Pühendused Vaimule

olemas · Liitunud: 6 Sept 2006 Postitusi: 154

kogu see pikk jutt ülal ei ole sugugi Ruumiväravale etteheiteks. See koht siin on üks väga ja väga vähestest, mis tõesti "Asjast" räägib. Ma pigem kirjutasin siis neile, kes samuti nagu ma ise siin lugemas käivad või käisid Tuulepesa alt tolteekide foorumis. See on tõesti väike koputus kõigi lugejate südametunnistusele. Vabandan südamest, kui kuidagi kedagi häirisin sellega või liigselt targutavana paistsin.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Üks mõttelõng filmist.
Kord palus mees jumalat, sest elu käis alla ja kord sattus ta sellepeale ühte majja kus
oli koristaja kes põrandat pesi. Mees küsib kas ülemusi on?

Jalutab ringi, näeb töömeest, kes sama mees oli koristajana, siis näeb, tuleb nurga tagant härrasmees ja jälle sama mees, valges ülikonnas ja see ütleb talle "mina olen, nii koristaja, töömees kui ülemus, ma olengi jumal"

Ta ütles veel, "Te inimesed vaatate ainult "üles", tahate imet/mind....aga te olete võimelised seda ise tegema, olema ise kõik".

vabadus · Külaline

Mis nimelisest filmist jutt on?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

See oli eile, mis selle nimi oligi: Rolling Eyes

ahsoo, "Kõikvõimas Bruce", komöödia jäin ajaviiteks vaatama.
Jumalat mängis mustanahaline, võimalik et sõnastus pole täpne, sest ma ei mäleta sõnasõnalt väikest lõiku keset filmi aga öeldu sisu oli selline ja sisu just meelde jääbki.
Muidugi oli filmis see jumalaga sehkendamine palju pikem aga need paar lauset jäid meelde.

Filmidest on ennegi selliseid häid vihjeid läbi käinud.
Üks oli veel selline, film oli "Star Trek" Uus põvkond ja kosmoselaeva kapten vihjas kord lause "Vaid loll on see, kes ei karda".

No eks kardavad paljud ja iga tühja tähja ka aga, kuid kapteni öeldu sisu puudutas tõsist asja, kus oli vaja kainet meelt vms.
Umbes nagu nt. kui öeldakse, "ma ei karda surma", see on enestähtsus ja inimlik lollus, ning näide sellest et surmast ei teata mitte midagi.

D.J ütles ka midagi sarnast sõjamehe kohta, et sõjamees kardab küll aga mitte kartmise pärast, vaid ta ei anna oma hirmule alla teadlikkusega.

Inimesed kogevad igasugu hirme aga sõjamees läheb oma hirmuga kaasa ja teeb asja selgeks, ei põgene, vaid uurib oma hirmu, et sellest aru sada ja võita. jne.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tihtilugu see kust me arvame vaimu leidvat ei pruugi olla see koht, kust arvame vaimu olevat, kuigi pealtnäha nagu oleks. Vaimu vihjeid võib leida kõige ootamatutest kohtadest.
Piibli:"Mina tulen sealt kust te Mind ei oota".

Nt. Kunagi üks hull ütles ühele neid hooldavale ja temast mööduvana oma kollegile "ma lähen pesen nüüd pea ära", hull sekka "ei pead ei saa keegi ära pesta", hullu üsna tabav vihje.

Üks tuttava laps, kes, kui oli väiksem u. 10-11a. sellel hakkas mingi sisemine psüühhiline jant ja pidi pidevalt ära vajuma energeetilisse kadumisse ja vajuski. Ta ema elustas teda mitmeid kordi ja kutsus arste, keegi ei osanud suurt midagi sellega ära teha, ei aidanud rohud ega psühhiaater.
Aga ta kasvas sellest välja hiljem. Ja kord ütles ta äkki "maailma lõppu ei tule mitte kunagi".

