Ruumivärav :: Vaata teemat - Varitsemise praktika
   
[ home ] :: [ submit ] :: [ site database ] :: [ forums ] :: [ register ]
 

 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse
Important Notice: We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024. If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
Varitsemise praktika
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Ruumivärav -> Tolteegid
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Teis Sept 19, 2006 12:31 pm    Teema: Varitsemise praktika Vasta viitega

mündi teine külg

Osa Guillermo poolt kirja pandud 1995. aasta Mexico City seminari märkmetest:
Taisha Abelari loeng


Ma elasin ühe osana minu varitseja-treeningust nõidade maja juures asuvate puude latvades kaks aastat. Varitseja on kokkupanemispunkti (KPP) erinevates kohtades fikseerimise meister. Magamise ajal sinu KPP liigub, kuid seni, kui sa pole alustanud unenägemist – milleks sa pead koguma mingi koguse energiat juba mainitud tehnikate abil – ei ole sa teadlik sellest liikumisest. Kuid kui sa teadvustad, et su KPP liigub, pead sa sellest kasu saamiseks selle uues positsioonis fikseerima. Ja see on varitsemine.
Kui ma elasin puude otsas, siis üks kõige ebatavalisemaid asju, mis nihutas minu KPP uude asendisse, oli tõsiasi, et mul puudus horisondiga võrdlemise võimalus – kõik, mida mul oli võimalik tajuda, oli vaid lehestik ja taevas. Maapind asus alati “allsuunas”, samas kui tavaliselt oleme harjunud selle külge kleepununa liikuma neljasuunalises süsteemis. Puude ladvus elades sa sisened kuuesuunalisse liikumissüsteemi. Kuna mul ei olnud lubatud maapinda puutuda, siis see pani mu KPP liikuma ja uues positsioonis fikseeruma.
KPP-l on nägijate nägemist mööda üks pool hiilgav, mis meestel on suunatud helenduvast kookonist väljapoole ja naistel kookoni sisemusse. Minu puude ladvus elamise tõttu hakkas minu KPP pöörduma meeste orienteerituse suunas väljapoole. Kui don Juan nägi seda, sundis ta mind tegema teist varitsemisülesannet, et korrigeerida seda nihet.
Ta saatis mu elama Mehhiko linna, kus Nelida elas rikka, kõrget sotsiaalset positsiooni omava ja laialdaselt tuntud naisterahvana. Minust pidi saama tema vennatütar, kes tuli tema juurde elama, et leida endale abikaasa. Seega nad õpetasid mulle kõike, et oleksin naiselik: jumestamiskunsti, kokandamist, häid maneere, kudumist, tantsimist, klaverimängu ja mul olid isegi prantsuse keele tunnid. Meil oli kombeks käia kõigil kõrgseltskonna pidudel ja mind eksponeeriti kui kõrgeltharitud neidu, kes otsib endale õiget meest, kuni ühel päeval kuus kuud pärast linna saabumist kohtasin ma kirikust välja heidetud preestrit, kellel olid sügavad emotsionaalsed probleemid, ja kõik, mida ma lõpuks teha oskasin, oli ta riputada puu otsa, et püüda teda aidata.
Sellest tuli suur skandaal linnas ja niisiis don Juan nägi, et on saabunud aeg muuta strateegiat ja ta ütles mulle, et kuna ma ikka veel tahan, et kõigi tähelepanu oleks minul, siis kavatseb ta mulle anda varitsemisülesande, mis kas ravib mind sellest või tapab mu – seega sain ülesande olla kerjus. Nad alustasid minu ilusa valge kleidi räbalateks tegemisest, siis nad toppisid igasuguseid kleepuvaid asju minu juustesse, mulle meenub, et Emilito tuli välja ideega panna närimiskummi mu juustesse, samal ajal kui Nelida määris rasva mu nahale, et näeksin välja tumedanahalisemana ja räpasena. Pärast seda, kui nad olid mind “rõivastanud” kerjuseks, kutsus don Juan Alfonsina-nimelise naisterahva, kes oli kerjus selles linnas ja ütles talle, et ma olen segane ja nad ei saa mind enam enda juures pidada, seega andis ta tollele naisele veidi raha ja käskis tal minu eest hoolitseda.
Ma lahkusin koos selle naisterahvaga ja ma mäletan, et ta ütles mulle: “Sa ei näi eriti palju rääkivat, eeh... see on hea, ma arvan, et me saame omavahel kenasti hakkama...”, siis me jõudsime tema koju ja ma olin kohutatud – see oli halvim, räpaseim ja haisvaim koht, mida ma eales olin näinud. Ta elas 6 korda 6 jalga kartongist ja plekist kokkuklopsitud ruumis, mille muldpõrandal lebasid kaks satikatest kubisevat petate’t (õlgmatti), see oli nii kohutav, et ma olin sunnitud lahkuma. Ma jooksin tagasi maja juurde, kuid kui ma sinna jõudsin, siis ütlesid teenijad, et kõik on lahkunud pikaajalisele reisile, kuid neid võib ehk veel leida kusagil äärelinnas. Ma jooksin otsekohe äärelinna ja oma kergenduseks märkasingi ristmikul punase tule taga peatunud Nelida masinat. Ma jõudsin masina juurde ja nägin don Juani, kes oli roolis ja palusin