Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
 Postitatud: Püh Jan 04, 2009 5:59 pm Teema: Ilmingud |
 |
|
Tartu taevas oli korraga kolm päikest
03.01.2009 14:47
| Tsiteerin:: |
Tartu elanikud võisid täna hommikul näha imeilusat vaatepilti: taevasse ilmus korraga kolm päikest.
«Eriti ilus oli atmosfääri mäng Tigutorni juures, kus päikese peegeldus tekkis kõrghoone kõrvale,» kirjutas Postimees.ee lugeja.
Ilmateadlase Ain Kallise sõnul tekib selline ilmastikunähtus talvel külma ilma ja selge taevaga, kui alla langeb peenikesi jäänõelu, nagu täna Tartus oli.
«Nendest tekibki selline halonähtus nagu valepäikesed - tavaliselt on neid kaks tükki kahel pool, umbes 22 kraadi kaugusel päikesest, vahel veel kolmas päris-päikese kohal,» rääkis Kallis.
Ilmateadlase sõnul ei ole tegu küll väga haruldase nähtusega, ent siiski on see ajaloos tekitanud päris põnevaid juhtumeid: «Näiteks on inimesed jätnud linnuse piiramise pooleli, sest sellist linna, mille kohal on kolm päikest, ei saa küll vallutada.»
Suvel peavad Kallise sõnul olema päikese halode tekkimiseks taevas teatud liiki pilved. |
 http://www.ilmajaam.ee/?id=64682&redir= |
|
| Tagasi üles |
|
 |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Püh Jan 11, 2009 5:31 pm Teema: |
|
|
Mida ennustasid kolm päikest taevas?
| Tsiteerin:: |
Kolmandal jaanuarikuu päeval sain õige mitu telefonikõnet. Hommikul olla Tartu kohal (ja ka mujal Lõuna-Eestis) nähtud taevas korraga kolme päikest. «Õõvastav vaatepilt,» kommenteeriti kogetut internetis.
«Mida see kaasa toob? On see ohtlik?» päris üks helistaja. Õigustatud küsimus: kui astroloogid kollitavad meediakanalites kaaskodanikke ennustustega, mida kõike alanud aastal meile kaela saadavad nähtamatud ülikauged planeedid, mida siis võiks küll teha kolm päikest korraga?!
Ja ongi teinud: leidsin vähemalt kaks juhust, kus nad on ajaloo käiku muutnud. Inglismaal Rooside sõja aegu ilmus 2. veebruaril 1461 Mortimer’s Crossi lahingu eel taevasse kolm päikest. Nooruke krahv Edward tõlgitses seda kui märki Isa, Poja ja Püha Vaimu toetusest. Innustust saanud sõdurid nottisid maha tuhat vastast ning paari kuu pärast oli troonil juba Edward IV.
Teine näide. Aastal 1551 piirasid Karl V väed Magdeburgi linna. Ühel päeval ilmus kindluse kohale taevasse särav kolmik. Piirajail tuli lahkuda, sest kuidas sa vallutad linna, mille kohal kiirgab korraga kolm päikest?!
Mida siis võiks arvata äsja meil nähtud vaatepildi kohta? Aga seda, et Lõuna-Eestil läheb 2009. aastal igati hästi. Teiseks. Gerd Kanterit ootavad tänavu ees suured võidud: on ju 3. jaanuar Gerdi nimepäev.
Astroloogia-ebausklikele ütleks, et kui taevas umbes viis kilomeetri kõrgusel esineb horisontaalselt hõljuvaid kuuetahulisi jääkristalle, siis tekitavad murduvad päikesekiired «õigest» päikesest 22 kraadi kaugusel nn valepäikesi. Teaduslikumalt kutsutakse noid parheelioniks (Päikese kõrval, kreeka k).
Muide, kui jääkristallikesed langevad korrapäratult, tekivad taevasse lihtsamad haloringid, rõngad ümber päikese või kuu.
Mis tuleb?
Siinkandis on kraadiklaasi näidud viimati olnud kui Läänemere lained – võnguvad järsult üles-alla. (Nagu ütles sünoptik Taimi Paljak – ilmataadil tuleb aeg-ajalt nohu.)
Ka lähemas tulevikus näeme nii lörtsist sula kui ka külma. Temperatuuri kontrastid on jälle suured, lääne- ja ida-«provintside» vahel ajuti kümmekond kraadi. Ole aga mees (või naine) ja prognoosi!
Mis oli?
• Eesti mulluseks keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati EMHIs 7,4 °C (norm 5,2), seega korrati senist rekordit aastast 1989. Palavaim paik oli Vilsandi 8,5 kraadiga. Sademete hulgalt (858 mm) jäädi alla vaid 1981. aastale.
• Detsembrikuumuseks riigis saadi kõrge –0,2 (norm –3,3), sademeid lume, vihma ja lörtsina kogunes veidi üle pikaajalise keskmise – 55 mm.
• Viimati külmenes ka Mandri-Euroopas. Gaasi asemel lasti Venemaalt sinna päris pakast (T¹ehhis, Saksamaal –26), Ukrainat karistati –29 kraadiga!
• USA Kaljumäestikus algas laviinide aeg. Kahe nädalaga hukkus 19 inimest. |
http://www.ilmajaam.ee/?id=67448 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Veeb 11, 2009 5:30 pm Teema: |
|
|
Foto: Muugal ilmus taevasse päikesepeegeldus
11.02.2009 12:04
| Tsiteerin:: |
Postimees.ee lugeja pildistas täna hommikul kell 10.30 Muugal loodusnähtust, kus päikese ümber tekkisid veel 3 päiksepeegeldust.
lmateadlase Ain Kallise sõnul tekib selline ilmastikunähtus talvel külma ilma ja selge taevaga, kui alla langeb peenikesi jäänõelu.
«Nendest tekibki selline halonähtus nagu valepäikesed - tavaliselt on neid kaks tükki kahel pool, umbes 22 kraadi kaugusel päikesest, vahel veel kolmas päris-päikese kohal,» rääkis Kallis.