Ka Piiblis pole kuskil otseselt maailma lõppu mainutud sellisel viisil nagu oodatakse.
On mainitud küll seda et toimub trastilisi muutusi nii inimestes kui Maal ja paljud saava hukka, aga mitte kõik ja mitte ka Maa, vaid maal saab olema inimeste seas "jumala telk"(piiblis), ehk siis tundub suure Vaimse pöördena, uue energiana, mille kätte võivad isegi surra need, kes kramplikult vana tähtsustavad, uut aga vastu ei võta ega aksepteeri ja muidugi kui uskuda nüüd Kosmosest meie loojate taastulemist siis see võib ka suurt paanikat külvata.
Piibli järgi, ulgumine ja hammaste kiristamine, kui nähakse Inimese poja teist tulekut ja otsitakse kaljupragusi ja mägede aluseid jne.kuhu end peita ja Jumal ütleb "Minu eest ei peida end keegi"

Lapse suu ei valeta(kuigi ikka vahel valetab kui vaja Laughing

), tema teand piiblist midagi, kasvas tavalises ateistide peres ja oli üldiselt väga rahutu loomuga laps.
Vaimul on igalpool võimalik end ilmutada, kuna tal pole piire, raame ega reegleid.

olemas · Liitunud: 6 Sept 2006 Postitusi: 154

Sõdalane teab, et ta ei saa muutuda ja ikkagi ta üritab seda. Sõdalane pole kunagi pettunu, kui see tal ei õnnestu. See on ainus eelis, mis sõdalasel on tavalise inimese ees.

***
Sõdalased peavad olema laitmatud oma pingutustes muutuda, eesmärgiga hirmutada inimkuju ja see endast lahti raputada. Pärast aastaid kestnud laitmatust tuleb hetk, mil kuju ei suuda seda enam taluda ja lahkub. See hetk saabub, kui eluaegsete harjumuste mõjul väändunud energiaväljad end sirgu ajavad. lahkudes inimkuju muidugi vigastab sõdalast ja võib ta isegi tappa, kuid laitmatu sõdalane elab selle siiski alati üle.

***
Sõdalase ainus vabadus on käituda laitmatult. Laitmatus ei tähenda mitte üksnes vabadust; see on ka ainus viis, kuidas ajada inimkuju sirgu.

(Carlos Castaneda "Ajaratas")

see inimkuju on teisisõnu, meie tänapäevasemas keeles 'ego'. See on see elu jooksul kokku pandud isiksus, keda me minaks nimetame ja nii kiivalt kaitseme, nagu oleks mingi väärtusega tegemist. tegelikkuses on see ju vaid üks lipp-lipi-peal-lapp-lapi-peal teiste käest ülevõetud "tõdedena paistnud energiamoodustistest" kokkupandud variisik, libamina... kuid just temana me end tõsimeeli tutvustame iga päev, talle on nimi pandud ja see seisab ka passis, teda sättitakse ja mukitakse, proovitakse paremana näidata, varjatakse tema kehvemaid omadusi nende eest, kellest me peame... See, et me peame inimkuju oluliseks, see teeb meid nii uhkeks ja eneseõiguse eest seisvateks, kuid see teeb meid ka araks ja just see on see, mis loob näiteks esinemishirmu. Tunneme hirmu, kui peame midagi korda saatma, mida paljud näevad... sest meil on mida kaotada - kardame, et tuleb välja, et tegelikult me polegi nii head, kui oleme teeselnud. Kaotame oma elu jooksul vaevaga kokkuklopsitud savijalgadel persooni ja selle "vägevuse"...

Kui inimesel ei ole midagi kaotada, muutub ta julgeks. Me oleme kartlikud üksnes seni, kuni meil on veel midagi, mille külge klammerduda.
(Carlos Castaneda "Ajaratas")

olemas · Liitunud: 6 Sept 2006 Postitusi: 154

Sul on võim ainuüksi tegutsemise üle,
mitte kunagi selle viljade üle. Ära ela
tegutsemise viljade pärast, aga ära
kiindu ka tegevusetusesse.