mind selle hullumeelse triki tegemisest vabastada. Ma ütlesin talle, et ma ei taha olla kerjus ja et kõik see on läinud liiga kaugele, et Alfonsina hurtsik oli üks sitaauk ja et ma ei taha seal ööd veeta. Don Juan vaatas mulle naelutatud pilgul otsa ja ütles, et see on vaimu kavatsus minu suhtes, seega ma kas saan sellega hakkama või ma ei näe neid enam iialgi. Ta küünitas käe oma taskusse ja võttis sealt mulle mündi, öeldes: “Mine ja leia, mida sa pead leidma ja sa näed, et inimesed annavad sulle oma raha, kuid nad põlgavad sind selle eest, kes sa oled. Kuid alati on olemas mündi teine pool – kui sa leiad kellegi, kes sinust tõeliselt hoolib, siis sa oled oma ülesandega edukalt hakkama saanud ja sa oled õppinud loobuma endale tähelepanu tõmbamisest.”
Roheline tuli süttis ja nad lahkusid, ma seisin peaväljaku ääres, mõeldes, et mul ei ole muud võimalust, kui tagasi minna Alfonsina juurde ja mängida kerjuse rolli laitmatult ilma ühegi lootuse või mõtteta sellest, millal see kõik lõpeb või mis saab edasi. Ma olin valmis olema kerjus kogu ülejäänud elu, kui see oli see, mida vaim mulle soovis.
Ma saabusin Alfonsina elamisse, ta põlvitas pliidi ees ja küpsetas maisitortiljasid söögiks, sõnagi lausumata ulatas ta mulle tortilja ja istus vaikselt maha ja hakkas sööma.
Kuna me olime väikeses linnas, pidi mul olema mingi elulugu, seega see on see, mida Alfonsina rääkis inimestele: ma olin tema hull tütar, kes oli harjunud elama suures linnas koos oma isaga, kuid nüüd isa suri ja nad saatsid minu tema juurde. Nii ma hakkasin Alfonsinat emmeks kutsuma ja iga päev, kui ma tulin koju tagasi, ütlesin: “Tere emme, siin on see, mis ma täna teenisin” ja andsin Alfonsinale iga päev mida iganes ma olin saanud oma kerjapäeva eest.
Elu oli kerjusena raske, ma pidin teiste kerjustega võitlema heade kerjamiskohtade pärast. Alfonsina ütles mulle, et parimad kerjamispaigad olid restoranide ja spordiklubide (võimlate) ees. Ta ütles, et kui inimesed on hästi söönud või treeninud, siis nad annetavad vaestele, samuti ütles ta, et kirikud ei olnud head kohad, sest inimesed olid juba annetanud kirikule ning nad pigem eelistavad anda kirikule, kui et kerjustele. Alfonsina õpetas mulle samuti kaasas kandma väikest puupakku, et seda kasutada kilbina, kui mind rünnati teiste kerjuste poolt, sest ma tungisin nende territooriumile; see väike puupakk osutus sel eesmärgil kasutamiseks vägagi otstarbekaks. Mulle meeldis alati minna kirikusse, mitte kerjama, vaid et näha üht väga ilusat naist, kes käis seal iga päev; temas oli midagi, mis tõmbas mu tähelepanu temale.
Oma kerjuse rolli sügavamalt sisse elades hakkasin ma kuulma inimeste mõtteid ja ma olin võimeline kuulma asju, mis toimusid minust kvartali kaugusel.
Ühel päeval ma kerjasin kiriku ees ja see kaunis leedi tuli sealt välja ja kõnetas mind. Ta tahtis mind viia enda juurde koju, et pesta mu puhtaks ja anda mulle puhtad riided, kuid ma keeldusin sellest mingi aeg, kuni ühel päeval mulle meenus, mida don Juan oli rääkinud tõelisest hoolimisest ja ma nõustusin tema juurde minema. Leedi viis mu otsekohe dušši alla ja viskas minema räbalad, mida ma kandsin. Kui vesi hakkas langema mu kehale ja mustus kadus mu nahalt, oli leedi kohutatud tõsiasjast, et ma olen valgenahaline tüdruk.
Ta nuttis: “Mida nad on sinuga teinud!”
Ma olin sõnatu. Naine andis mulle eestnööbitava kleidi ja suure summa raha ja käskis mul tagasi minna kustiganes ma tulin, kuid mitte sattuda tänavale. Ma läksin tagasi Alfonsina juurde ja ulatades talle raha, ütlesin talle nagu alati: “Mamma, vaata, mis ma täna teenisin.” Kui ta mind vaatas, siis ta minestas. Toibudes ütles: “Sind on puudutanud ingel!” Ta jäi haigeks ja ma viisin ta Nelida majja. Seal leidsin ma eest don Juani, Nelida ja kõik teised. Nelida viis Alfonsina oma magamistuppa, et tema eest hoolitseda. Ma jäin don Juaniga elutuppa, ma olin mures selle pärast, mis Alfonsinast saab, sest sel ajal, ma tean, et ma armastasin teda – tingimusteta; sinnani ma ei teadnud, mis asi armastus on. Ma üritasin seda don Juanile edasi anda, kuid näis, et ta oli juba mu tunnetest teadlik ja ta ütles, et ma olen oma ülesandega edukalt hakkama saanud ja mul pole tarvis enam koos Alfonsinaga minna, et Alfonsinal oli tütar, kes teda tõeliselt armastas, kuid Alfonsina jaoks see tütar suri täna.
Sel hetkel ma teadsin, et nõidade maailmas asjad tulevad ja asjad lähevad ja sinu kohuseks on edasi voolata millessegi takerdumata.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 8:56 am    Teema: Vasta viitega

