Taju, ette tundmine.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Järjest rohkem olen enda puhul hakanud tähelepanema sisse tulevaid mõtteid. Mõtted mis lihtsalt tungivad esile tõrjudes teised veidikeseks eemale. Eriti tihti on juhtunud seda linnavahel kõndides. Ma kas tulen koolist või olen poodides käinud ja siis tungib sisse mõte, tihedamini mõte mõnest kindlast inimesest, kes mulle mõne minuti/sekundi pärast vastu tuleb. Või mõnest sõbrast/tuttavast. Nüüd keha juba reageerib automaatselt sellisele survele: "ava silmad ja vaata ringi, siin on keegi kes on sulle tuttav või keegi kellega sa kohtuma pead jne..."
Eriti täpselt tajusin ära viimase kohtumise vanahea sõbraga. Kõndisin kesklinnas mööda kõnniteed poodide vahel ülekäiguraja poole ning selhetkel tungis lausa pildina pähe sõbra kuju. Peatusin, et ümbrust uurida. Tundsin isegi ära umbkaudse piirkonna kus ta võiks olla, kuigi füüsiliselt ma teda ei näinud. Niisiis, umbes 3-4 sekundi pärast jalutas ta rahulikult poe nurgatagant välja ning märkas mind.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Ruunikotis on 25 ruuni. Niisama, sõbratar palus emal ühe ruuni võtta. Ema pistis käe kotti ja mina laususin "sõdalase ruun",

just selle ta sealt välja tõmbaski. Cool

Rääkides sellest mida tolhetkel tundsin siis... jällegi esile tungiv mõte, surve vms.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Taju ja ettetundmine on ühendus alateadvusega, mida ei kasutata tavaliselt aga on inimeses täiesti olemas. Need pole aga mõtted, vaid oled avastanud just mõtete taguse maailma, mis on enam kui mõtlemine. Sealt pärineb ka selgeltnägemine, sensitiivses mõttes.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Täna said õppetunnid varem läbi ja tekkis tahtmine koju minna. Kool on kodust umbes 5 km kaugusel. Niisiis, kuna buss läks alles 1,5 tunni pärast otsustasin häälega minna. Ütlesin pinginaabrile, et tehku kähku ja lähme häälega. Tema aga ei kiirustanud õpikute kotti panemisega. Lõpuks ta tuli ja teatas, et peab WC'st ka veel läbi käima. Tundsin kuis rahutus minus kerkib. Otseselt ju kiiret ei olnud, aga mingi eriline tung juba teeäärde minna surus. Käisin ringiratast ja ootasin kärsitult millal ta WC'st tagasi jõuab. WC's käidud nõudsin, et peame kiirustama. Jõudes teeäärde võttis meid esimene auto peale. Millegipärast tean, et kui oleks selle auto maha maganud, siis oleks hiljem hääletamine palju keerulisem olnud. Sekundite küsimus..
Ennemgi on seoses hääletamisega säherdune taju olnud. Eriti muhe oli paar kuud tagasi, siis kui teeäär oli hääletajaid täis. Ma kohe teadsin, et hääletajate ingel on mu vastu armuline selhetkel Very Happy

ja jällegi esimene auto võttis peale, kuigi lisaks minule oli palju palju inimesi kelle hulgast autojuht oleks ükskõik millise võinud võtta.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Sain lõpuks ometi 1. kohustusliku kirjanduse raamatu läbi ja tõttasin kohe raamatukokku uue järele. Enne kui minema hakkasin vaatasin kella ja ohhoo! 3 min pärast läheb buss. Lidusin bussipeatusesse ja läksin bussile. Avasin rahakoti ja seal oli kogemata täpne bussipileti raha ja ei kroonigi rohkem..
Raamatukogus käidud, hakkasin jala kodupoole kõmpima. Teel fantaseerisin liikumisviisidest. Mõtlesin, et kas mul oleks võimalik paljalt kujustamise teel koju jõuda. Ja jõudsin järeldusele, et ilmselt oleks võimalik ja otsekohe. Ainus probleem oli liikumisviisis mis mulle ja enamikele meist nii tuttav ja omane, et ei tulegi pähe nt kõndimise asemel hõljuda või teleporteeruda ühestkohastteise..
Üsnagi kodu lähedal nägin ühe hoovi väravataga surnut kõutsi. Ta oli ilmselt autolöögist surma saanud. Eemalt nägin pisikest algklasside tüdrukut jalutamas siia poole, roosa mütsi ja uuriva pilguga. Kuna ta pidi surnud kassist mööduma tekkisid pähe mõtted, et äkki põhjustab see tal mingi lapsepõlvetrauma vms... Jalutasin tüdrukule vastu, täpselt temast möödudes tekkis arusaamine, et nii tüdruk kui ka kass pärinevad sealt samast majast. Aeglustasin sammu, et näha kas mu taju on õige. Nägin kuis tüdruk kükitab surnud looma kohale ning mõne hetke pärast jookseb koduväravast sisse.

Nüüd on küsimus, kuidas ma saan aru, mis on mõtete tagune ja mis lihtsalt mõte?

