Unenägemine.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Tehnika: Enda käte leidmine unest.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Jah, kirjeldab päris hästi head tahet, milles võib ilmneda ka taotlus. Kuid taotlus ei tarvitse ilmneda kui tahtest tulenev mõtteprotsess liigselt seob ja vajalikul hetkel ei peatu.

Kui unes oma käed leida ja teadvele tulla sellest et ollakse unes ja vaadeldakse siis selle teadlikkusega oma käsi, siis on tegemist teadvuse rännakuga.

Sellised teadlikud nihkumised on peaaegu võimatud tulema, sest Vaimsete asjadega tegelemine ongi peaaegu või täiesti võimatute asjadega tegelemine, kuid need saavad olla kusagil ja kellegil siiski võimalikud, ning vähemalt teoorias väga paljudele võimalik.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Siin on ka miskit infot

http://lucidity.com/

Keegi Stephen LaBerge on selle Lucidiy Institute'i asutaja. Ma pole väga sügavuti süvenenud tema tegemistesse, aga põhimõtteliselt ta on miski teadlane, kes uurib unenägemist ja väidab, et igaüks saab sellega hakkama, kui tõesti tahab ja harjutab. Teeb mingeid katseid ka inimestega. Kuna ma pole sügavuti süvenenud, siis ma ei tea, millised on tema vaimsed huvid või teadlikkus, aga ühte raamatut olen natuke lugenud, ja see tundub päris kasulik, et unenäegmist arendada.

Mõned kohad seal raamatus on küll veidi kahtlased, näiteks väidab ta et unenägemine on täiesti ohutu Rolling Eyes

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Samas on nad uurinud ka kehaväliseid kogemusi. Ma ei tea kas ta ise seda kogenud on, aga mingi uurimusgrupi kohta lugesin, et seal neid oli olnud inimestel. Ja need hakkasid mingite vibratsioonide ja valjude helidega. Ning erinevad variandid olid, kas ärkvelolekust otse või keset magamist väljusid kehast, kas teadvuse rännakust või tavalisest unest.

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

seejuures ilma igasuguse teadliku taotluseta.püüdluseta.vähimagi üritamiseta.
üritasin viimati mitu aastat tagasi(kui viimati castaneda unenägemist lugesin).siis ei õnnestunud.loobusin.kaotasin teema vastu huvi.
aga täna öösel teadsin jälle,et ma unes olen.ja kuivõrd ma seda teadsin,siis tahtsin endale selle tõestamiseks oma käsi näha.mõtlesin,et ma vaataks nüüd ma käsi.
ja seal nad olidki.
see oli nagu mingi arvutiprogramm.kõik oli must.ja mu käte piirjooned hakkasid selgemaks muutuma.heleda erkrohelise värviga käte piirjooned.
ja ma liigutasin oma käsi,ja need käed liikusid...
selle peale hakkas mul õudne,ja ma mõtlesin,et ma ei taha seda ju.hirm oli.
ärkasin üles.
kas see oli päris?või mõtlesin ma selle kõik oma unes lihtsalt välja?
kas see saab juhtuda siiski iseeneslikult sama hästi kui?oma käte unes leidmine.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Nägid und sellest et näed oma käsi, sul tuli unes meelde et tahtsid oma käsi näha ja nägidki. Mingid väljamõtlemist polnud aga unekujundid ei vasta alati või väga tihti meie ilmsi kujutlustele. See oli kasvõi kunagise tahte ilmnemine nüüd aga et asi oli imelik siis ei tulnud see täiega üle.
Saab ikka juhtuda iseeneslikult, sest kunagi sa ju tegelesid sellega, see tegelemise mälu on ikka alles, oled teadlikult tegelenud ja üritanud ja nüüd oli see sul meeles, ajal pole tähtsust. Aja järjepidevuse tähtsus on vaid ühikonnas, et see toimiks. Sellised kunagised taotlused või harjutused või tahtmised võivad mis ajal iganes ilmneda, sest vaimus puudub aeg. DJ ütleski et taotlus ilmneb kuskil ajas, sel pole ette määratv ajaliselt kuskil tuleviks mil ta nüüd ja täna peaks täituma.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Minuarust päris hea lehekülg, lühike aga see eest kasulik.