see on väga ilus lugu. See puudutab mind sügavalt iga kord kui seda loen...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 9:47 am    Teema: Vasta viitega

lootsingi, et paljud teist on seda kuskilt juba lugenud. mõte nende lugude toomisega siia oli natuke muuta foorumi meeleolu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 10:32 am    Teema: Vasta viitega

See on hea lugu. Ja olen alati hindanud nõidade tegude juures oma õpilaste suhtes, et nad oma õpilasi õpetasid elu endaga, vaimust lähtujad kasutavadki elu ennast selleks, et saada teadmisi.
See oli ühtlasi näide ka sellest et päris elus on meil sarnaseid olukordi pidevalt, igaühel mingil moel aga inimeste häda ongi see, et nad ei oota ära oma "Inglit", Vaimu shesti, kuna puudub kannatlikkus ja ära ootamis võime.
Üldjuhul kiirustatakse kohe ja rutakalt ise võtma, tegema, ootamata ära oma võimalust. Muidgi tavainimene ei tea ka sellistest asjadest midagi, ega hakkakgi taotlema, kuna see on enamusele siiski absurdne.

Varitsemis kunst teadlikkusega suudab seda ja ootabki ära selle õige hetke(Ingli), mis võib palju aidata ja elu muuta kapitaalselt.

Mul olnud sarnaseid asju. Üks neist oli töökoha taotlus, mis oleks minukohane. Taotlus oli sees mitu aastat, vahepeal oli väga halbu olukordi ka töötust. Kuid ma ei jätnud seda taotlust(kuigi vahepeal ilmus võimalikke töökohti, mida võinuks vastuvõtta aga need polnud minukohased.
Ja siis hakkasid uned, et mul on sobiv töökoht, mis mulle meeldib. Uned olid korduvad ja alati ühesugused. Mõtlesin kuskohast selline tulla saab, selle võimalikkus paistis null, sest sellist tööd pole võimalik üldse saada, seda lihtsalt pole.
Ja siis mööduski u. 3a. kui tuli ühe mu tuttava poolt teade, et on loodud uus koht, selle kirjeldus vastas täpselt sellele mida tahtsin ja loomulikult mu "Ingel" viis mu sinna ja kogesin oma unägude ja tegelikkuses täpset koopiat.


Viimati muutis seda vaatleja (Kolm Sept 20, 2006 10:40 am). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
seesama
Site Admin


Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 10:38 am    Teema: Vasta viitega

Sellised, vähem või rohkem äärmuslikud ettevõtmised on just need harjutused elust enesest. Ja eduka toimimise tulemusena muudavad need kõige tõhusamalt ja tõelisemalt.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 10:45 am    Teema: Vasta viitega

Mul oli ka vaja mingi aeg tagasi uus töö leida. Otsisin küll, aga polnud nagu energiat ka ringi joosta igasse kohta ja saata neid cv-sid. Taotlesin ka just midagi sellist, mis oleks mulle sobiv ja aitaks vaimselt areneda. Siis lihtsalt üks tuttav pakkus, kellega enam isegi ei suhtle. Ja siin ma nüüd olen, meeldimise koha pealt ma ei oska midagi öelda, muidugi oleks parem üldse mitte töötada. Aga üldiselt küll täiesti ideaalne ja asjakohane arenguvõimaluste seisukohast võttes. Ja ma ei pea silmas karjääri tegemist või ühiskondlikku positsiooni või midagi sellist.
Et taotlus toimib ka siis, kui eriti energiat tegutsemiseks pole vist võiks järeledada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 10:50 am    Teema: Vasta viitega

noh tegelikult oleks teil kõigil selleks võimalus. varitsemist on võimalik nendes nädalastes klassides õppida. Luuakse situatsion ja puha. Kui nii tahate siis ka vaim on kohal läbi nende laitmatute sõjameeste - instruktorite. Ilmselt ühed vähesed keda võib laitmatuteks sõna otsese mõttes nimetada. Kui ainult oleks kättevõtmist ja julgust proovida.

