Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
tom
Liitunud: 26 Sept 2006
Postitusi: 326
|
 Postitatud: Teis Veeb 21, 2012 7:34 pm Teema: Kood ETV 2 |
 |
|
Just kuulsin poole körvaga, et selline saade täna ETV 2.
| Tsiteerin:: |
Kood
Seekord astub professor Marcus du Sautoy väga kõikuvale pinnale, püüdes ennustada seda, mis tulevikus juhtuma hakkab. See odüsseia algab lihtsast kuuvarjutusest, mida kunagi peeti üleloomulikuks, kuid nüüd ennustatakse koodi abil rutiinselt ette. Ent veelgi põnevam on see, mida avaldab matemaatiline kood meie kõigi tuleviku kohta. Filmi juhatab sisse Tartu Ülikooli tõenäosusteooria vanemteadur Jüri Lember. Teda küsitleb Aivi Parijõgi. |
Kell 21:30
21.02.2012
Rohkem infot:
http://www.kava.ee/?tvid=10304506&dpanel=1 |
|
| Tagasi üles |
|
 |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Kolm Veeb 22, 2012 8:58 am Teema: |
|
|
Saade oli hea, isegi väga hea aga kõik jäi siiski inimlikkuse tasandi äraseletamiseni. Sellest enamasse see ei küündinud. Kuid peab tunnistama, et kui inimlikkus hakkab ennast lahkama ja uurima on tegemist juba mõistuse kasutamisega ja ei mitte enda lihaliku meele õigustamisega, vaid selle lahti mõtestamsiega, ütleks suur samm inimlikkuse tasandil edasi arukuse poole, mida tavaliselt pea polegi maailmas, ja hea on näha asju inimlikus maailmas, kus ennast pidevalt ei õgustata, vaid uuritakse, lahatakse ja mõeldakse miks nii on.
Lihaliku meele ja inimlikkuse tavaseisund on enda õigustamine, oma ihade ja lolluse õigustamine, enda sellega samastamise õigustamine jms.
Niiet kui inimene, kuigi kahjuks vaid osa teadlasi suudavad ennast lahata, va mõned üksikud veel siiski, keda on väga vähe, mõned ka siin foorumis, on hea märk, paraku tavakodanike seas on väga seda.
Mis numbritesse puutub on asi seostes, kui sa väljud oma endisest piiratusest enamasse, olgu see ikka veel inimese tasand, siis alati saab veel nummerdada, ennustada, seda eriti piiratuse tasandil on kõik ette ennistatav, aga kui sa väljud veel enamsse siis ei klapi iükski horskoop ega number, enneustus enam, sest kogumispunk on liikvel, mitte paigal, niikaua kui see on paigal, saab seda määrata sümbolitega, ennustada. |
|
| Tagasi üles |
|
|
geko
Liitunud: 30 Jan 2010
Postitusi: 239
|
| Postitatud: Kolm Veeb 22, 2012 10:25 am Teema: |
|
|
need aeg-ruumi filmid on huvitavad vaadata, isegi lapsele. möödunud nädalal vist oli film mesilasekärjest, soolakristallist ja fraktaalsest "enesekordamisest", samuti sõnumiga, et matemaatika on kõige alus. seekordses ehk põnevam osa oli see kommipurgilugu, kuis nö inimkonna ühisteadvus kambapeale tasakaalustab oma individuaalsed möödapanekud - huvitav, on see kõiges nii  kusjuures see ühisteadvus (mina saan asjast nii aru) oli filmis nimetatud rahvatarkuseks (social wizdom) - tõesti, mida muud rahvatarkus on, kui ühisteadvuse väljund...
