soga ajamine

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

miks on süstematiseerijatega nii, et kui nad püüavad kõik ära seletada, süsteemi paigutada, hakkavad nad varem või hiljem soga ajama? et kus on süsteemide piirid? miks on süsteemide seadmisel piirid?

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Süstematiseerijad, lähtuvad inimlikkusest, ka mõistus allub sellele ja emotsioonid ja vastavalt sellele siis ka piirid, süsteemid, vbl mõnel teisel neid vaja pole, aga süstematiseerija arvab, et peab/on vaja ja seab piirid.

Muidugi siin duaalses maailmas piiridetta elu ei saaks eksisteerida, sest inimene ei suuda vabadusega midagi peale hakata, kui nt kõik seadused maailmast kaotada, mis siis sünnib, ilmselt kaos, kui vaadata praegust inimteadvuse taset, sest juhitamatu emotsionaalsus lammutab ennast ja märatseks ka kohas kus see ei sobi, selleks on vaja piire ja süsteeme.

Samas on maailmas kõiksugu seadusi, milled on teinud inimesed inimestele, paljud piirangud ja seadused meile üldse ei sobi, aga need on neile, kellele neid peab tegema, kuigi mulle neid nt. vaja pole.

Ja piiride/seaduste tegijad lähtuvad endas ja enda sarnastest, oma tasemest, oma loogikast, ning seega panevad need raamid ka teistele. Iseasi kuidas seda tehakse kas liialdades või mitte.

Soga ajamine tekib aga asjaoludel kui need süstematiseerijad, ei näinud ette variante, mis ei vasta nende piiride ja süsteemide loomingule ja et selle alla mitte ise lämbuda, saab süsteeme laiendada/painutada n.n sogamise/hämamise läbi Twisted Evil

.
Kinnised süsteemid ja struktuurid, saavad alati aegajalt kolakaid, kuna jäik süsteem ei ole paindlik, voolav jms. siis ei suuda see ka kaasa voolata, venida, painduda jne.
Või mõtlesid veel midagi muud?

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Ei ole lihtne öelda "ei tea",enesetähtsus ei lase Very Happy

ja õigel ajal peatumine on küsitav siis, kui õiget aega kas ei "nähta" või ei tunnistata.
Või kui on süstematiseerija on endale piisavalt suured ja tugevad struktuurid/süsteemid loonud, mis on liiga paigas, ka elu suuna määrajaks.
Kui aga keegi või miski seda süsteemi lammutama kipub, siis tuleb lammutaja omakorda lammutada/minema pühkida/välja vingerdada jms. et oma süsteem jääks püsima.
Õiget aega saab kasutada vaid juhul, kui millegis kramplikult kinni ei olda/midagi kaotada ei kardeta jne. ehk siis olla piisavalt paindlik.

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Süstematiseerimine on üks loogilise mõtlemise põhitegevusi. Süstematiseerimise piirid peaksid seega jääma umbes sinnasamma, kus loogilise mõtlemise piiridki. Süstematiseerija aga ei peatu sellepärast, et ta ei saa aru, et loogilisel mõtlemisel on piirid.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Nii on, kui loogiline mõtlemine jääks mõistuse tasandile, oleks ka õigeaegne peatumine.
Kui aga mõistust juhib emotsioon, siis sellest lähtuvad süsteemid/-matiseerimised põhinevad, kas teiste loodud süsteemidel või enda emotsionaalsel süstematiseerimisel, kus mõistus on emotsioonide teenistuses ja sealt tekkivad süsteemid võivgad olla ennatlikud, läbimõtlemata, kitsarinnalised, lühinägelikud jms.
Siin ongi, miks süstematiseerija ei peatu õigel ajal ja ei saa aru loogilise mõtlemise piiridest, et lähtutud pole mõistuse tasandist, vaid, kas teisteloodud endale põhjani teadvustamata süsteemidest või emotsioonidest, kus mõlemal juhul kaugele/sügavuti ei suuda minna, luues ennatlikke, ümmargusi, hämavaid struktuure, millele saab iga rohkem tajuja/mõtleja/mõistusetasand haakuda ja seda torkida.