Loomulikult ei ole see teema millega alustada- enne varitsemise klasse soovitatakse siiski alustada lithsast soorituste tegemisest ja sõjamehe meelelaadiga harjumisest- aga kõigil teil on see võimalus.

see ongi see mida ma üritan siin ettevaatlikult teadustada.
Kõik see on reaalne ja käeulatuses, kui ainult suudaks loobuda sellest mõnusast oma rinnale patsutamisest ja ennast vaimust väljavalituks ning eriliseks pidamast.

See kõik on täiesti reaalne, siin ja praegu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 11:22 am    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:
See kõik on täiesti reaalne, siin ja praegu.


Loomulikult Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 11:23 am    Teema: Vasta viitega

aga selleks peab ise vaeva nägema Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 11:24 am    Teema: Vasta viitega

Loomulikult Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 11:45 am    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:
See kõik on täiesti reaalne, siin ja praegu.

kas Sa ise oled ka siin ja praegu, kus see täiesti reaalne muide on?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:07 pm    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:
aga selleks peab ise vaeva nägema Wink


Mul tekkis küsimus, et mida sa täpselt vaeva nägemise all silmas pead?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:40 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:

Mul tekkis küsimus, et mida sa täpselt vaeva nägemise all silmas pead?


Riskides kerget pahameeletormi esile kutsuda, siis pean silmas konkreetsete praktikate kasutamist, õppimist ja praktiseerimist, mida meile on jäetud mehhiko uute nägijate poolt.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:44 pm    Teema: Vasta viitega

siin kirjutas:
kas Sa ise oled ka siin ja praegu, kus see täiesti reaalne muide on?


minu isikul või kogemustel ei ole tegelikult mingit tähtust teie jaoks. teil on palju paremaid eeskujusid võtta.

Aga käesoleva hetke tunnet olen jah kogenud tänu jõulistele abilistele. See kogemus salvestub kuskile keha mälusse ega lähe enam kunagi päris kaduma.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:45 pm    Teema: Vasta viitega

Samas ei saa ju öelda, et see Taisha lugu oleks konkreetne praktika. Pigem harjutus elus eneses.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:46 pm    Teema: Vasta viitega

Ma ütleks ,et vaeva nägemine on kõik see, kuidas varitseda iseennast ja oma ümbrust, ning selles laitmatult toimida et n.n kookoni lömmi lööjad seda enam teha ei suuda, sest pole põhjust ja lõpuks pole mailma survel enam põhjust.
Laitmatus ei tekita põhjusi meile surve avaldamise näol, mille kaitseks end pidevalt harjutada.
Nõidade varitsemine elus endas on selle kinnitus, et asjad toimivad täpselt nii, kuidas taotleme.
Tavainimene seda lihtsalt ei teadvusta kui varitsemist, kuigi ka need teevad seda alateadlikult väga palju aga ei õpi ega kasuta seda teadlikult, seepärast ka omaenda taotlustest võib nii mööda minna, et ei näe üldse oma võimalusi.
Kui nõidade õpilane tegi sooritusi, siis alati oli esmatähtis elust endas ka teadlikult toimetada, et saavutada laitmatus selles.
Ainult ette võetud kellajalaine ja kokkuleppeline harjtamine jätab siiski midagi soovida, kui see ei ühti tegeliku eluga. Nõiad panid need asjad koos toimima ja seda on võimalik meil ka teha, sest terviku taotlus tegeleb ka ise tervikuga.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:55 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
Samas ei saa ju öelda, et see Taisha lugu oleks konkreetne praktika. Pigem harjutus elus eneses.


Otse vastupidi!! Kui kuulete kogu lugu koos taustaga.

See oli konkreetne varitsemisülessanne, mis Taishale Naguali poolt anti. Kui Taisha püüdis peale ülesande teada samist Nagualiga kaubelda ütles ta talle lihtsalt, et saad hakkama või sured muud võimalust jätkamiseks ei ole.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 12:59 pm    Teema: Vasta viitega

Ühesõnaga sa arvad, et alati on vaja kedagi, kes ütleks ette, mida teha?
Et ise ei ole võimalik leida elust sobivaid situatsioone varitsemiseks?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:05 pm    Teema: Vasta viitega

kallis vaatleja,
Seda üritangi siin vaikselt vihjata, et see "vaevanägemine" on konkreetne väga praktiline õpetus, mis on tuhandete aastate jooksul täiustatud. Igasugused tõlgendused sellest kaotavad sideme algse taotlusega.