märkasite filmilõpu sõnumit: et kõik rajaneb "koodil" - kui kaob kõik muu, siis on vaid "kood" see, mis jääb... ja see "kood", nagu selgitati, on puhas matemaatika. natuke kummaliselt kõlas see... teadus senimaani on üsna neutraalseks jäänud oma tegemistes, kuid siit kõlas muarust läbi kerge emotsioon... no eks kõik ole praegusel ajal justkui emotsionaalsemaks muutunud, kui nii võib öelda, st iga nö maailmakäsitlus võitleb oma "Õige olemise" eest ja kaitseb seda, kuna jalgealune näib kõikuvat ju kõigil - ja enamasti kukubki see siis välja nö -ismi loomisena, kuna usk on ju see kõikse parem liim saamaks toetust, aga alles jääb see, kellel on piisav toetajaskond. kas oli see lõpuhüüatus nüüd kutse matemaatikausku pööramiseks
ehk kuidas siis on, kas loodus rajaneb matemaatikal või on matemaatika leitud loodusest 
_________________
"minuga on kõik korras, kõik korras, kuigi mulle tundub, et ma vist suren ära" (Sid, Jääaeg) |
|
| Tagasi üles |
|
|
mel1
Liitunud: 12 Dets 2011
Postitusi: 3
|
| Postitatud: Kolm Veeb 22, 2012 3:10 pm Teema: |
|
|
| Panin siia The Code[/url] |
|
| Tagasi üles |
|
|
seesama
Site Admin
Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755
|
| Postitatud: Reede Veeb 24, 2012 1:24 am Teema: |
|
|
| geko kirjutas: |
.....
ehk kuidas siis on, kas loodus rajaneb matemaatikal või on matemaatika leitud loodusest |
Inimene on avastanud võimaluse määrata mistahes "ühte" objekti kujundiga 1, mistahes "kahte" objekti kujundiga 2, jne, ning leidnud, et neid kujundeid 1 ja 2 saab käsitleda ja nendega kombineerida ka ilma tegelike objektideta, see ongi matemaatika. Kuna "üks" objekt vastab kujundile 1 ja "kaks" objekti kujundile 2, siis on matemaatika vastavuses loodusega mis jääb aja, ruumi, suuruste ja paljususe piiridesse, ehk füüsika seaduste piiridesse. Kuna piire pole aga iseenesest, siis saab edasi otsida ja avastada nii aega ja ruumi kui ka otsida sellele vastavat matemaatikat või matemaatika abil edasi otsida ja avastada aega ja ruumi, nagu oleks matemaatika kõige alus  .
Need "üks ja kaks" objekti andsid inimestele matemaatika ja matemaatika võimaldab inimesel näha, et neid objekte on "üks ja kaks".
_________________
"Minu öeldu on vaid vihje, kuni sellele leidub reaalne vaste elus ja iseendas !!!" |
|
| Tagasi üles |
|
|
kaheksa
Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 186
|
| Postitatud: Reede Veeb 24, 2012 12:14 pm Teema: |
|
|
| seesama kirjutas: |
Inimene on avastanud võimaluse määrata mistahes "ühte" objekti kujundiga 1, mistahes "kahte" objekti kujundiga 2, jne, ning leidnud, et neid kujundeid 1 ja 2 saab käsitleda ja nendega kombineerida ka ilma tegelike objektideta, see ongi matemaatika. |
Selle kohta, et 1 ja 2 pole tegelikult vaja, et matemaatikat (või mis see ka poleks) saab väljendada ilma arvudeta, olen leidnud paar viidet.
Küsimustele vastab Lidorot, 74 aastane imearvutaja, artikkel ajakirjast Horisont 12/1967
| Tsiteerin:: |
Küsisin, kas ta pole väsinud.
"Mitte sugugi. Tahate, alustame uuesti."
"Pole tarvis. Aga kuidas te seletate seda, et niisugune raske arvutus Teid ei väsita?"
"Seda ei saa seletada, kuid nii see on. Võiks võrdluse tuua. Kas Teid väsitab maastiku vaatlemine? Halvemal juhul ühetaoline või ilmetu maastik tüütab teid. Aga arvud on alati uued ja selline vaatepilt ei väsita mind iialgi."