Ilmateadlase sõnul ei ole tegu küll väga haruldase nähtusega, ent siiski on see ajaloos tekitanud päris põnevaid juhtumeid: «Näiteks on inimesed jätnud linnuse piiramise pooleli, sest sellist linna, mille kohal on kolm päikest, ei saa küll vallutada.»
Suvel peavad Kallise sõnul olema päikese halode tekkimiseks taevas teatud liiki pilved. |
http://www.ilmajaam.ee/?id=80927 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Esm Märts 16, 2009 8:31 am Teema: |
|
|
Öine taevas lõi müstiliselt valgeks! Mis see oli?
16.03.2009
Lõuna-Eestit raputas laupäeval salapärane valgussähvatus, millele järgnes kõrvulukustav pauk. "Nagu katastroofifilmis," ütleb ehmunud pealtnägija. Ufoloog Igor Volke peab kinnitust ufode rünnakust pigem tobedaks külajutuks.
Terav valgussähvatus raputas Lõuna-Eesti inimesi pool tundi enne südaööd. "Luunjas oli näha, kuidas ere ja tohutul kiirusel liikuv suur asi lendas taevast alla ja põles järjest väiksemaks," kirjutati Sakala koduleheküljel. Viljandimaa väljaandele rääkisid kummalisest paugust ka Mustla inimesed. Pauku kuulsid ka Mustla päästekomandos valves olevad mehed. Nende arvates tegu äikesega ei olnud.
Ühes foorumis võrreldi kärgatust Hollywoodi katastroofifilmides toimuvaga. "Selline, kui asteroid atmosfääri siseneb. Aga see oli väga lühikest aega ja siis lendas tulekera laiali nagu ilutulestikurakett," kirjeldas foorumis üks valgussähvatust näinud inimene.
"Minu arust oli tegu tundmatu objekti pauguvilinaga, mis tekitas korraks sähvatust ja tulekera. Nagu oleks millegagi märku antud. Ning pange tähele, see ei jää viimaseks. Eesti sobib hästi tundmatute objektide maakaardile," kirjutas üks pealtnägijaid Õhtulehe veebiküljel.
Volke: ilutulestik või ilmaolud
Ufoloog Igor Volke peab jutte liialdusteks. "Ei tea, ei lõhna eriti müstika järele. Paugud ja sähvatused, eriti lühiajalised – ei ole siin vast midagi."
Ta pakub variantidena mingit suurt ilutulestikku või ilmaolusid. "Vahel on ka nii, et talveajal ja varakevadel on äikest. Aga samas, kui oli vaid korra, siis ehk oli midagi muud. Aga jutt tulnukatest on pigem külameeste pull."
Internetiavarustes pakuti lugematute selgituste hulgas ka seda, et tegu oli lühisega mõnes kõrgepingeliinis või äkki on hoopis satelliiditükid hakanud maale jõudma.
"Valgas oli samal ajal pauku kuulda! Algul mõtlesin, et äike. Aga kui ei olnud äike, mis siis?" küsib murelik inimene.
Äike ei olnud, ehk meteoriit
Meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi valvesünoptik ütles eile Õhtulehele, et laupäeva hilisõhtul ei registreeritud instituudi Lõuna-Eesti vaatlusjaamades ei äikest ega muid tavapärasest erinevaid ilmastikunähtusi.
Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna vanemleitnandi Ingrid Mühlingu sõnul õhuvägi mingit normist kõrvalekallet ei registreerinud. "Kindlasti ei olnud tegu lennumasinaga," sõnab Mühling. Ka ei olnud sel ajal ja selles piirkonnas mingit militaarset tegevust.
Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik leiab, et sellise pealtnägijate kirjelduse järgi – müra, sähvatus, lööklaine – võib üsna suure tõenäosusega olla tegu väikese meteoriidi, ilmselt boliidiga – mõnekilose kosmosekiviga.
"Mingisugune meteoorne keha, mis atmosfääri sisenedes plahvatas. Ta tuleb kiirusega, mis võib olla kuni 70 kilomeetrit sekundis. Sellise kiirusega liikuv keha sütib ja põleb tihedamatesse õhukihtidesse jõudes ära. Maa pealt on seda näha teinekord valgussähvatusena, millega kaasneb plahvatus või mürin," teab Viik.
Teadlase arvates võis kivi olla mõnekilone ja süttida umbes 30 kilomeetri kõrgusel. Täpsemaks hinnanguks oleks vaja rohkem teada vaatluskoha ilmastikutingimusi, eriti pilvkatte tihedust. Mõnekilose kosmosekivi plahvatades jõuab maapinnale ainult tolm.
Selle kohta, kui tihti sarnaseid nähtuseid võib Eestis ette tulla, sõnab Viik, et see on jumala juhuslik värk.
Suuremaid meteoriite jälgitakse
1970. aastate lõpul registreeriti Eestis boliid, mida jälgiti juba Soomes ja mille tükid kukkusid Pihkva kanti. Seda nägid väga paljud inimesed, öeldes hiljem täpse suuna ja kõrguse.
"Tänu taevale, siiamaani on suuremad meteoorsed kehad Maast mööda läinud," ütleb Tõnu Viik. Juhul kui maapinnale peaks jõudma suurem meteoriit, mis ei jõua Maa atmosfääris ära põleda, võib see anda kohutava globaalse hoobi. Kui selline meteoriit kukub ookeani, siis järgneb hiigeltsunami. Eraldub tohutult auru, mis omakorda tekitab tugeva pilvituse ja Maal langeb tuntavalt temperatuur.
Juhul kui mürakas kukuks maapinnale, paiskuks õhku nii palju tolmu, et päikesevalgus ei jõua enam maapinnani. Tagajärjeks on samuti temperatuuri alanemine.
