Eelarvamused

sushumna · Liitunud: 28 Dets 2009 Postitusi: 8

Kui inimesel on ülearenenud harjumus nähtuste, inimeste analüüsimiseks ning sellest tulenevalt on ta ego endale igasuguseid eelarvamusi asjade suhtes kasvatanud, siis millise nipi abil võiks ta oma analüüsipagasi lennujaama kaotatud/leitud osakonda jäädavalt unustada... ?
Järgmist trippi sooviks ta lihtsalt võimalikult puhtalt ja selge pilguga läbida Cool

Mammu · Liitunud: 6 Okt 2006 Postitusi: 189

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

sushumna · Liitunud: 28 Dets 2009 Postitusi: 8

"kallis ego,
jäta oma hinnangute andmine, kõige liigitamine halvaks ja heaks, sest ülimat puhtust, selgust ei saa su meel tunda enne kui pole saavutanud vaikuse"
Ning lepi oma mineviku painajatega, need jäävad su osaks, su lapsepõlv on su vundament alatiseks.
Ning jäta oma paradoksaalne mõtlemine, mis takistab sul hetkes elamast.
Ning tugine sellele, et ei ole halba ilma heata, plussmärki ilma miinusmärgita, elu koosnebki duaalsusest, duaalsusest sinus endas. Sinu eesmärk on leida tasakaal tunnete ja mõistuse vahel - leida kõrgus võrdhaarses kolmnurgas. "

a la selline taotlus? Very Happy

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

Veel üks variant:
Taotle eemaldumist oma eelarvamustest, painajatest ja kogemustest. Need kõik on kuskil ja kaugel, võid neid vaadata ja kasutada kui tahad, aga need ei ole sina, need on kasvõi kuskilt raamatust loetud või filmist nähtud sündmused, millede energeetilise sideme iseendaga sa oled läbi lõiganud. Ja sina oled puhas leht.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Igaüks võib endale kirjutada kõiksugu piiratud reegleid, see pole keelatud. Või püüda taodelda sellest kõrgemale/avatumasse on inimese võimalus.
Enda kõrvalt vaatamine ja mitte samastumine enda emotsioonide ja muu säärasega oleks taotlus ilma millegist loobumata, asjadest üle kasvamine on ajas, mitte kohe, taotlus ise näitab ajas kätte millel on väärtus ja millel mitte inimese jaoks kes taotleb kui ikka tõsiselt taotleb.

Sisedialoogi peatamine ei pea olema järjepidev, see on võimalus ennast ja maailma rohkem "näha". Nii nagu unenägemises ei pea kõik ööd olema teadlik endast unes. On olemas ka kesktee, kus midagi pole ära visatud ja samas ei kasva ka inimlik duaalsus üle pea, mis tõukab ja tõmbab sinna-tänna ja mina olen kui leheke tuules allun kõigele Cool

.

Samas pole see reegel, kui meeldib alluda siis olgu selline elu, mingit käsku pole, kuid kes tahab endast ja oma inimlikest piiratustest edasi saada, sellel on ka võimalus olemas.
Teadvuse paindlikkus annab ka teisi omadusi.