See mida me siin teeme, kes me oleme raamatuid lugenud ja teemat põnevaks peame, on see et muudkui targutame ja tõlgendame, igaüks vastavalt oma võimetele. See on lihtsalt sisedialoog ja enesetähtsus mida me toodame.
Kes me siin oleme, et öelda, et nägijad eksivad!!? et nende praktika on kellast-kellani rutiin jne? kust see väljend üldse pärit on kui praktikaid kunagi näinud pole?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:12 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
Ühesõnaga sa arvad, et alati on vaja kedagi, kes ütleks ette, mida teha?
Et ise ei ole võimalik leida elust sobivaid situatsioone varitsemiseks?


Ma väidan lihtsalt seda, et saame valida- kas oodata passivselt et midagi juhtub või loobuda oma erilisuse tundest ja haakida ennast vabaduse taotlusega.

varitsemise situatsioonide kohta on öeldud järgmist.
Igapäevaelus olevates situatsioonides varitsemist praktiseerides nihkub praktiserija punkt väga vähe, kuna erinevused on niivõrd minimaalsed. Suurepärased võimalused selleks annaks kuiviktürannide kasutamine aga neid ei ole tänapäeval enam võimalik leida. Seepärast on punktinihke taotlusega varitsemist täiendatud uuet nägijate poolt selliseks mida tänapäeval klasside õpetatakse.

Miks on seda nii raske uskuda, et nad teavad mida nad teevad?
Muidugi me tahaks nii väga uskuda, et oleme midagi nii erilist siin maailmas, et igasugune teiste juhendamine kahjustab meie erilisust. See on raske katsumus, loobuda sellest illusioonist.
Enesetähtsus on meie suurim vanelane kuna hõivab nii palju vajalikku energiat.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:19 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
Ühesõnaga sa arvad, et alati on vaja kedagi, kes ütleks ette, mida teha?
Et ise ei ole võimalik leida elust sobivaid situatsioone varitsemiseks?


veel üks tõdemus. päris paljud praktiseerijad, kes on juba aastaid tõsist tööd teinud hakkavad alles aastate möödudes mõistma seda pointi, mida varitsemine tegelikult tähendab! See vajab isiklikku jõudu ja aega.

Sa tead ju varitsemist kui lihtsalt väljendit raamatust. Kuidas saaksid siis leida omale situatsioone ja kõike muud kui isegi asja mõte on veel hoomamatu? Mida peaksin otsima, mida tegema, millest üldse jutt käib?On paratamatu, et vajame alguses abi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:29 pm    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:
päris paljud praktiseerijad, kes on juba aastaid tõsist tööd teinud hakkavad alles aastate möödudes mõistma seda pointi, mida varitsemine tegelikult tähendab!

No seda ma usun! Aga lõpuks ikkagi jõutakse ka selleni, kuidas varitsemine üldse võimalikuks saab saada. Et on tõepoolest reaalselt olemas see inimkujust väljaspool olev Mina, kes on tõepoolest võimeline eristama inimkujust tulenevaid virveid, egokeskseid tundeid ja ka sisedialoogi ja seda kotkale ette söötma, ise vabanedes selle koormast! Ja siis on tõesti vedamine kui satud hullu olukorda, kus ilmub veel seni varjusolnud emotsioone, uskumusi ja kontseptsioone. Milline õnn! Raskused on meie arenguteel suureks abiliseks ja rõõmuks! Very Happy
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:31 pm    Teema: Vasta viitega

Tsiteerin::
kallis vaatleja,
Seda üritangi siin vaikselt vihjata, et see "vaevanägemine" on konkreetne väga praktiline õpetus, mis on tuhandete aastate jooksul täiustatud. Igasugused tõlgendused sellest kaotavad sideme algse taotlusega.



Tonal sa ei saa oma kogenematust siin peale suruda, siin räägib igaüks sellest kuhu jõudnud on, mida kogenud on ja mida vaim teinud on, kuidas seda keegi täehele pannud on elus endas.
Minu jaoks on elu väljakutse ja see on tõelisi katsumisi pakkunud ka koos kuiviktüranniga, kes mu peaaegu oleks hauda viinud, oma erilise olemusega, aga suri ise oma krjuse alla ära, sellest hetkest kui avastasin võimaluse tema kombitsad minu ümbert lahti kiskuda, peale seda hääbus too üsna kiirelt.
Te unustate ära, et vanad nägijad praktiseeridi küll järjepidevalt, (kellalaegu pole kül kuskil toodud) ja Uued nägijad aga rutiinivabalt, kasutades ka elu ennast, see on ju puust ja punaselt ka raamatutes näha, sest uute nõidade põhirõhk oli vabadus, kui me tegelikku elu tundma ei õpi, jääb ka vaim meis unarusse.
Ja veelkord ma ei saa tõlgendada seda mida elu pakub, see pakub ja mina võtan vastu, ma ei saa tõlgendada asju mis kätte tulevad ja ma pean ise läbima, kasutades oma teadvust.
Mul jääb mulje, et sa tahad tegelikkuse eest pea liiva alla pista, ning õigustada vaid üht suunda jättes muu unarusse.