47. värss
Bhagavadgita

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

eino don juani ütlused on perfektsed,absoluudid,selge see.
aga ma vaidleks kellegi tõlgenduse üle esinemishirmu kohta.see on castaneda sõnade meelevaldne tõlgendamine,mis minu jaoks absoluutselt nii ei tõlgendu.
esinemishirm-see on kohutav füüsiline loks.see pole psüühiline,see on pigem füüsiline.see on peaagu tappev ärevus,üle mõõtmete ulatuv.jube kurnav.
see ei puutu sellesse,kas ma teen teiste inimeste ees endale marki.mingi enesetähtsuse ilming ei ole.see pole ka hirm,see on halvav ärevus,õudus.
mind ei koti,mida minust või mu esinemisest arvatakse.ja ei ole see ka mingi,et ära valeta endale,tegelikult huvitab sind üle kõige maailmas see,mis mulje sa teistele jätad.vblla on see see,et kardad iseendale pettumuse valmistada?ei,see on see,et ma arvan,et ma ei vääri seda,et keegi mind kuskil kuulaks.mis võiks olla kohutavamat,kui tähelepanu keskpunktis olemine?uhh!
et kes pagan see ''tõeline'' mina siis on?mina küll ei valeta end kellelegi paremaks või toredamaks või ilusamaks jms.ei mängi,ei kavatsegi üldse.
ei mingil tingimusel.
kes,mis ja kus on tõeline ise?
ammu juba arvan,et kõige lihtsam on elada kindlalt jalgupidi maakamara küljes kinniolevatel inimestel.kõik on konkreetne,selge,klaar.nimetan seda ''prügikasti sangast kinnihoidmise'' maailmapildiks(enam proosalisemalt maine ei saaks olla,sellepärast).nii hea turvaline ju.
neil on tõeline ise.on ainult see,mida käega katsuda ja silmaga näha saab.
kui kütkestavalt-kadestamisväärselt lihtne,oh.
samas tülgastavalt nüri,oh.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah eks selleni viib küllalt ekstreemseid põhjusi. Kasvõi näitena nõidade kuiviktürannidest, need on põhimõtteliselt taganttõukajad ja võimatusse olukorda lükkajad, paratamatusse kiskujad jne. Kui neid pole elus, on üldse pea võimatu sellist lahtilaskmist sooritada.
Samas pole sinna ka midagi parata ja ega keegi sellest rohkem või vähem süüdi pole kui pole võimalusi.

Heast peast, ilma tagantõuketa aga on vaid kujutlus lahtilaskmisest, kui me peaks seda endal sundima teha või kujutleme et mingi harjutamine selle esile kutsuks, või hakkame ootama kui mul kõik kaob, või tarvitame aineid enda nihutamiseks, mida iganes, sellest kõigest ei tule iial lahtilaskmist, pigem ühest abi kasutamisest teise üleminek ja toetume ikka ühtedele või teistele abitugedele.

Lahtilaskmine on küllalt abstraktne sündmus, mida ei saagi ette kujutada, mis siis saama hakkab, ega saa ka reeglit maha panna, milline see olema saab kellegile.
Kuid oma tegelikkust siiski enne kätte ei saa. Maailm on end nii kinni mässind, et isegi need kes tahaks, ei suuda selle inimkokkuleppelisest maailma müürist läbi lõhkuda, sest inimkonna alateadlik ühistaotluse jõud on üks tõeline jõud.

Siin tuleb isegi kahtlustada neid koopas söömata- joomata joogisid, sest ka neil on tugi ja abi, millest kinni hoida n.n koobas, nälg, päevi mediteerimine ühes asendis ja eri, stiilne eluviis, mis on elu suund ja on kujundanud neist need kes nad on aga see pole nende loomulik mina, vaid kunstlikult loodud stiil, millegi saavutamiseks.
Loomulikkus on vabadus, ise/mina on sõltumatu eksitents.

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

kas ise on midagi täiesti mitteisiklikku sel juhul?
kuivõrd me oleme see kõik,samas selles kõiges sisaldume ka me ise.
siis tähendabki see ju,et ise on midagi üldist.
aga ise tavalises tähenduses tähendab ikkagi ego.
kui ego ei ole,ei ole ka ennast.
castaneda nõiad olid ju lihtsalt maskid.apersonaalsed maskid.
samas ma ei näe põhjust sellise mitteisiksuseks olemise poole pürgimisel.

aga kõik vaimsed praktikad on ju mingil määral enese piiramised.
küsimus ongi ju kogu aeg selles,kustmaalt algab enda piinamine,ja kust lõpeb loomulikkus arengus.