"Te näete arve?"
"Jah näen. Seal nad lähevad, mustal taustal, sõnakuulelikud ja samal ajal fantastilised. Ei tea, millega neid võrrelda, võibolla lendava varblaseparvega. See laskub, istub - ja vastus on valmis."
Lidorot püüab selgitada oma arvutusmeetodit. Ta kirjutab mõned kolmekohalised arvud üksteise kohale sik-sakkidena, vaatleb neid tähelepanelikult, katkestab oma selgituse ja alustab uuesti otsast peale. Mõni minut tagasi, võttes miljardiku täpsusega juuri, ei liikunud tal ükski näolihas, nüüd pühib ta laubalt higi. Tunnen matemaarikat temast paremini, kuid sellest selgitusest ei mõista ma midagi. Varsti taipab ka Lidorot, et seda "lihtsat arvutusmeetodit" pole sõnade ja arvudega võimalik edasi anda.
Ta tunnistab: "Ma ei suuda seda teile seletada. Ja siiski kinnitan, et minu peas on kõik täiesti selge. Minu arvutustes pole midagi mõistmatut,
ükski detail ei jää märkamatuks mu sisemisele pilgule."
"Mitu arvu te läbi vaatate, ütleme, kahe minutiga?"
"Umbes viiskümmend tuhat."
"Te näete neid kõiki?"
"Jah, näen neid kõiki korraga ja samal ajal ükshaaval. Aga ärgu see teid üllatagu. Kord tuli mul mõte õppida pähe logaritmide tabelid, umbes 30 miljonit numbrit. Tegin seda muuseas, erilise pingutuseta, paari /loetamatu tekst/. Midagi huvitavat logaritmides ei ole, selle kavala võttega saame ligikaudseid tulemusi, mina aga saan oma meetodiga täpseid tulemusi ja nii palju kümnendkohti, kui soovin."
"Millal te hakkasite niimoodi arvutama?"
"Kolme-aastaselt. Ma ei osanud siis lugeda, kirjutada ega tundnud numbreid."
"Tähendab teid erutas miski huvitav, kuid need polnud arvud?"
"Keegi pole mulle kunagi rääkinud millestki taolisest, mis mind vaimustas."
"See teid ei häirinud?"
"Mitte sugugi. Sageli tahtsin midagi öelda, kuid ei suutnud seda teha."
Tsiteerin Diderot'd: "Kui inimene, kes paar päeva on olnud nägija, satuks uuesti pimedate sekka, peaks ta vaikima, või teda peetakse hullumeelseks."
"Täiesti õige!" hüüab Lidorot. "Lapsepõlves olin kohutavalt häbelik, kuna nägin eneses asju, millest keegi midagi ei tea."
"Kui teile antakse ülesanne, kas võite hoiduda seda lahendamast?"
"Ei. Ma ei saa jätta ülesannet lahendamata, see tuleb iseenesest."
"Tähendab te ei valitse oma annet. Aga see juhib teid, tõrjub kõrvale muud mõtted ega lase normaalselt töötada."
"Mitte sugugi. Ülesande lahendamine käib iseenesest ja ma võin mõelda hoopis muust. Ega teidki ei sega ju mõtlemast teatris nähtav," pöördus ta minu poole. Mulle meenusid teised imearvutajad, kes keerukamategi arvutuste ajal viiulit mängisid või juttu ajasid. |
Daniel Tammet "Sündinud sinisel päeval".
| Tsiteerin:: |
"... illustratsioonil korrutan ma 53 131-ga. Näen mõlemaid numbreid unikaalsete kujunditena ja sean nad ruumiliselt üksteisega vastasseisu. Nende kahe kujundi vahele tekkinud ruum loob kolmanda kujundi, mida pean uueks arvuks, 6943-ks, ülesande vastuseks."
|
|
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