Praegu jälgivad maailma rikkamad riigid võimalikku ohtu tekitavate taevakehade liikumist Maa-lähedasel orbiidil. Arutatakse, mida ohu puhul teha.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=320351 |
|
| Tagasi üles |
|
|
axel
Liitunud: 6 Märts 2007
Postitusi: 24
|
| Postitatud: Teis Märts 17, 2009 12:07 am Teema: |
|
|
| Sõitsin just autoga Rapla kandist mööda, kui nägin tõesti tumedas taevas väga võimast sähvatust. Kui lugeda seda, et sisuliselt pool eestimaad seda nägi siis pidi see olema midagi suurt. Tegelikult isegi lahe, et ka siinkandis vahest miskit toimub. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Märts 19, 2009 5:05 pm Teema: |
|
|
Teadlased ristisid kosmilise keha Mustla boliidiks
19.03.2009 10:19
| Tsiteerin:: |
Maailmaruumist Maale kukkuvale kosmilisele kehale nime andmise traditsiooni järgides on Eesti teaduste akadeemia meteoriitikakomisjon teinud otsuse nimetada hiljutine tulnukas Mustla järgi.
Läinud laupäeva hilisõhtul nägi osa Tarvastu valla elanikke taeva valgeks löönud teravat sähvatust ning kuulis mürinat ja piksest valjemat pauku, mis pani majaseinad värisema. Enamik nähtust puudutavat infot jõudis avalikkuse ette just Mustla kandist.
Hiljem ilmnes, et sama oli kogetud mujalgi. Näiteks Kolga-Jaani elanik Avo Jürgenson ütles, et pauk pani majal aknaklaasid klirisema. Kolm valgustatud toas olnud inimest sähvatust ei märganud.
Jürgenson lisas, et tema hinnangul kostis heli lõuna poolt ehk siis Mustla kandist. Mustla ja Kolga-Jaani asuvad teineteisest linnulennult veidi enam kui 30 kilomeetri kaugusel.
Internetikommentaaride põhjal oli valgust märgatud kaugemalgi, näiteks Tartus. Võrtsjärve ääres maakodus boliidi lendu näinud arheoloog Tanel Moor teatas meteoriitikakomisjonile taevase keha liikumissuuna: idast läände.
Kindlasti oli see boliid
Meteoriitikakomisjoni teadussekretär, geoloog Reet Tiirmaa on pärast pealtnägijate kirjeldusi kindel, et tegu oli suure ja heleda meteoori ehk boliidiga, mitte inimese tekitatud kosmilise prahiga.
Boliid on teisisõnu suur ja Veenusest heledam meteoorkeha. Maale kukkunud, kannab meteoorkeha nimetust meteoriit.
«Vastavalt kohale, kus meteoorkeha lendu kõige rohkem nähti ning kirjeldati, saab see ka nime,» märkis Tiirmaa. «Kõnealusel juhul nimetasime selle kosmilise keha Mustla boliidiks.»
Pealtnägijate kirjelduste järgi võib hinnata, et boliid tuli Tartu poolt ja lendas Mustla kohalt või veel rohkem lõuna poolt edasi läände.
Boliidi äärmiselt valju lendu arvestades on Tiirmaa sõnul ülimalt tõenäoline, et see kosmosest pärit tulnukas prantsatas Eestisse. Kas boliidi lend rauges Viljandimaal või jõudis see Pärnumaale välja, ei tea Tiirmaa pakkuda. Ei saa välistada ka seda, et meteoorkeha maandus hoopiski Lätis.
«Nüüd oleks tarvis määrata kõige läänepoolsem koht, kus boliidi lendu märgati ja kuuldi,» lausus ta. «Seal tuleks alustada otsinguid. Nii suur meteoorkeha lõi kindlasti märgatava lehtri. Umbkaudselt hinnates võib lehtri läbimõõt ulatuda kümne meetrini, kuid kõik sõltub boliidi langemise kiirusest, kaldenurgast ja pinnasest.»
Kas õnn naeratab
Nagu Reet Tiirmaa nentis, oleks väga kahju, kui boliid kadus jäljetult mõnda järve. Praegu, kui väiksemaid veekogusid kaanetab jää, oleks purunenud katte järgi võimalik kukkumise kohta tuvastada.
Viimane kord, kui Eestis meteoorkeha langemise järel ka meteoriiditükke leiti, oli 1872. aastal Paide kandis Tännassilmas. Kui nüüd suudetaks avastada Mustla boliidi kukkumise koht, saaks 137 aastat väldanud vaheaeg mööda.
«Kui leiaksime Mustla boliidi jäänused ehk meteoriiditükid, oleks see haruldane õnn,» lisas Tiirmaa.
Meteoriite, mille mass ületab ühe kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt kolm ööpäevas, väiksemaid veel sagedamini. Suurem osa meteoriite kukub ookeani, kõrbesse või mujale väheasustatud piirkonda ning jääb märkamata ja leidmata. |
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=96173
Asi mis kuidagi otseselt kuhugi ei sobindu, tuleb siiski sobitada kuhugi muidu ei saa asja lõpetada ega äraseletada siin inimtasandil. Samas on see mõistetav, niikaua kui pole muid vahendeid ega võimalusi ning teadmisi ei olegi teisiti võimalik. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Teis Märts 24, 2009 6:54 pm Teema: |
|
|
Uuralis sadas kollast lund
24.03.2009 09.02
Venemaal Sverdlovski oblastis asuvas Mihhailovskis sadas maha kollane lumi, teatas piirkondliku loodusministeeriumi pressiteenistus.
Linnaelanikud pöördusid omapärase nähtuse tõttu ökoloogilise monitooringu ja kontrollikeskuse poole, mille ametnikud võtsid uuringuteks proove, vahendas Lenta.ru.
«Analüüsi andmete järgi sisaldasid kõik proovid suurenenud koguses mangaani, niklit ja rauda. Osades proovides oli märgata ka kroomi, plii, tsingi, vase ja kaadmiumi suurenenud kontsentratsiooni.»
Eelpool nimetatud ained on iseloomulikud must- ja värvilise metallurgia tööstustele.
Kontrollikeskuse väitel on tõenäosus, et sademed sisaldasid T¹eljabinski oblasti ja Ba¹kiiria tööstusettevõtetest väljapaiskunud aineid, suhteliselt väike.
Ökoloogid oletavad, et lume värvust mõjutasid pinnaseosakesed, mis olid pärit Kaspia madalikult, kust tugevate õhuvooludega liikus Uuralisse soe atmosfäärifront.
http://www.ilmajaam.ee/?id=98004 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 2:25 pm Teema: |
|
|
Lätis puhkes meteoriidipalavik
25.03.2009
| Tsiteerin:: |
Lõunanaabrite täheteadushuvilised otsivad 14. märtsi viimasel tunnil Valka linnast lääne pool alla kukkunud boliidi-meteoriidi tükke. Väidetavate taevakividega tehtavat juba ärigi.