kas selle foorumi kasutajaid võib nimetada ketseriteks?mitte tähenduses ristikiriku vaenlased,vaid tähenduses ühisteadvuse taotlusest pisut teisale vaatavad tegelased.aga sel juhul-miks siis igale inimesele ühistaotluse jõud ajupesu teha ei suuda?

aitäh kõiksusele kuiviktürannide eest.need on ühed parematest lahtiraputajatest.asendamatud arengu teel.tapvad,aga kasulikud.

minu meelest on ainult üks reegel-reeglid puuduvad.vähemalt mis puutub arengusse ja võimalikesse teedesse edasi arenemise teel.pole kahte identset indiviidi.enda sisetunne on parim õpetaja.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Keha kui individuaalsuse tunde tekitaja ja vaimu piiraja, määrab ka meie ego/ mina piirid.
Kui inimese vaim ja ise oleks individuaal ja suuteline kehatult ka eksisteerima, seda ju ka nõiad taga ajasid, oleks inimkond ammu jumalariigi lävel, arukuse ja mõistlikkusega, mida aga siinilmas tiku- tulega tuleb taga ostida, mis on lausa defitsiit.
Jah vbl on üksikud kes suudavad end siinsest tasandist kõrgemale ja laiemale ajada, aga inimassi mõttemalle nähes, pole sellist arengut ühisväljas olnud.

CC nõiad olid isiksused, iseseisva teadvusega, seepärast nad end ühiskonnast eraldasid nii et ühiskond neist ei teaks, ühistaotlus ei talu teistsuguseid, eriti arukamaid.

Maskite kasutamine oli ikka siinse madala tasandi tüssamiseks et siin toimetada, niikaua kui kehas olla, et korralikult oma asjad ära ajada, on kasulikum võtta ühisvälja mask ja tegutseda, pole tarvis energiat raisata teistsugsena olla tahtmise pärast, seeon ka inimliku ego kergitamine.

Kui alustada vaimset teed reeglite järgi piiramisega siis see pidurdab igasugu teadvuse laiendamist. Sellised on vaimsed tegijad, kes järgivad mingit elustiili, kus määravad reeglid, ei tohi, tohib stiilis, see pole vabadus ja see on piiraja.
Kui inimesel huvi siis küsib vaimult ja saab vastuseid, mis on raiskamine ja mis vajalik, mis tola mängimine.
Pidev piiramine on enda vägistamine, sealt ei tule midagi tarka.

Foorumi kasutajad igaüks tea kellekes end peab aga ühistaotlusest kõrgemale saab vaadata küll, siis paistab selle maailma piiratus ja väiksus kui peopesal kätte.
Ja ühistaotlus on inimesed juba imikust peale ajupesutanud Twisted Evil

.

Inimkond pole edasi arenenud tuhandeid aastaid, enamik käituvad ja mõtlevad endiselt kivikirve tasandil, tehnika ja nänninduse areng ei näita tasandi tõusu vaid üht suunda kus mindud, ühistaotluse rõhuasetus on kehaga samastumine, see omakorda piirab laiemale minna.
Ja selline ühisväli on loputanud pea kõik ajud.

Nt.laps on veel puhas ja vaba seest, ta ei tunne ühistaotluse reegleid ja seega ta kogumispunkt nihkub või isegi liigub vahel, seega ta näeb avatumalt ja tajub, aga vanemad asuvad seda kohe lõhkuma, pidades lapse nägemusi ja kogemusi lihtsal fantaasiaks, kuigi eks mängimine ja kogumispunkti nihe võivad lapse meelest olla üks suur maailm, mille hulka kuuluvad ka nihked ja liikumised, mis vanematelt on ammu juba ajust väljapestud, seega ei tunta ka lapse liikuvat teadvust ära.
Ometi kogumispunkti nihe või liikumine võib teadvust kanda kuhu iganes, aga ühisväli summutab selle ruttu-ruttu, juskui kartes et midagi paistab läbi.

Jah sisetunne on parim õpetaja ja siin mängib tegurit kas tõlgendame seda sisetunnet enda inimlikule egole soosivalt ühistaotluse järgi tõlgendades või kuulame seda tunnet mis vaim ütleb, see ei järgi ainult inimesele meelpärast tõlgendust, selviisil kuidas inimene tahaks et oleks.