http://lucid.atspace.com/

Oleks tore kui keegi viitsiks asja ära tõlkida Wink

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Dreamer · Liitunud: 21 Juul 2007 Postitusi: 8

Lugesin kusagilt et kui sul on digitaalne käekell, siis saab unes reaalsustesti teha nii et kui unes kella vaatad ja püüad numbreid mõttes muuta, siis need muutuvad. Ostsin omale käekella ja tänu sellele olen 2 korda unes teadvuse saavutanud. Üks neist siis selline:
Ärkasin unes. Vaatasin kella ja proovisin numbreid muuta. Numbrid muutusid. Sain aru et olen unes. Läksin kõrvaltuppa ja siis tuli pähe et peaks proovima teha seda mida päriselus teha ei saa ja mulle tuli pähe lendamine, sest seda soovitatakse peaaegu igalpool kus lucid dreamingust kirjutatakse. Läksin akna juurde ja kujutasin ette et kerkin. Tundsin kuidas ma muutusin kergemaks ja pind hakkas jalge alt kaduma. tegin silmad lahti ja nägin enda kõrval oma maja. ma olin umbes poole maja kõrgusel. vaatasin ülespoole ja nägin suuri tammeoksi(Mul on maja kõrval väga suur tamm) Ma tõusin sellest kõrgemale ja tiirutasin maja kohal. See oli vägev tunne Very Happy

. Siis läksin tagasi tuppa. Magasin oma vennaga samas toas ja ma nägin et ta magas oma voodis. Proovisin temaga rääkida. Rääkida oli väga raske nagu midagi takistaks häälel välja tulemast. Lõpuks sain normaalse hääle ja küsisin et kas ta kuuleb mind. Arvasin et kui ma unes räägin räägin ka reaalsuses. Mä nägin et ta oli ärkvel ja ma tahtsin näidata et lendan. kui ta vaatas ei tulnud mul midagi välja, aga kui ta magama jäi kerkisin vaikselt vastu lage Smile

vabadus · Külaline

Reaalsuskontrollid aitavad kindlasti unes teadvele tulla. Eriti kui on juba piisavalt teadlikkust ja unes tekib vahest iseenesest küsimus, kuidas mingi olukord või objekt saab olemas olla. Näiteks:

Kuidas ma Soome sain, pole ju kunagi Soomes käinud?
Kas pole mitte kummline, et sellel mehel on rohelist värvi nahk?
Olles koos inimesega kes reaalses elus on surnud, tekib kummaline tunne, et seda nagu ei saa toimuda.

Tavaliselt leiab meel sellistele küsimustele 100%-l juhtudest ratsionaalsed vastused. Näiteks:

Ilmselt pidi sõber Soome minema ja kutsus mindki seekord kaasa.
Mees värvis kodus seina roheliseks ja pärast pestes ei saanud end enam puhtaks, kuna värv oli nagu tint nahka imbunud.
jne.

Igatahes unes on igal sammul selliseid loogikavastaseid märke, mis peaks meile ütlema, et tegemist on unenäoga. Tulles nüüd tagasi sellise inimese juurde, kes juba oskab tähele panna taolisi unes tekkivaid küsimusi, võib öelda et sel hetkel tuleks teha reaalsuskontroll. Kuna me oleme harjunud absurdsustele igasuguseid kavalaid põhjendusi ja seletusi välja mõtlema, siis unenägu läheb lihtsalt edasi. Aga võib ka kasutada võimalust tõestada endale, et tegemist on unega.

Kui harjutada reaalsusteste tegema ka tavaelus - näiteks siis kui inimene teeb või kohtab midagi ebaharilikku - jääb harjumus külge ja harjumuse tõttu tuleb omakorda unes meelde reaalsustesti teha.

Siin on aga väike konks, mille eest oskan hoiatada. Nimelt avastasin vahest end unes reality check'e tegemast ja rahulikult edasi magamast. Tegin selle vea, et päeval kontrolle tehes olin harjunud sellega, et nagunii olen ärkvelolekumaailmas ja alateadlikult ootasin kontrollimisel sellele kinnitust. Neid teste tuleks teha nõnda, et tulemust juba ette ära ei otsusta ja tõepoolest huviga proovid, et olen unes või ei.