Laupäeval, 14. märtsil pool tundi enne keskööd Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti elanikke ehmatanud boliid kukkus tõenäoliselt Valkast veidi lääne poole. Paar päeva hiljem tõttasid pealtnägijad oma muljeid jagama nii lehemeeste kui ka Läti telekanalitega. Enamik oli näinud vaid sähvatust ja kuulnud müra.
Taevakivid juba müügis
Ent lõunanaabrite astronoomiahuvilisi koondava ühingu Necton esimehe Vladimir Gut¹a sõnul hakati sündmuses haistma ka kerget raha.
Nii teatanud Ergeme (Härgmäe) talumees 16. märtsil telejaamadele, et leidis päev varem oma kodu lähedalt lumest taevakivi. See olnud raud-nikkelmeteoriidi tükk kaaluga 178 grammi. Tüki ümber olnud lumi sulanud.
«Aga pildid, mis ta tegi, kannavad 11. märtsi kuupäeva!» viitab Gut¹a, et tegemist ei saa olla 14. märtsil maha langenud taevakiviga, vaid millegi varasemaga. «Pealegi ei näita ta tükki uurijatele, vaid tahab selle eest vähemalt 100 dollarit (52 latti/1160 krooni),» räägib Gut¹a.
Veel on tema sõnul räägitud Valka ettevõtjast, kes tahtvat meteoriiti 500 dollari (260 lati/5800 krooni) eest osta. «Aga ükski meteoriit ei maksa nii palju. Kivimeteoriidi hind on null. Raudmeteoriidi eest saab peenraha,» teab inseneriharidusega Gut¹a.
Nectoni rahvas pole ennast juhuseotsijatest siiski segada lasknud. Eelmisel nädalal käisid fanaatikud läbi Karki, Daksti, Omuli, Ergeme ja Pedele asula ja nende ümbruse. Küsitletud on neid, kes enda sõnul midagi nägid, ja ka teisi inimesi. Väidetavalt kosmosest tulnud tükke on jahitud ka metalliotsijaga.
Kas midagi on avastatud?
Gut¹a kinnitusel pole siiani leitud ühtegi metallitükki. See on tema sõnul kindel märk, et 14. märtsil potsatas Eesti-Läti piirile kivimeteoriit, mis lagunes tolmuks. Ja seepärast pole lootust ka kraatrit leida.
Otsima, kui lumi läinud
«Kui aga oleks kukkunud raudmeteoriit, siis oleks lumes ikka tükke ja tolmu. Me käisime eelmisel aastal Altais, kus otsisime ja ka leidsime metallitolmu,» räägib Gut¹a.
Siiski pole Läti astronoomiahuvilise arvates võimatu, et 12–15 kilomeetri kõrgusel süttinud boliid kukkus hoopis Valka ja Hummuli vahele Pungu sohu. «Aga täpsemalt hakkame otsima alles siis, kui lumi on läinud.» |
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=321615
Pole nagu enne ühe metoriidi ümber sellist kära ja müstikat olnud, koguni äriks läinud  , tegelikkuses pole midagi leitudki.
Paar silmajäävamat kommentaari ajalehtedest sel teemal, mõni aeg tagasi.
| Tsiteerin:: |
kummalised kiired
19.03.2009 18:21
Tulin perega reede õhtul Järvamaalt. Enne ARKMA risti jõudmist nägime taevas sini- puna-kollakaid sähvatusi. Kus need sähvatused tulid oli taevas sellest kohast punane. Kuus sähvatust nägime. Kiiri oli 3 kõrvuti ja sirgjoonelised. Räägitakse küll laupäeval oletatavast nähtusest, aga oleks huvitav teada, kas reedel kella 22.00 aja taevas olevat nähtust veel keegi nägi? |
| Tsiteerin:: |
tt
18.03.2009 16:10
Liiklus on Maa ja Kosmose vahel kuidagi tihedaks läinud: 1 kivi kukkus kuskil Sudaanis alla, 1 pani Maa lähedalt mööda, Helsingi lähedal tuli midagi alla, nüüd siis Eestis. Ka taeva poole on liiklus kasvanud .
Eestiga üsnagi sarnane (suur valgus, kõmakas ja kollane aine )juhtum oli 7. märtsil vastu 8. märtsi Ukrainas:
http://www.ufolog.ru/news/detail.aspx?id=10776
Äkki on kosmosest külalisi oodata? |
Mõni nägi kella 22 aeg, põhja läti seal lähedal aga metoori nähti seal alles 23.30 aeg.  |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Märts 26, 2009 5:28 pm Teema: |
|
|
Ettevõtja pakub meteoriidijäänuste kilo eest sada latti
26.03.2009 10:27
| Tsiteerin:: |
Ajalehe Zieme¶latvija reklaamiosakond sai möödunud nädalal kirja puitmaju ehitava firma Somers esindajalt Sandis Eglavsilt palvega avaldada kuulutus selle kohta, et ettevõte soovib osta 14. märtsil Valka rajoonis väidetavalt maha kukkunud meteoriidi tükke.
Ostetut soovitakse kasutada kui viimistlusmaterjali elamute ehitamisel. Ühe kilogrammi eest lubatakse maksta 100 latti.
Esmaspäeval polnud keegi Eglavsi sõnul soovitud materjali talle veel pakkunud, küll aga olevat huvi tundnud potentsiaalsed kliendid, kes sooviksid näiteks oma vannituppa panna seinaplaate, mis valmistatud meteroriidijääkidest.
Läti astronoomiaühingu juhataja asetäitja Kàrlis Bºrziñ¹i sõnul pole Lätis taevakividega kauplemine juriidiliselt keelatud. Kuid juhul, kui kellelgi on tõepoolest õnnestunud meteoriidijäänused leida, palub astronoom esmalt ühendust võtta spetsialistidega ja alles seejärel mõelda äritegemisele.
