Kohtumine lendajaga

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Ärkan öösi pool-3 üles sellepeale, et kõrvus hakkas plõksuma ja peatsi poolt miskit liginemas. Koos sellega kaasnes meeletu tahtetuse ja jõuetuse tunne, sügavusse vajumise tunne. Oma tahet kokku võttes, mis oli üsna võimatu ajasin selle tulnuka siiski ära.
Kuid rammetuse tunne ei andnud järle ja jälle hakkas kõrvus vuhh-vuhh ja plõksumine, kuid ajasin selle uuesti ära, mis ka läks.
Siis näen unes und, et ärkan sellepeale, et keegi ligineb. Kõrvus enam helisi polnud, kuid siis ärkan uuesti üles nüüd juba siia maailma.

Kuid leian, et ma ei suuda endale käsklusi anda keha kontrollimiseks, pealegi oli meeletu ükskõiksus siinse maailma suhtes ja siis tunnen, et mu juures on keegi toas.
Tekkis tundmatu kõhedus, mida ei saa võrrelda maise kõhedusega, see oli midagi meeltult paratamatut. See olend lähenes vasakult jalutsist ja samal ajal korraga ka õhust.
Sunnin oma eraldunud teadvust(mis oli kehast erialdi, ega kamandanud seda) et see püüaks mu keha keerata, sest teadsin et tuleb midagi kohutavat, kui ma midagi ette ei võta, mis on teistest olenditest imelikum.

Ma ütlesin endale"vaata nüüd seda, sa oled seda alati tahtnud" iseenda kõnetus oli mitte seletamine ega dialoog endaga, vaid tahte tajumine. Võtsin kõik oma tahte kokku ja keerasin end teda vaatama küünitama, silmad olid lahti ja niikui vaatan suunda, kust ta tuleb tekkis sinna tume, lendav, laperdav, virvendav arusaamatu asi, millest õhkus suurt võõrastust.
See moodustis vibreeris ja laperdas nagu narmendav kalts ja muutis teadlikult oma olekut pidevalt, oli tunda selgelt võõr teadvust, kord ta kahanes,kord suurenes ja ma vaatan teda ainiti.

Siis võttis ta tohutu kiirenduse ja kihutas minusse, algas võitlus, sest rabelesin vastu, tundsin seda võõrast, väga võõrast energiat ja jõudu, tundsin seda igas rakus ja teadvuses, energiakehas.
Ja kui ta sel viisil hooga tuli siis oli üks kõva kokkupõrge, energiaväljad, minu ja tema omad panid kokku nii et käis kõva raks, ragin ja selline kriipiv plaks(üsna kohmakalt kukub se jutt praegu välja, sõnad ei väljedna lihtsalt suurt midagi).
Maadlesime mõnda aega, tundsin teda igalpool,kuna tal puudus kuju.
Ma püüdsin teadvust mitte kaotada ja rabasin vastu, tundsin samas surma puudutust ja teadvuse haaramise järele võõra poolt.
Siis ta taandus äkki.
Ja mul oli tunnene, et mul pole mingit viha, kui sellist emotsiooni vaid oli vaikus ja teadmine, et seekord võitlesin puhtalt oma teadvuse allesjäämise eest.
Kuid see polnud ikka veel lahkund, üritas uuesti, kuid tajusin et ta on tühi ja uimane, pisike ja kaotanud oma energia, uued üritamised ei õnnestunud.

Lõpuks see kadus ja kahanes nulliks, vaatan ringi toas ja mõtlen "kas olen teises tähelepanus või siin, samas oli ka ükskõik aga huvi tekkis, ka mina olin oma teadlikkust kaotanud selles võitluses, mälu lonkas väheke"
Vaatan video kell oli olemas samas kohas kus tavaliselt, aga numbrid olid täiesti segamini, kohati puudusid.

Siis meenutan võrdluseks, milline mu tuba peaks olema, et olla esimses tähelepanus, ma ei mäletanud, ma olin tahkestunud nüüd teises tähelepanus.
Katsun palja jalaga vaipa, vaip nagu ikka. Siis püüan numbreid puldiga videole saada, ei saand kõik kadusid eest. Ja ei tulnudka meelde tuld põlema panna.
Siis istun voodile(olin vahepeal tõsunud ja ümbrust uurinud), siis tegi kell plaks(kui seier läheb üle tirisemis seieri ja tirisema pole pandud) ja siis näen video kell näitab õigeid numbreid.

See kella plaks oli tegelikult energeetilise nihke plaks, kui energiakeha väljub, või tagasi tuleb, see võib mõnikord ka nii teha ja mõnokord on pikad vibratsioonid, helid, undamised, rapustused aga mõnikord on plaks ja nagu püssilasud, lähenevad praktsatused, nagu terva okste praksumine ja mida iganes, mis igas mõttes meid oma teravustega äratab, ükskõik millisest uimast.

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

Olen täitsa tavaliste inimlike unenägude nägija ja mingeid CC praktikaid peaaegu teinud pole. Küsimus aga ühe unenäo kohta, mis see oli, kas tavaline õudukas? Unenägu järgmine: "Ukse taga on keegi. Tean, et panin ukse õhtul lukku, kuid nüüd miskipärast uks lukus polnud. Tegin ukse lahti või läks see ise lahti ja nägin, et minu ees vasakul, peakõrgusel õhus ripub mingi imelik kuju - nagu sündiv vasikas jalad pikalt töllakil. Siis hakkas mul parem kõrv valjult undama. Tugev tundmatu ja ohtliku "millegi" lähedaloleku tunne oli. Ehmatasin ennast ärkvele." Sellega ärkasin. Mis oleks võinud juhtuda siis, kui ma poleks üles ärganud? Kas see olend oleks võinud rünnata? Kuidas käituda, kui veel midagi sellist unes näha?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

No, CC lugusi ei peagi järgima ega midagi tegema, et hakata veidrusi kohtama.
Pea kõik inimesed on kasvõi kordki elus uskumatuid nägemusi näinud või sügavale äravajunud unedesse või koguni koomani, mõned ka surnud selviisil unepealt.
Kuna inimese energeetika pole sama jäik kui keha ja olenevalt vastavst olukorrast võib tekkida teadvuses nihe, mis tõmbab ka energiakeha nihkesse vahel, siis tuleb väljumine harjunud olekust.
CC lugudes on vaid see tavainimese ja nõidade vahe, et nõiad olid oma energiakeha ja teadvuse liikuvustest täiesti teadlikud ja kasutasid neid teadlikult, mida tavainimene ei tee.
Ja sinu puhul toimuski see nihe sügavamale kui tavaliselt, kus füüsiline keha oli nõrk ning anorgaaniline energia seega lähemal ja õudus tekib sellest et meie tavaolek ei tegele teiste energiate ja teadvustega, võõras, tundmatu tekitab siis õudu.
Kui sa poleks ärganud, siis oleks tulnud jah tegu ühe võõra jõuga ja oleneb isiklikust jõust ja julgusest kas saab sellega toime või mitte, kui mitte, siis võib surra.
Aga tavaliselt ei surda, sest füüsis hakkab protestima kui ei ole surmani haige vms põhjus, see äratab üles, nagu sul ja asi katkeb.