Ühisvälja produkt pole üks terve tükk, vaid ühisvälja osa, mosaiigi kild, mille põhi on ühistatotlus, sest meie keha, sugu, asukoht, varaline seis, vanemad, riik, loodus, koolid, keskkond, tuttavad ja välised ühsikondlikud meediad, rass ja ka rasside ühisväli, kujundavad meie indiviidi, kuigi tunneme end eriliste ja eraldi olevatena.

Ja kõik ju tahame olla ised, jumalikud, erilised, eraldi, igavesed Cool

.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Veel piiramisest. Et tegelikult on vaja piirajaid ja seadusi, kui inimene on veel ühisvälja osa.
Ühisväli mida saab võrrelda edukalt CC nõidade tonali lauaga, et kõik mis on tonali laual, on piiratud tasandis kinni.
Kui ükski inimene oleks tonali lauast vaba, oleks ta Nagual Wink

. Nagual ei vaja piirajaid, ta oskab olla vaba ja vabaduses toimetada, sest nagual on piiridetta.
Tonali laud/ ühisväli, kuhu sünnivad inimesed ja neile sünnist saati kogu tonal selgeks tehakse ja seda enamasti ka täiuseks peetakse(sellel tasandil kindlasti), siis selle tasandi olendeid ei tohi vabadusse lasta.
Näiteks kui kuulutada tänasest meedias, et ei kehti ühtki seadust mitte millegi kohta, mis inimkond siis teeks?
Vaevalt et mingi endine kord alles jääks, siis tekiks kaos, vargad varastavad kui palju suudavad, tapjad tapavad kuipalju tahavad, loodust ja loomi hävitataks kuipalju tahetaks jne, jne, selline oleks inimtasandi seis kui piirajad pealt maha võtta.
Sama reegel kehtib vaimsete inimeste seas või nende seas kes sellele teele asuvad, kuna seni kuni pole lahkutud Tonali laua tasandist/inimribast, on nagual surmav, sellest rääkis ka dJ, ehk teiste sõnadega, seni kuni ei suudeta piirajateta eksisteerida tasakaalus, on Vaim surmav, sellest jälle piibel rääkinud, et "keegi ei näe Jumalat, kui ei sure", surm aga on lahkumine siinsest tasandist.
Nii et piirajate kasulikkus on väga vajalik, seni kuni olla ühistaotluse mosaiigis kild.

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

peamine on vabaneda kramplikkusest.
sest kui sa oled krampis,ei ole sul võimalik vabalt voolata.mitte kuidagi kohe ei õnnestu see siis.
enda piiramine ongi kramplikkus.
endile sobivas suunas võime me olukordi juhtida ainult vabalt voolates.ja õigeid-asjakohaseid vastuseid saame iseendalt endale ka vaid siis,kui vabalt voolame.
küsimus on ainult takistuste kõrvaldamises enda voolamise teelt.olgu need siis inimesed,asjad või olukorrad.
ei,piiranguid pole vaja.
kaosest tekib lõpuks kord,ma arvan.kaos ei saaks kesta lõputult.kaosest tõuseks kord.võib-olla tekiks kaosest seninägematu kord? Very Happy

kaos lõhuks kõik reeglid nii pilbasteks,et uus kord oleks võrreldamatult teistsugune.
minu meelest tasakaal takistab arengut.rahulolematus viib edasi.
nii et loosungiks-rohkem,veel rohkem rahulolematust!

nattydread · Liitunud: 1 Okt 2007 Postitusi: 21

sisedialoog hoiab krampis, alati kui tekib vabalt voolamise tunne ei ole seda kärarikast sisevestlust.vähem juttu iseendaga! Laughing

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Oleneb mida keegi vabaduseks peab. Elu on näidanud et enamus krampides puuriloomlikust rahvast peab seda vabaduseks, mis neil praegu on ja on võimelised sulle kõrri kargama kui nende puuri või krambi ust paotad Very Happy