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Vahest telekat vaadates tean ette mis järgmiseks toimub mingis saates või filmis või mida keegi ütleb. Telekast tulevate saadete puhul on vist lihtsam selliseid asju kinni püüda, kuna need on juba ära salvestatud ja midagi seal ei muutu. Ja kodus telkut vaadates tähelepanu ei jookse ka nii palju siia-sinna igasuguste mõtetega Smile

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

renata · Liitunud: 3 Okt 2006 Postitusi: 91

Mul oli kaks aastat tagasi suvel üks selline mõtetetaguse vihje juhtum: vaatasin õhtul ETV Plussi arhiivist kahte vana saadet, kus intervjueeriti ühte inimest, ja mul tekkis suur huvi tema vastu. Kopisin endale arvutisse saate stoppvõtetest tehtud neli tema pilti- nagu fännamise mõttes. Smile

Järgmisel õhtul läksin vanavanematega Tabasallu vabaõhuetendust vaatama. Keset etendust nägin järsku visioonina neid samu nelja stoppvõtet need lajatasid järsku mulle silme ette, kõik neli järjest - üksteise järel ja väga intensiivselt, nii et lausa ehmatasin sellest natuke.

Esimene mõte oli, et pagan, peaksin juba ära lõpetama nende saadete peale mõtlemise, et ei ole mõtet mingit ebatervet huvi endas kultiveerida. Siis aga mõtlesin, et äkki peaksin sellest midagi järeldama - näiteks et äkki see tähendab, et see isik viibib ka sealsamas vaatajate hulgas. Millegipärast sisetunne ütles, et mul võib õigus olla, kuigi mõistus seda eriti ei uskunud. Otsustasin igaks juhuks siiski järgi kontrollida. Istusin lava poolt vaadates üleval pool vasakul, kust avanes hea ülevaade ka kogu vaatajaskonnale. Niisiis hakkasin pealtvaatajate ridu järjest skaneerima, lastes pilgul libiseda järjest üle kõigi inimeste. Kuna olin visiooni näinud endast natuke paremal pool, siis alustasin paremalt ülevalt, seejärel võtsin ette keskmise pingirea ja lõpuks vasakpoolse. Olin lükanud laval toimuva perifeersese tähelepanusse, distantseerudes sellest, ja keskendusin skaneerimisele. Keegi ei pannud minu tegevust tähele. Üsna vasakpoolse rea alguses tundsin impulssi vaadata kõrgemate ridade poole ja seal ta oligi! Ja ta vaatas mulle täpselt otsa. Kõige imelikum oligi, et tema vaatas minu poole juba enne, kui mina teda märkasin. Kusjuures ta oli selle rea kõige kaugemas servas. Lihtsalt vaatasime siis üksteisele oma kümme sekundit otsa, kuni minu kõrval olev inimene järsku nihelema hakkas ja kallutas ennast ettepoole, tulles meie pilkuda vahele. Etendus jätkus. Imelikuks pidasin enda juures seda, et ma ei olnud üldse üllatunud, et mu visioon õigeks osutus. Olin enda peale isegi tsipa kuri oma üllatuse puudumise pärast.

Edasi mõtlesin, et kas ma peaksin ta etenduse lõpus üles otsima ja nt autogrammi küsima või midagi. Samas olin üsna kindel, et autogrammi küsimise peale saadaks ta mu seenele. Paraku ei tulnud mul pähe ühtegi adekvaatset põhjust ega küsimust, millega võiksin tema poole pöörduda, meelde tulid ainult kõige totramad küsimused. Ja ma ei tahtnud endast idiootliku fänni muljet jätta. Pealegi olid etenduse lõppedes mu vanavanemad üsna närvilised ja tahtsid kiiresti koju saada, ja mul oleks olnud neile raske selgitada, miks nad minu järgi ootama peaksid. Seega ma ei otsinud seda inimest üles. Võib-olla olen siiski lihtsalt idioot.

vabadus · Külaline

Oli üks juhtum, kui kandideerisin reisile Taani. Avaldus sai ära saadetud ning jäin vastust ootama. Vastusega läks umbes kaks nädalat aega; algul ei mõelnud sellele eriti, aga mõned päevad enne vastuse tähtaega hakkasin mõtlema, milline võiks tulemus olla. Et intuitsioon vastust ei andnud, proovisin tähelepanelik olla ümbritsevate märkide suhtes. Oli kolm päeva enne vastust, kui läksin kohvikusse, võtsin oma toidu ja istusin maha. Eemal inimeste seas istus ühe laua taga mees, kelle sinise jope seljale oli punaselt kirjutatud "Copenhagen". Arvan, et vastuse sisust pole edasi mõtet kirjutada.

See ei ole mitte ainuke juhtum ja elus on ette tulnud päris hämmastavaid seiku ja kinnitusi mõne ettevõtmise käigu või tulemuste suhtes. Lisaks ka tõenäosusi ja kokkusattumusi, mis tunduvad väga mittejuhuslikena. Üllatus ja mängulust, mis intuitsiooni ning ettenägemise kasutamisega kaasneb on väga suured ja just seepärast proovin ma igal võimalusel - näiteks suuremate küsimuste korral või muutuste ootuses jälgida vihjeid ja märke enda ümber. Äratundmisrõõm on võrratu. Ja lisaks avardavad sellised kogemused teadvust. Kindlustavad usku, et on olemas midagi enamat materiaalsest maailmast. Olenemata kõikidest senistest kogemustest, UFO nägemisest, unenägemistest ja pea võimatuna tunduvatest kokkusattumustest elus, ei usu ma ikka täielikult vaimse maailma olemasolusse.

See viimane väide on ühtaegu hullumeelne ja ka täiesti tõsi.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Nii nagu don Juan luges välja tõde keskkonnast... Nt ütles midagi ning siis kellelgi kukkus tass käest või veekann andis märku (nõusoleku)

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280