Tsiteerin::
See mida me siin teeme, kes me oleme raamatuid lugenud ja teemat põnevaks peame, on see et muudkui targutame ja tõlgendame, igaüks vastavalt oma võimetele. See on lihtsalt sisedialoog ja enesetähtsus mida me toodame.



Raamatud pole minu elu määranud vaid elu ise, raamatud on suureks kinnitajaks et asjad just nii toimivad. Su inimlikkus lööb taas välja, me oleme siin kõigest sellest enne juba rääkinud,kuidas ja mis suhe on raamatutel ja elul.


Tsiteerin::
Kes me siin oleme, et öelda, et nägijad eksivad!!? et nende praktika on kellast-kellani rutiin jne? kust see väljend üldse pärit on kui praktikaid kunagi näinud pole?


Nägijad ei eksi, järgijad eksivad, need kes ei näe. Unustate, et d.J naljatles alati C.C üle kui see oma kellaaegadest kinni kippus pidama. Kui tolteegi õpilased harjutusi tegid, siis käis see koos treeninguga eluga paralleelis, kuidas me õpime end varitsema, kui järgime rutiini, kõige hullem "armume" sellesse, seda üheselt ja kiivalt õigustades, tahmata näha kogemuste võimalikkustest maailmas endas.
Olen neid küll näinud ja ka proovinud aga lasin lahti sest tundsin rutiini ängistust ja vabaduse kaotust, seda enam, et d.J sama rutiini lõhkumise asja C.C-le palju rääkis, võtad peast asju millest sa midagi ei tea, nt. tõlgendused ja eelarvamused teiste inimeste kohta.


Viimati muutis seda vaatleja (Kolm Sept 20, 2006 1:35 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:34 pm    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:

Sa tead ju varitsemist kui lihtsalt väljendit raamatust. Kuidas saaksid siis leida omale situatsioone ja kõike muud kui isegi asja mõte on veel hoomamatu? Mida peaksin otsima, mida tegema, millest üldse jutt käib?On paratamatu, et vajame alguses abi.


Kui ma ei tea, millist situatsiooni endale parasjagu varitsemiseks valida, siis ma esitan abstraktse taotluse ja sobiv olukord või ülesanne ilmub ise mu teele, vaja lihtsalt see ära tunda Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:36 pm    Teema: Vasta viitega

kallis vaatleja,
Sa vist ei saagi oma oravarattast välja? ikka sama teksti kordus.
ma ei ole su kiusaja soovin tegelikult sulle edu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:51 pm    Teema: Vasta viitega

Ma ei lähtu inimlikust vaatenurgast, n.n kiusaja, pigem näen et sul on suur võitlus enda õigustamisega siin foorumis Wink , mida kardad kaotada?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 1:53 pm    Teema: Vasta viitega

kes teab vahest see muudab midagi..
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:00 pm    Teema: Vasta viitega

tonal kirjutas:
kes teab vahest see muudab midagi..


Keda sa muuta tahad ? Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:03 pm    Teema: Vasta viitega

on ju tore vahel tegutseda teades, et see on lootusetu aga siiski edasi toimetades nagu selles oleks mingi mõte
mitte keda ma tahan muuta aga mida, selles on küsimus.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:08 pm    Teema: Vasta viitega

Mida siis, kui küsida tohib?
Minule praegu näib, et on ainult kaks võimalust, kas ennast või teisi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:10 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
Mida siis, kui küsida tohib?
Minule praegu näib, et on ainult kaks võimalust, kas ennast või teisi.

kolmas võimalus on ka Wink aga kas selle olemasolu teadvustatakse üldse?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:13 pm    Teema: Vasta viitega

siin kirjutas:
betty kirjutas:
Mida siis, kui küsida tohib?
Minule praegu näib, et on ainult kaks võimalust, kas ennast või teisi.

kolmas võimalus on ka Wink aga kas selle olemasolu teadvustatakse üldse?


hm, mitte kumbagi?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:14 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
Mida siis, kui küsida tohib?
Minule praegu näib, et on ainult kaks võimalust, kas ennast või teisi.