Ise kasutan kerget hüppamist, sõrmede arvu lugemist, käe läbi klaasi torkamist, kella vaatamist ja eelkõige mõne sõna või sümboli korduvat lugemist. See viimane toimib alati (nagu enamus teisigi) ja on minu jaoks on kõige mugavam.

Dreamer · Liitunud: 21 Juul 2007 Postitusi: 8

Esimest korda kui ma unes teadvusele tulin oli nii et, sõitsin autoga kodust välja ja ühe kurvi juures läks tee vasakule(Reaalsuses ei lähe). Pöörasin sinna ja sain aru et läksin valesti. hakkasin tagurdama ja siis lõi mulle pähe et tegelikult ei lähe sinna ühtegi teed . Järsku olin autost väljas ja ei osanud midagi teha. ja siis hakkas vaikselt pilt ära kaduma.
ühel teisel korral sain aru et unes olen nii: Põgenesin kellegi eest. jooksin ja tuli väike kallak allapoole. Enne seda ma tõukasin, et hüpata kõrgemale. Peale tõuget lendasin vähemalt 10-ne või 20-ne meetri kõrgusele ja siis taipasin, et see pole võimalik ja ma näen und. Ma kartsin kukkuda vastu asfaldit ja kujutasin ette et lendan, ajasin käed laiali ja lendasin nagu lind. Imelik oli see et keegi lendas minust samamoodi mööda nagu see oleks tavaline asi .

Jah, uned on täis asju mis ei ole võimalikud, aga alati ei saa nendest aru.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

vabadus · Külaline

Ja nüüd mõtle sellele, et suurem enamus sinu elus juhtunust on sul samuti meelest läinud ja ega vahest olulisemadki sündmused niisama meelde ei tule. Tõsi, unenäokogemusi on palju lihtsam unustada. Vahest näiteks enne magamajäämist tagasi mõeldes võib jõuda mälestusteni, mis tõsiselt üllatavad ja panevad mõtlema, et tegelikult on elus ikka igasuguseid asju juhtunud. Aga piisava kirjelduse või mõttes tagasimineku ja seoste leidmisega saab meelde tuletada isegi väga lühikesi või ebaolulisi unenägusid. Natukene vihaseks teeb mõte, et me nii kergesti unustame ja ei suuda lineaarset aega suuremas mahus hoomata.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Üks asi on siinpoolne mälu, see ei mäleta paljusi asju, teine asi on alateadlik mälu kuhu me salvestame ka asju mida kogeme lüll aga see jääb kusagile süvamaadele ja taustamälu aga on see mis hõlmab tervikut, mida tavaliselt inimene endal üldse olemas ei tea olevat.

Nt. CC nihutamine kõrgendatud teadlikkusse ja tagasi tulles ta mittemäletamine on sellele kinnitus, et ta kasutas ainult siinpoolset teadvust, ta ei kasutanud oma tervikut nagu nõiad, nt. DJ sellist asja nagu kõrgendatd teadlikkus ja siinpoolne ei esinenenud, vaid ta oli üks mõlemaga teadlikult.
Unedes on me teadvus teises asendis mida me ei praktiseeri teadlikkusega tavaliselt, ega inimene praktiseeri ka oma siinpoolset elu just täisteadlikkusega Very Happy

ning seepärast me võime end üllatada, et mis asju kogenud ja teinud oleme kunagi, nagu polekski see mina.

Kui nüüd selle kõige ühendajaks oleks tausta teadvus siis me mäletaks mõlemaid asju taustas ehk tervikus teadlikkusega, lapsepõlvest vanani välja ja kui omi mälestusi loeks, oleks kõik teada, millest koosnen nii unes kui ilmsi ja üllatushetkeid pole lihtsalt.

Et asi on eneseteadlikkuses, kas me mäletame enda tervikut või kilde. Kilde mäletades on meil üllatusi, sest osa kilde ei mäleta, tervikmälul pole kilde, vaid taustamälu.
Sõnad ei paindu piisavalt, üldjuhul ma ei kirjutanud suurt midagi Laughing

.