Bºrziñ¹ leiab, et kogu selle sündmuse ümber on tekitatud põhjusetult palju kära. Tema arvates ei leia keegi kilogramme kaaluvaid meteoriiditükke, heal juhul võib tegemist olla mõnesajagrammilistega. Ka ostjate lubatud summa olevat naeruväärselt madal.
14. märtsi öösel nägid paljud Kàrói asula elanikud taevas selgusetut päritolu rohekat valguskiirt, mis lähenedes muutus nii eredaks, et kogu ümbrus täitus justkui päevavalgusega. Pärast seda kõlas tugev kõuekõminat meenutav raksatus, mis pani värisema nii aknaklaasid kui hoonete vundamendid.
Ükski teadlane pole siiski kinnitanud, et tegemist võis olla meteoriidi kukkumisega piirkonda. |
http://www.valgamaalane.ee/?id=99046
Palju kära kinnitamata tõe ümber. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Reede Märts 27, 2009 2:52 pm Teema: |
|
|
Boliidijaht jätkub kahel pool Eesti piiri
27.03.2009 10:21
| Tsiteerin:: |
Mustla boliidiks nimetatud kosmilise keha lend on talletunud pealtnägijate mälestustesse nii siin- kui sealpool Eesti piiri, kuid eseme leiuni pole jõutud.
Teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni teadussekretär Reet Tiirmaa kinnitas, et info kogumine jätkub ja pole võimatu, et lõpuks mõni meteoriidikild leitakse.
«Mulle on paljud helistanud ja kirjutanud ning neist kolm inimest on kosmilise keha lendu oma silmaga näinud,» lausus ta. «Nende puhul ei piirdu kirjeldus valgussähvatusega, vaid nad tõesti märkasid taevas boliidi.»
Kas keha purunes taevas?
Üks pealtnägija kirjutas teadlasele, et nägi meteoorkeha lendu Väluste lasketiirust lõuna pool.
«Terve laskeväli oli paar-kolm sekundit rohekalt valgustatud,» kirjeldas mees. «Seejärel lagunes boliid neljaks-viieks tükiks ja kustus.»
Umbes kahe minuti pärast oli mees kuulnud suurt plahvatust.
Reet Tiirmaa märkis, et kirjelduste järgi võib väikse kõhklusega täpsustada boliidi lennusuunda: see tuli ida-kirde suunast ja lendas mitte niivõrd lääne kui lõuna-edela poole.
Mõni päev tagasi käis Tiirmaa vaatamas üht auku Valgamaal Koikküla külje all. See koht jäi aga boliidi lennu tõenäolisest trajektoorist enam kui poolsada kilomeetrit eemale.
Tiirmaale august teatanud naine kirjeldas, et oli tol õhtul hilja väljas olnud, kui miski metsaviiru valgeks lõi ja seejärel helendav kera taamal alla kukkus. Nõnda naine augu leidiski.
«See teade tundus küll juba algul natuke kahtlane, aga tuli ära käia,» nentis teadlane. «Lumes oli tõesti omapärane, alt sulamiskoorikuga kaetud auk, kuid pinnases polnud midagi, isegi mitte löögijälge. Võtsin siiski proovid, et neid igaks juhuks analüüsida.»
Läti meteoriidikütid
Heleda ja suure meteoorkeha kukkumisel maale jõudvaid meteoriiditükke on ajakirjanduse põhjal asunud otsima ka lätlased. «Õhtulehe» teatel olevat taevakivi tükke isegi leitud ja leidja küsib nende eest raha, kuid fotod neist tükkidest on tehtud mitu päeva enne boliidi lendu.
Põhja-Lätis elav turismiga tegelev Jaan Prangels ütles «Sakalale», et tema on boliidist kuulnud kohaliku ajakirjanduse vahendusel, kuid see on põgus info. Ta märkis, et kui tõesti keegi midagi leidnuks, oleks uudis ka suuremat kajastamist leidnud.
Reet Tiirmaa nentis, et kuigi räägitud on meteoorkeha võimalikust maandumisest Lätti, ei saa praegu midagi kindlat öelda.
«Sakala» päris piiriäärse Laatre küla vanemalt Viktor Õiguselt ja Mõisaküla linnapealt Ervin Tambergilt, mida on sealse kandi rahvas boliidi lennu kohta rääkinud.
Mõlemad vastasid, et paraku pole rohkem midagi kuulda olnud, kui ajakirjandus on vahendanud.
«Kui keegi oleks siin meteoriidi leidnud või midagi väga täpselt näinud, küll oleks see ka laiemalt jutuks tulnud,» ütles Tamberg. «Meil ju väike linn ja info levib kiiresti.» |
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=99618
Jätkub tants segase taevakeha ümber
Mõni kommentaar lisaks:
noh
27.03.2009 11:48
Mulle on paljud helistanud ja kirjutanud ning neist kolm inimest on kosmilise keha lendu oma silmaga näinud,»
Nii palju juttu olnud ja isegi nimi pandud,mis aga imestama paneb on ,et ainuld kolm inimest on oma silmaga näinud.Eesti lähedal neid viimasel ajal lendab,sest teine kukkus 70km Helsingist edelasse.
Peeter
27.03.2009 13:13
Kui polügoonil nähti plahvatust ja plahvatuse müra kostis ca 2 sekundit hiljem, siis peaks kukkumiskoht polügoonist 700 m kaugusele jääma ju? Mida nad sealt Lätist otsivad? |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Teis Märts 31, 2009 5:36 pm Teema: |
|
|
Meteoriidist leiti Jeesuse kujutis
31.03.2009 15:02
| Tsiteerin:: |
Vene teadlased leidsid ligi 100 aastat tagasi Maale langenud meteoriidist Jeesuse näokujutise.
1916. aastast pärit meteoriidil olev kujutis on sarnane kuulsal Torino surilinal oleva kujutisega, kirjutab parvda.ru.
Ida-Venemaale Boguslavkasse langenud meteoriit murdus pooleks ja Jeesuse nägu on murdekohal.
«Sellest meteoriidist leitud Jeesuse näokujutis on kuulsal Torino surilinal oleva näokujutisega sarnane. Torino Ristija Johannese katedraalis hoitav surilina või olla üks nendest, mis pandi Naatsareti Jeesusele peale enne tema matmist,» sõnasid Vene teadlased.