, see on väga sage nähtus.
Ning usklike seas ja ka vaimsetes ringkondades on palju kinni ja krampi kasvand rahvast, valides suuna mida arvatakse kas siis usklikkusele sobiv või vaimsel teel olemiseks sobiv suund, on tegelt kramp, piir, reegel, aedik, suund on nagu aiaga piiratud minek, nagu silmaklappidega hobune kes näeb vaid suunda kuhu astuma peab jne.
Ja lihtsurelikud kes kuulekalt oma esivanemate jälgedes käivad ja kõiki neid inimlikke reegleid iseenesest mõistetavaks peavad ja seda loomulikult eluks kui loogiliseks olemiseks peavad on selle reegliräga lõksus.
Tegelik vabanemine on surm. dJ öeldu "surm õpetajaks" peab paika. Sisedialoogi peatamine on üks võimalus, mis peaks üsna kaugele viima aga ei pruugi viia surmani, et vabaduse täit kogemust teadlikult saada.

Kaosest saab siis kord tekkida kui on vastav tasand, praeguse "kivikirve" tasandi juures ei osata korda luua ega hoida ja kaoses ammugi mitte.

muriel · Liitunud: 23 Juun 2008 Postitusi: 72

krampidest lugedes ma järsku taipasin ka ühele oma küsimusele vastuse, mida olen otsinud... nimelt, et kas abivahendiga (vabastava hingamisega) "rändama" minnes ikka pääseb rändama. mina suure tõenäosusega ei pääsenud, sest keha kiskus ülemõistuse valusasse krampi ja ainus, mis selles olukorras teha sai oli õppida palvetama...

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Vabastava hingamine vabastab, küll kõigest siinsest aga ta jääb keha tasandisse ega vii tegelt keha piirest palju kaugemale, va. mõtterännakutesse, sest me pääseme teadvuses ka vabamaks.
Kramp võis olla kas liiga ühsesest asendist, mõtte või mõtteist vabanemise tagajärjel keha unustamine mingisse seisundisse, või mingi alateadlik soov rännakutesse saada, või liigne püüdlus sinna ja just nii nagu kujutleme rännakuid jne. st, et terve füüsiline keha tavaliselt, ei lase üldse rännakusse, kõige kaugem on teadvuse nihe(rännak), siis võib muidugi tekkida kehale ka probleeme kui see teadlikkuse ja pideva käimisega pole harjunud või kuikeha hakaski tabama uus kogemus, sisi keha asub vastavalt käituma jne samas vaimus.
Jah ja kui ise hakkama ei saanud siis võib küll palvetada, teadmatusest võib inimene teha endale halbu asju.

muriel · Liitunud: 23 Juun 2008 Postitusi: 72

inimlikus plaanis olen ma kaunis jonnakas ja ega see asi nüüd päris sinna ei jäänud Smile

ma tegelesin sellega üsna hea mitu aastat ja krampidest sai üle aga just nagu sa ütled, et kaugemale mõtterännakutest vist asi ei küündinud, sest mõned korrad õnnestus näha ebainimlikult ilusaid asju kuid kahjuks ei kohanud ma seal kunagi kedagi... sain küll taipamisi ja istun nüüd kindlasti kenasti mingis inimlikus lõksus, sest ma ei osanud selle nägemisega midagi peale hakata ja "rännakud" muutusid tüütuks... kaua ma vahin neid kenasid pilte Embarassed

pole hea mitu aastat sellega enam tegelenud ja asemele pole ka midagi leidnud aga hing otsib midagi...

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

olemas · Liitunud: 6 Sept 2006 Postitusi: 154

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

see kaunite piltide vaatamine meenutas ühe küsimuse. mingil eluperioodil tulin tihti teadvele mingis üksluises maailmas, kus polnud kedagi. maastik oli pruunikas-rohekas, pruunikas-kollakas. nagu sammaldunud graniit. maastik oli üsna lauge. seal võis lõputult ringi liikuda. midagi muud peale maastiku ma ei leidnud, kuigi otsisin. olin pildis sees, aga ei möhkugi. lõpuks tüütas ära.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

See on nagu anorgaanilisele lähedane, sest neil on vaiksed ja lagedad maailmad nagu nende teadvus on väga vaikne.
Ma käisin lapsena tihti sellistes vaiksetes kohtdades ja ka hiljem aga otsida pole seal inimese kombel küll midagi, kuid ma tundsin miski kohaolu, elu ja teadvuse kohaolu, mis oli suurem või kõiksuslikum, mida inimene haarta suudab.

