postitatud: Teis Nov 02, 2010 7:19 pm Teema: |
|
|
No miks mitte kui tervis võimaldab.
Mul õnneks pole kanep ega muud asjad kättesaadavad ja pole ka viitsimist sellega tegeleda. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Teis Nov 02, 2010 7:22 pm Teema: |
|
|
| Kui vana asend tagasi tuleb on tegemist sellega et puudub püsiühendus, kõrgema teadvustamise ja tavalise vahel. |
|
| Tagasi üles |
|
|
JärgmineNihe
Liitunud: 23 Nov 2009
Postitusi: 91
|
| Postitatud: Teis Nov 02, 2010 10:24 pm Teema: |
|
|
| jupstykk kirjutas: |
| No miks mitte kui tervis võimaldab. |
Omast kogemusest võin öelda, et tervist koormab vähem kui tubakas.
| Tsiteerin:: |
| Kui vana asend tagasi tuleb on tegemist sellega et puudub püsiühendus, kõrgema teadvustamise ja tavalise vahel. |
Mismoodi seda olukorda parandada saaks? |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Nov 03, 2010 8:47 am Teema: |
|
|
Siis tuleb minna juba oma inimlikkuse, vigadeparanduse jms kallale ja täie tõsidusega ehk siis teha see elu osaks nn taotluseks. Sest peenem taju ja teadmisd ei ole siinse tasandi tavaosa.
Sellepärast ka narkotsiga liiale minnakse et teatud eufooria, tundmine jms on siis kohal kuid inhimlikkus on selles emotsionaalne, mis püsiühenduse korral aaga puudub, sest saabub kaine teadlikkus. Inimestel on alateadvuses paljudel see igatsus millegi enama järele ja narkots annab selle, kus tunned end paremini, targema ja julgemana jne. Püsiühendus aga eeldab lõpuks seda et seda kraami vaja ei ole, olles ise oma teadvustasandi tõusudga üks, kuid siis enam seda mõnutunnet pole, on vaid teadlikkus, mis purustab endised väärtused vundmendini ja siis pole teada kas te tahate seda enam. |
|
| Tagasi üles |
|
|
Mammu
Liitunud: 6 Okt 2006
Postitusi: 189
|
| Postitatud: Kolm Nov 03, 2010 10:06 am Teema: |
|
|
| JärgmineNihe kirjutas: |
Mis arvamusel kanepist olete? Ilmselt paljud proovinud.
|
Olen proovinud. Ja arusaamisele jõudnud, et see pole minu tee. Aga kogemus oli huvitav, ei kahetse.
Isegi pärast ühekordset doosi liikusin 2 nädalat kui "vati sees" (senikaua kui THC veel vereringluses oli. kuna ta on rasvlahustuv, siis eritub ta uriiniga välja suht pika aja jooksul - paneb neerudest putku kergesti...), Mr sofa ja Õieke andsid meeleseisundi muarust väga tabavalt edasi . Maailma häda ja viletsus jäi tõesti kuskile filtri taha kinni ja minuni ei jõudnud ning avastasin tihti, et olen olnud tundide viisi sisemises vaikuses.
Mind häiris asja juures see, et see polnud minu teadlik valik. Ma eelistan teed, kus teadlikult viin end ühte või teise meeleseisundisse. Mõnutunnet ma ei kogenud, pigem oli pohmakas ebameeldiv ja laksu all olles ei meeldinud mulle, et ma ei kontrolli oma keha (kõndimist, taju) . Igatahes minusugusele kontrollifriigile ei istu joobeseisund , mis saavutatud ükskõik missuguse närvissüsteemi blokeeriva ainega. Sama kogemus on operatsioonil kasutatavate narkootiliste droogidega...
Ja see nn teadvusetasandi tõusuga saavutatav "selgus" oli küll täheldav ja nägin paari mulle ehk tol hetkel olulist asja emotsioonivabalt - seega "kainelt", kuid vastus-teadmine oli see, mida tegelikult teadsin enne ka kui see oli emotsioonide vahu all peidus. Lihtalt pilt oli selline rohkem lajatav - ei mingit halastust iseenda suhtes ning vastu ei kobisenud ühtegi õigustust  |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