Teadlastel ei ole aga aimu, kuidas Jeesuse kujutis meteoriidile tekkida võis.
Venemaale langenud meteoriit asub Moskvas geoloogiamuuseumis.
«Meteoriit kukkus Kaug-Itta, Vladivostokist 220 kilomeetri kaugusel asuvasse Boguslavkasse. Selle kukkumine jäädvustati isegi maalidel,» sõnas geoloogiamuuseumi juht Mihhail Nazarov.
Ta lisas, et Boguslavka meteoriit koosneb üsna suurtest graanulitest ning teda peetakse Maale langenud meteoriitidest üheks kõige paremini säilinud eksemplariks.
«Kuid see, et meteoriidil on Torino surilinaga sarnane kujutis, oli suureks üllatuseks. Meteoriit on muuseumis olnud pikka aega, kuid alles nüüd märgati kummalist pilti,» selgitas muuseumijuht |
.
http://www.elu24.ee/?id=101165
Kuna kogu inimkond teab/teadvustab, et Jeesus oli taoline, sest peale tema lahkumist on sellise kujuga inimest Jeesuseks kujutlenud pea kõik kunstnikud, kuigi igal pildil on tan siiski erinev, seda enam, et tema eluajal kandsid kõik selle maa mehed taolisi riideid, isegi tänapäeval veel seal, samu riideid ja habet ja juukseid, siis on kahtlane panna habemega ja juustega mehe näo leiud ainult Jeesuse kraesse .
Kuid siiski, siis kui on vaja inimkonnale teatud suunaline info anda siis kasutatakse inimese teadvuses olevat kujundit.
Torino surilinast ei teata ikka veel kas see oli Jeesuse peal või mitte, aga inimkonnale meenutab see teadvuses oleva mehe kujuna Jeesust, kes aga on Jumala poeg, see omakorda tekitab inimestesse teatud aukartuse, salapära, mõtteaine, uudishimu, mõtteid jms. et on asju, mis panevad mõtlema just suunas nagu Jumalapoeg, mitte kõigil aga sellel kel vaja.
Sellised killud maailmas levides ei ole sugugi paha nähtus. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Püh Apr 12, 2009 10:01 am Teema: |
|
|
Torupillitalu jääaukude lugu jääb varjutama salapära
11.04.2009 13:54
Eelnevad lood on siin:
http://seesama.s2.bizhat.com/viewtopic.php?p=3398#3398
Taluperemees Ants Taul veidra jääaugu serval (Peeter Kümmel/Sakala)Riidaja küla Torupillitalu järve jäässe märtsi algul salapärasel kombel tekkinud aukude lugu kipub jääma lahendamata.
Taluperemees Ants Tauli eestvedamisel käis märtsi teisel poolel jää all akvalangist, kuid temagi ei avastanud midagi, mis võiks anda vihjeid aukude päritolu kohta, kirjutab Sakala.
"Ma tõesti ei tea öelda, kuidas need augud jäässe said," kinnitas Taul varasemaid sõnu, lisades, et ükski kalamees ega keegi teine ei ole neid sinna teinud.
Aukude servast võetud ainet kaks korda uurinud geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe on ütelnud, et see sisaldab looduslikke setteid ja soola ning midagi meteoriidset selles juhtumis pole, ent võimaluse, justkui oleks augud tekkinud allikate mõjul, lükkas teiste seas ümber hüdroloog Arvo Järvet.
Teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni teadussekretär Reet Tiirmaa ütles, et on seniajani aukudest hämmingus, sest välimuselt meenutasid augud talle samasuguseid avausi, nagu on mujal maailmas tekitanud jääle kukkunud meteoriiditükid, seekord aga meteoriitidega tegu pole.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=324150 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Teis Mai 26, 2009 7:36 am Teema: |
|
|
Kas nägite eile taevas kummalist keerist?
25. mai 2009 18:36
Tähelepanelik tallinlane sattus eile õhtul kesklinna kohal nägema kummalist triibukujulist pilve, mis väga madalalt üle maapinna hõljus.
„Kella 18.15 ajal ilmus Tallinna kesklinna kohale taevasse kummaline triipjas pilvekogum, mille all oli ülehõljumise hetkel maru tuul,“ kirjeldas Keith Prits nähtut Delfile.
Tema sõnul oli torukujuline pilv taevas enne hajumist umbes viis minutit.
Prits jäädvustas pilvejuti ja selle kadumise ka fotodele:
Eesti Meteoroloogia ja Hüdrolooogia Instituudi ilmavaatluse osakonna peaspetsialisti Külli Loodla sõnul on pildil ilmselt tegemist äikesepilvega.
„Pildile on jäänud arvatavasti nn boakrae. Vahel laskuvad äikesepilved väga madalale ja nende ees on pöörlev keeris ehk boakrae. Need on Cumulonimbus arcus pilved,“ täpsustas ta.
Loodla sõnul ei esine sellist pilve väga tihti, see tuleb ette tugeva konvektsiooni tingimustes. Konvektsioon on õhu püstsihiline liikumine alumiste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu.
Pilv kaob tema sõnul koos äikesepilve lagunemisega. Kui kaua selline nähtus püsib, sõltub ilmastikutingimustest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23554265 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Reede Juun 05, 2009 2:10 pm Teema: |
|
|
Avastati uut tüüpi üliharuldane pilv
05. juuni 2009 08:44
Uus pilvetüüp Undulus asperatus.
Uus pilvetüüp defineeriti viimast korda 1951. aastal. Nüüd on aga lootust, et pilvede nimestik täieneb taas uue liikmega.
Vähemalt loodab seda pilvede uurimisele pühendunud briti entusiast Gavin Pretor-Pinney, kes on raamatu Cloud Collector's Handbook autor. Alates 2005. aastast on talle saadetud fotosid veidratest pilvedest, mida ta ei osanud kuidagi määrata, vahendab Novaator National Geographicu uudist.