muriel · Liitunud: 23 Juun 2008 Postitusi: 72

ühel oma taolisel seansil ma pugesin läbi mingi kitsa olemise kuskile pruunikates punakates toonides päikeseloojangu valguses taolisele plaaneedile ja olin ise merevaigu tilga sarnane. inimlikult kirjeldades ma oleksin justkui pugenud kuivanud lehmakaka pinnale aga see "kaka" oli terve planeet Laughing

silmi siia avades olin püherdanud maas hingavate inimeste keskel ja jalgadega trüginud end teise ruumi serva Embarassed

resonating · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 111

tühermaa ja kõrb on jätnud millegipärast sügava tundega mälestusi.
nagu mingid suursündmused.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

sa mõtled avaruse tunnet?

resonating · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 111

avaruse tunne see ikka nagu ei ole.
pigem midagi väga võimast, midagi, mis juhtub ja mis on hoopis miski muu, kui siinnne maailm.
Seletada pole küll seda eriti võimalik.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tühermaadde mõju on abstraktne ja selles on kohal "Vanatühi" ise Twisted Evil

.
"Vanatühi"(mitte mõista kuradi all) on abstraktne jõud.
Kõik inimlik sodi puudub "Vanatühjas".
Tema heljub seal, seletamatu, hoomamatu, inimesele tundmatu, tunnetamatu ometi nagu olemas.
Seda tunnet soosib tühermaa ja ka väga edukalt siin esimseses tähelepanus.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

minu jaoks on, esimeses tähelepanus, tühermaaks suured lagedad rabad: kuresoo, muraka, nätsi-võlla. nendes vist olen vanatühja tundnud küll. samas selles unenäomaastikus ei tulnud seda tunnet peale. seal oli nagu nägemisega mingi kamm. et kuigi oli lage, polnud nähtavust kaugele. nagu vees vms. vast mõnisada meetrit, kui siia ilma mingi võrdlus tõmmata.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Ja karjäärides, oleneb millistes on vahel haudvaikus või teatud tuul ja näeb kaugele jne.
Ma olen vanatühja ka kogenud hästi pikal autosõidul, üksi just, või kui ka mõni sama loll on kaasas nagu ise.
Siis mööduvad vaikivad lagendikud, kauged metsad, omaette kusagil redutavad talud jms.
Taevas on ka hea tühja tunnetus kui vaikselt istuda ja vaadata sõltumatuid pilvi aerutamas, teatud tuule vuhin või kohin võivad Vanatühja esile tuua, on elemente mis sobivad.
Aga su unes, see võis olla, ka su teadvuse asend mingil põhjusel kuskil tühjas, mõttelagedas asendis, mis ei taju kaugele.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Olen vahel tundnud avaruse tunnet siis kui keha on haige olnud, mäletan eriti lapsepõlvest. Öösel oli tuba pime ja siis ma nägin nagu lõpmatust mis oli sellise vatise vaiba moodi mis rullus lahti ja oli nagu igalpool, niiet seda võis tunda isegi füüsiliselt ntx suus. Ja selle avaruse sees oli midagi väga pisikest ja see kõik oli korraga. Hästi äge tunne oli ja kõhe natuke ka. Aga miskipärast just palavikuga on tunda. Lapsena olin väga tihti niimoodi haige, praegu peaaegu polegi, aga seda tunnet igatsen taga. Haigusega kuidagi lähevad meeled lahti... Olen korra olnud nii haige et mõtlesin et nii paha on et suren ära kohe. Ja siis ma kuulsin kuidas mingid olevused toas (kell oli kolm öösel jaolin üksi) arutasid, et on ikka juhm, ta peaks tegema seda-ja-seda... No ja siis ma ajasin üles ja tegin- parem hakkas ja hommikuks oli ok isegi. Tegelt oleks võinud veel tarka juttu kuulata aga nii paha oli et ei mõelnud muust kui sellest, et üle läheks.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

proovisin tänaöösel endale tekitada seda avaruse tunned, väga nõrgalt midagi isegi tuli. Tundub, et see avaruse tunne lähtubki suust, õigemini suulaest (hambad lähevad ka hellaks). Kuigi tõenäoliselt palavikuga tuleb paremini välja.