Jep sul on õigus - muuta saame ainult iseennast; teised tuleb rahule jätta. Selle vastu vist eksisingi.
Lootsin võibolla natuke muuta seda foorumi meeleolu kui ausalt tunnistada:) Siin oli nagu valdav enesetähtsuse kummardamine ja meister-õpilase suund, oleks olnud tervendav tuua sisse vabaduse teema ja natuke rohkem reaalselt tehtavaid asju mitte nii palju kellegi isikliku ajaloo heietamist.
No ilmselt ebaõnnestusin aga mõnus jutunurk on siin sellegipoolest Idea
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:22 pm    Teema: Vasta viitega

Aga mis suunda sa tahad, et me oma kogemusi ei tohi rääkida, või peaks need maha salgama ja tagaspidi minema oma vaimse tee algusse? muidu oleme kohe su arvates meistrid, või kui sa seda tunned äkki nii Shocked Kuid see on kõige tüüpilisem ja laialt levinud inimlik reaktsioon, siis kui hakkab tunduma et midagi hakkab kaotsi minema.

Kuidas sinu juhendjatega on, kas need pole meistrid, kas neil polegi kogemusi teisest ja kolmandast tähelepanust, kas need ei õpeta ega räägi asjust, mis on olemas? Ja kui oled ise õpetaja, aga kogemused puuduvad, siis küsin, mida te teete üldse? Wink

Pigem on enesetähtsus selles, et kogenematus tahab oma maailma peale suruda, astudes üle reaalsest maailmast.
Millist ajalugu mõtled?
Too näiteid kõigest oma iidolitest, ja ajaloost, räägi asjast.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:50 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
siin kirjutas:
betty kirjutas:
Mida siis, kui küsida tohib?
Minule praegu näib, et on ainult kaks võimalust, kas ennast või teisi.

kolmas võimalus on ka Wink aga kas selle olemasolu teadvustatakse üldse?


hm, mitte kumbagi?


Wink võtta vastu kõik tulevad potentsiaalsed muutused nii nagu nad on, ilma punnimata, lubada neil täiesti pidurdamatult toimuda, mitte sekkuda elu toimetamistesse ehk teisisõnu mitte tahta midagi ümberkorraldada "paremaks" , selliseks nagu miski seespool võibolla küll niiväga tahaks.
Mis on see, mis paneb meid tahtma, et asjad oleksid just nii, nagu meie heaks oleme pidanud ja tahame ja kui on teisiti, siis tuleb asja parandada, päästa maailm?

See elu ja tegelikkuse totaalne mitteusaldamine paneb meid olukorda, kus me sisuliselt oleme lakkamatult rahulolematud sellega, mis antud hetkel on... ümberkorraldamise soov ei luba meil hetkeksi vastu võtta seda mis on. Ei luba vastu võtta olevikku...
Pidev organiseerimisiha... tohutu tegevus, mis käib pidevalt, aga kuhugi välja ei vii... Milline kasutuseta energia vabaneks selle alt, kui olevik vastu võtta ! Kui see energia tõepoolest suunataks teadvustamise paranemiseks, see oleks vägev! Laughing


Viimati muutis seda olemas (Kolm Sept 20, 2006 2:55 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
tonal



Liitunud: 1 Sept 2006
Postitusi: 155

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 2:54 pm    Teema: Vasta viitega

vaatleja kirjutas:
Aga mis suunda sa tahad, et me oma kogemusi ei tohi rääkida, või peaks need maha salgama ja tagaspidi minema oma vaimse tee algusse? muidu oleme kohe su arvates meistrid, või kui sa seda tunned äkki nii Shocked Kuid see on kõige tüüpilisem ja laialt levinud inimlik reaktsioon, siis kui hakkab tunduma et midagi hakkab kaotsi minema.

Kuidas sinu juhendjatega on, kas need pole meistrid, kas neil polegi kogemusi teisest ja kolmandast tähelepanust, kas need ei õpeta ega räägi asjust, mis on olemas? Ja kui oled ise õpetaja, aga kogemused puuduvad, siis küsin, mida te teete üldse? Wink

Pigem on enesetähtsus selles, et kogenematus tahab oma maailma peale suruda, astudes üle reaalsest maailmast.
Millist ajalugu mõtled?
Too näiteid kõigest oma iidolitest, ja ajaloost, räägi asjast.


Näedsa tegin mõned mõtted rasvaseks mis sul alati korduvad. võibolla on sellest abi.

eks ma ole natuke kimbatuses jah selle teemaga. Mingil hetkel otsustasin, et mis siin ikka ilustada võib ju otse nagu soovitate aga näed siis läksid asjad muidugi teravaks. Ega see tegelikult meeldi kellelegi.

pole vaja muidugi midagi keelata või kellegi jutusoovile kätt ette panna. ei mõelnud üldse seda.
Võiks nihutada tähelepanu oma isikult "asjale" nagu ütlete.