Paari kuu eest alustas ta ettevalmistusi, et esitada maailma meteoroloogiaorganisatsioonile ettepanek uue pilvetüübi arvele võtmiseks. Naljatamisi nimetab ta uut pilvetüüpi Jacques Costeau pilvedeks, sest nad jätavad mulje merepinnast, nii nagu seda näeb sukelduja vee alt.
Pilvede ametlikud nimed on aga ladinakeelsed ning ka uuele pilvetüübile on juba nimi välja mõeldud, milleks on Undulus asperatus, mis tähendab väga turbulentset või kaootilist lainetust.
Aga kuidas on võimalik, et uus pilvetüüp alles nüüd leiti? "Peamine põhjus on selles, et ta on väga haruldane ning teine põhjus on digitaalkaamerate levik. Tehnoloogia areng on andnud paljudele tavalistele inimestele võimaluse huvitavaid asju pildistada," ütleb Pretor-Pinney.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23754311
http://news.nationalgeographic.com/news/2009/06/photogalleries/new-cloud-pictures/ |
|
| Tagasi üles |
|
|
MyLove
Liitunud: 21 Veeb 2008
Postitusi: 3
|
| Postitatud: Püh Juul 19, 2009 8:52 pm Teema: |
|
|
Michael Jackson Memorial
A heart-shaped vapour trail in the sky over the Staples Centre
Tuesday, July 07, 2009 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Esm Aug 17, 2009 7:46 am Teema: |
|
|
Müstiline tulekera käib Muhu külaelanikke ehmatamas
17.08.2009
SEALT TA TULIGI:
Rässa küla elanik Asta Auväärt näitab mereranda, kus salapärane tulekera ehk lõkits aeg-ajalt kivide alla kadudes ringi liikuvat. Nagu pildil olev päikesemudel, kujutavat ka Rässat väisav imelik objekt endast suurt lõkendavat kera. (Erakogu, reuters, fotomontaa®)Juba aastakümneid on augusti esimestel nädalatel Muhu saarele Rässa küla kohale ilmunud müstiline lõkendav kera. Kohalikud on nähtusega harjunud ja leidnud tulepallile nimegi – lõkits. Paranähtuste uurija Igor Volke võrdleb Rässa küla kurikuulsa Bermuda kolmnurgaga.
Juba aastakümneid nähakse Muhumaal mereäärses Rässa külakeses augustis ja hiljemgi sügisöödel aeg-ajalt kummalist tulekera. Suur, pisut täiskuud meenutav kera veereb kord mööda kiviaedu, kord hõljub mere kohal. Sealsed kalurid on üritanud seda isegi paadiga taga ajada.
"See kalur, Rässa Jaani Madis, on nüüd surnud, aga tema läks õhtul õngesid panema, kui lõkits korraks paadi nina peale olevat hüpanud ja siis jälle edasi lennanud," ütleb muhulane Helga Kuik.
Kalur olla hiljem meenutanud, et oleks suurest ehmatusest peaaegu püksi lasknud.
Kummalisel kombel ilmutavat kera end vaid augustis. Mõnikord siiski ka hiljem sügisel. Helga Kuigi sõnul heitvat kera, mille liikumiskiirus olenevat tuulest, maa poole valguskiiri. Kohalikud kutsuvad nähtust lõkitsaks – lõkendavaks keraks.
Neljapäeva õhtul helistas Helgale Virtsus elav õde, kes väitis, et silmas oma teise korruse korterist taas lõkitsat. Helendav pall olevat liikunud Muhu suunas.
Ennustab selget ilma
Asta Auväärt nägi tulekera viimati lapsepõlves, kuid pilt püsib tal senini silme ees, nagu oleks see alles eile olnud. Kera liikus mööda kiviaeda üsna madalalt, kord kadus aia taha, kord hüppas pisut kõrgemale. "Kui mööda läks, tegi toa täiesti valgeks!" imestab Asta.
"Istusime söögilauas, pidasime videvikku ja ajasime juttu. Äkki ütleb tädi – vaata, Helga, mis sealt tuleb mööda puude latvu!" meenutab Helga, kuidas ta teismelise plikana esimest korda lõkitsat nägi. "Kui teistele rääkisime, selgus, et paljud on seda värki juba enne meid näinud."
Kohalike kinnitusel on kera näinud liiga paljud, et seda mõne üksiku kuutõbise sonimiseks saaks pidada. Õieti on lõkits Rässa külale omamoodi staar. Seda olevat uurimas käinud isegi teadlased, rääkimata paranähtuste uurijaist.
Lõkitsast on muhulased kasugi lõiganud – see aitavat ilma ennustada. Nimelt ilmub kera alati koos selgete ilmadega. "Vanasti ju ilmajaamu ega sünoptikuid polnud. Vanad inimesed ütlesid – näe, täna juba Rässa lõkits käib jälle, ilm läheb selgemaks," lausub Helga Kuik.
Ohtlikuks kera ei peeta. Muhulased ei usu ka, et see oleks maavälist päritolu. Helga rõhutab, et tema nooruspõlves, sügaval nõukogude ajal, ei teatud ega kõneldud tulnukatest midagi. "Ufodesse mina ei usu ja meie neist midagi ei teadnudki. Pidasime seda lihtsalt loodusnähtuseks," kinnitab Helga.
Küla on nagu Bermuda kolmnurk?
Küll olevat vanemad inimesed oletanud, et merepõhjast eritavad kiirgust sinna sõja ajal uppunud laevad. "Üks sõjalaev lasti põhja ju Virtsust veidi Viirelaiu pool, nii-öelda Viire kurgus. Koos laskemoonaga," mäletab Helga.
Asta oletab, et küllap tekitavad tulekera maagaasid või mingi seletamatu energia. Paranähtuste uurija Igor Volke teab lõkitsast juba aastaid ja on seda juba kümmekond aastat tagasi uurimas käinud. Oma silmaga pole tal seda siiski näha õnnestunud.
"Rässa lõkits on keskkonnaanomaalia. Seda ei saa tulnukatega seostada. Ta on selles piirkonnas esinev virtuaalne fenomen," ei usu temagi tulepallil maavälisega pistmist olevat. Volke oletab, et maailmas eksisteerivad nii-öelda energeetilised piirkonnad nagu laevu ja lennukeid neelav kurikuulus Bermuda kolmnurk. "On ka vähem energeetilisi mikropiirkondi. Rässa on üks sellistest."
Volke arvates kujutab kera endast mikropoltergeisti, mis ilmuvatki sageli helenduva kerana. Et Rässa on eriline piirkond, tõestab Volke sõnul see, et vanade eestlaste jaoks oli see püha koht. Kunagistele ohverdamispaikadele osutavaid märke olevat seal praegugi.
Samuti on Volke teada külaelanikele ühtäkki kangastunud stseene ammumöödunud aegadest: "Seal olevat nähtud vanu sõjamehi merest välja tulemas. See küla on virtuaalse informatsiooni paljandumise koht."
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=342129 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Esm Aug 24, 2009 12:17 pm Teema: |
|
|
Tähtede kõrval säravad öösel pilved
22. august 2009 08:01
On pilvi, mille nägemisega võiks kelkida - nimelt helkivad ööpilved.
Tänavune suvi jääb meelde sagedaste vihmahoogudega. Tundus, et päikesepaistest jäi puudu. Samas võis selgematel hilisõhtutel taevas märgata iseäralikke sädelevaid hõbevalgeid laineid. Virmalised, mis ei vehkle? Südasuvel?!
Väga paljud tundsid nähtuses ära helkivad ööpilved, mida on kutsutud ka hõbepilvedeks.
Ohverda unetunnid!
Üks tuntumaid Tõravere teadlasi Charles Villmann kirjutas nelikümmend aastat tagasi: "Lugeja, kui sa tahad näha helkivaid ööpilvi - üht suveöö kaunimat fenomeni - ohverda mõned unetunnid ja jälgi pärast Päikese loojangut juulikuu põhjataevast!" (Kogumik "Inimene ja ilm", 1970).
Tegelikult ei piisa nende nägemiseks vaid mõne unetunni ohverdamisest. Vaja on ka õnne olla väljas õigel ajal ning õiges kohas - seal, kus on selge taevas.
Arvatakse, et sääraseid õnnelikke oli tänavu mitmel maal enam kui varematel aegadel. Meid olid noodsamad helkivad pilved lummamas juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni.
Esimest korda nähti helkivaid ööpilvi 1885. aasta juunis Saksamaal, Venemaal ja Eestis. Tartu tähetorni vaatleja Ernst Hartwig vaatles seda nähtust tol aastal tervelt 11 korral. Kuna vägevast Krakatau vulkaani purskest oli möödunud kaks aastat, arvati, et selle gaasid ning tuhk põhjustasidki harukordse nähtuse.
Arvatavasti esimene, kes fotografeeris hõbedasi ööpilvi, oli Tartu ülikooli professor Konstantin Pokrovski aastal 1896. Ta tegi seda Tartu tähetorni rõdult.
Helkivate ööpilvede ümber püsis salapära kaua aastaid - nad ilmusid taevasse mitte ainult pärast vulkaanide purskeid. Aastaid polnud neid näha, siis jälle ilmusid ootamatult põhjalaiustele.
60 aasta eest loodi üleilmne helkivate ööpilvede vaatlusvõrk. Selle üheks keskuseks kolmest sai Tartu, hiljem Tõravere.
Eestit hakkasid külastama salapärased "tulnukad" Moskvast, hilisemad kosmonaudid Georgi Gret¹ko, Vitali Sevostjanov jt.
Tuli välja, et nood kõrged pilvemoodustised võisid segada vaenlase ballistiliste rakettide stardi avastamist ja kosmoseaparaatide juhtimist Maa pealt. Tõraveres hakati valmistama aparatuuri, mis õnneks teenis peale sõjaliste ka teaduslikke eesmärke.
Millest ööpilved koosnevad?
Helkivad ööpilved esinevad põhiliselt põhjalaiustel 50-70º, harvemini lõunapoolkeral, umbes 80 km kõrgusel maapinnast, seega nn mesosfääris.
Nad koosnevad tibatillukestest jääkristallidest, mis tekivad nagu atmosfääris tavaks kosmosest või Maa vulkaanidest pärit tolmukübemete jms ümber. Veeaur, kuigi väga väikeses koguses, jõuab Maalt aga vähemalt sadakonna kilomeetri kõrguseni! Taevalikus külmuses, -100 kuni -150 kraadi juures, on vesi juba kindlalt tahkes olekus.
Miks me noid pilvi näeme? Aga seetõttu, et kui Päike on laskunud 6-16° võrra allapoole horisonti, ulatuvad tema kiired valgustama just suurel kõrgusel asuvaid jääpilvi.
Nii et vaadake umbes tund pärast päikeseloojangut selgel öö hakul põhjataevasse - siis, kui tavalised, nn maised pilved on juba kadunud pimedusse. Kui ilmuvad nähtavale eredad sinakad pilved, mis muudavad kaunis kiiresti oma kuju, võite olla kindlad, et imetletegi helkivaid ööpilvi.
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tahtede-korval-saravad-oosel-pilved.d?id=25178503 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Jan 14, 2010 2:11 pm Teema: |
|
|
Uruguays nähti ümarpilve
14.01.2010 10:03
Lõuna-Ameerikas Uruguays Maldonados asuval Las Olasi rannal nähti ümarat tunnelikujulist pilve.
USA kosmoseagentuur NASA oli kummalise kujuga pilvest nii vaimustuses, et riputas selle oma leheküljele päeva pildiks, kirjutab Daily Mail.
NASA meteoroloogide sõnul tekivad sellised ümarad pilved külma õhu frondil. Soe ja niiske õhk kerkib üles ja jahtub, moodustades pilvi. Kui see juhtub terve frondi pikkuses, siis tekib vertikaalne ümarpilv, milles õhk liigub siiski horisontaal-, mitte vertikaalsuunaliselt.
Selliseid pilvi tekib maailma mitmetes paikades. Nende tunnelpilvede pikkus võib olla 960 kilomeetrit ning nad võivad kõrguda kuni 1,6 kilomeetrini.
Kuigi see pilv võib kõrvalt vaadates välja näha nagu tornaado, ei saa sellest siiski kunagi tornaadot.
http://www.elu24.ee/?id=211687 |
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