"asi" võiks olla see areng, millest kõik raamatutest lugenud oleme. siin me arvame muidugi erinevalt aga ma leian, et heietused stiilis kuidas ma iga päev ennast varitsen on ju mõttetu. termineid kasutatakse siin lihtsalt kui sõnakõlkse. Ilmselt need kes siin loevad sooviga asjale pihta saada on suuremas segaduses kui enne.

Võimalik, et eksin kogu selles asjas Confused
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 3:03 pm    Teema: Vasta viitega

siin kirjutas:

võtta vastu kõik tulevad potentsiaalsed muutused nii nagu nad on, ilma punnimata, lubada neil täiesti pidurdamatult toimuda, mitte sekkuda elu toimetamistesse ehk teisisõnu mitte tahta midagi ümberkorraldada "paremaks" , selliseks nagu miski seespool võibolla küll niiväga tahaks.


Jah, sedasi on elu päris nauditav. Ei pea põdema näiteks oma inimlikkuse pärast ja vaevlema pidevas tahtmises vaimseks saada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
seesama
Site Admin


Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 3:05 pm    Teema: Vasta viitega

Very Happy Jah, see kõik siin kinnitab ainult seda, et inimlikkus ei anna oma ülemvõimu mingi hinna eest ära. Meie inimlikkus on see kes kardab kogutud varandust kaotada ja seepärast ei otsi ta mitte vastuseid küsimustele vaid eneseõigstusi. Kui me oleme enda inimlikkusest suuremad, siis pole meil midagi kaotada, sest me ei samasta ja ei lähtu sellest, ega anna järele sellele.

Seepärast ma ütlen veelkord, et kui need eraldi ettevõetavad konkreetsetesse tegevuslikesse kujunditesse pandud harjutused aitavad avaneda ja avarduda Vaimuni, siis tehke neid kindlasti. Ma võin isegi soovitada seda, et nende harjutuste toime kindlakstegemiseks minge "kõik" neid tegema, sest siis saate nende toimele reaalse kinnituse elust endast. Ma läheks ka kuid praegu olen hõivatud elu enesega. Kui te nüüd neid harjutusi tegema lähete, siis ehk kirjutate siia ka nende tegelikust mõjust ja see siis kinnitab nende väärtust või mitte.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
olemas



Liitunud: 6 Sept 2006
Postitusi: 154

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 3:09 pm    Teema: Vasta viitega

betty kirjutas:
siin kirjutas:

võtta vastu kõik tulevad potentsiaalsed muutused nii nagu nad on, ilma punnimata, lubada neil täiesti pidurdamatult toimuda, mitte sekkuda elu toimetamistesse ehk teisisõnu mitte tahta midagi ümberkorraldada "paremaks" , selliseks nagu miski seespool võibolla küll niiväga tahaks.


Jah, sedasi on elu päris nauditav. Ei pea põdema näiteks oma inimlikkuse pärast ja vaevlema pidevas tahtmises vaimseks saada.

jajah. Ja kui nüüd küsida, kust tuleb see põdemine või see tugev tahtmine? See on päris huvitav, sest ka need tugevad tunded ei tule ju puhtast neutraalsest teadvusest, vaid ikka ja jälle sellest samast inimkujust! Tundub lootusetu! Ja mis tootis lootusetuse nüüd ? pidev produktsioon lõpmatuna näivas hulgas igasugu staffi.... totaalselt usutavat staffi. Hakka või ise ka uskuma! Laughing Mitte üksainus avaldus tunde või mõtte näol pole ju mittemidagi muud kui seesama mälu + inimkuju pidev lapserdamine Vaimu tuules. Küll teeb kõva loperdavat hääl!!!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
betty



Liitunud: 28 Aug 2006
Postitusi: 302

PostitusPostitatud: Kolm Sept 20, 2006 3:31 pm    Teema: Vasta viitega

seesama kirjutas:
Ma võin isegi soovitada seda, et nende harjutuste toime kindlakstegemiseks minge "kõik" neid tegema, sest siis saate nende toimele reaalse kinnituse elust endast.


Mul pole tegelikult midagi tensegrity vastu näiteks. pigem neid harjutusi on meeldiv teha. toimes ei kahtle. vahest mulle meeldib tantsides sarnaseid liigutusi teha. samas soov selleks tekib suvaliselt, mitte et panen paika kindlad päevad millal teen.
asi mis mulle ei istu, on grupis sooritamine. ja seda saan öelda, kuna olen seda kogenud. ja alati tekkis mul tahtmine kohe minema joosta sealt. selle põhjuseks ma oletan oli teiste inimeste tajumine kuidagi alateadlikult, nende inimlik tahtmine vaimseks saada, liigne kinni olemine castanedanduses või midagi sellist. täpselt ma hetkel ei tea, mis see just oli.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ruumivärav -> Tolteegid Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Web Hosting Directory