sõnamängud

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

Intellektuaalsete sõnamängude lõks.
sõnamängud kehtivad etteantud piirides. st piiridega on tulemus ette määratud. st kui sa tahad, et inimene mõtleks teatud viisil, saaks sobiva tulemuse, sea talle sobivad piirid.

kui mõtleja on täie mõistuse juuures ja ei tee vigu, jõuab ta üsna ruttu piirideni. kui ta ei jõua piirideni, on tehtud vigu või ollakse emotsioonides.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah, tegelikkuses vaba teadvus näeb piiride taha. Suurem osa inimestest ei näe piiride taha, ning neile on kerge piiranguid teha. Ja kui ei meeldi teatud inimestele mingid piirangud siis hakatakse otsima teistugust mis rohkem sobib jne. Võib lõpuks sõdadeni või orjastamiseni viia. Piiratud teadvuse jaoks on olemas sõnajõud, kuigi keegi pealtnäha seda nagu ei teadvustagi. Tunne on, et oleme vägagi ised, kuid tegelikult viskleme piiratuse lõksus, lõksus mis on ühsikonna ühistaotlus koos piiratusega ja juhib enamus inimkonda.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

olen ise üsna tuline vaidleja ja demagoog olnud.

mind on hakanud kummitama küsimus, kas mõtlemine või loogilised skeemid on ilma usuta võimalikud?

st mul on tunne, et kui keegi räägib mulle midagi, ta ühtlasi pakub mulle oma usku. varem olen selle automaatselt vastu võtnud. mõned aastad tagasi, enam ei võtnud. aga sellega kaasneb ka, et ma ei taha sellest inimesest selliselt aru saada, nagu ta esitab.

üks karikatuurne näide on nn vandenõuteoreetikute kokku pandud kirja ja filmisõna. enamus fakte, mida nad oma teooriate kinnituseks kasutavad, pole aset leidnud, või on faktid moonutatud.

samuti muutuvad inimesed närviliseks, kui hakata uurima fakte. ma ise muutun samuti. st mu ena mõtted ei püsi samuti faktidel.

kas faktid on üleüldse 100% faktid? kas faktipõhine mõtlemine on üldse võimalik? st kas usuta mõtlemine on võimalik?

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

vast aetakse faktid ja järeldused omavahel segi. Kui midagi toimub, siis tahaks kohe väga kiiresti teha sellest järeldus ja selle järelduse põhjal tegutseda. Näiteks kui sa midagi teada saad, siis võtad selle teadmiseks, et hetkel on nii. Järgmisel hetkel ilmub hoopis midagi muud ja kui ta nüüd on vastuolus sellega, mis ennem oli, siis võib hakata tunduma, et üks neist ei ole õige ja kui ma nüüd ennem olin tunnistanud asja kehtivaks, siis ma pean ju sellest kinni hoidma - jätkuvust looma.

Minule oli üks vahe äärmiselt raske öelda kellegi jutu peale jah, kui ma kedagi kuulasin ja see jutt oli üpriski kinnisest maailmapildist lähtuv. Mulle tundus, et kui ma ütlen jah, siis ma toetan selle jätkuvust ja siis on see juba ka kuidagi minu osa ja asi seda hoida. Ja mul oli üpriski raske selle tõttu, sest ma ei saanud kuidagi jah ütleda. Mu ego ei lubanud, sest ma pidasin oma arvamusi, mis tulenesid faktidest, seostest, nägemisest ja rõhuasetustest ise endaks.

Aga hetkesuhete mõttes oleks pidanud jah ütlema, sest sellel hetkel oli sellel inimesel just selline nägemus. Ma lihtsalt olen tunnistaja sellele, mida ta räägib. Ma ütlen jah ja siis kui kohtumine saab läbi, siis jätan ma selle maha. See jah on pigem nagu selle asja nägemine nii nagu ta selle inimese jaoks on.

Aga see teine inimene võib muidugi arvata, et minu jah on kinnitus, et tema nägemine asjadest on õige ja et see kehtib ka edaspidi ja tema peab sellest kinni hoidma ja mina ka. Me kumbki ei saa muuta seda nägemist, ega selle loobuda. Nüüd on juba tekkinud sellest kindel seostatud pilt, mis hakkab dikteerima edaspidiseid nägemisi ja tegemisi.

Faktipõhine mõtlemine on samasugune mõtlemine, kui sinna juurde lisanduvad järeldused ja kujutlused ja arvamused ja kui seda, mida hetkel nähakse tunnistatakse alati jätkuvaks ja kehtivaks.

Point on selles, et kui sa suudad selle, mida sa oled näinud maha jätta, siis järgmisel hetkel näed sa just seda mis ilmneb, näiteks uus fakt ja uued seosed.

Brr, seda on raske seletada. Ja võibolla sa ei küsinudki seda Smile

?

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

räägin sarnastest asjadest küll. see jajah-ist ja noogutamisest keeldumine tuli mul samauti. ma ei olnud enam inimestega nõus. vähemalt enamasti.

seesama jutust ma saan aru, et põhimõtteliselt ei jää muud üle kui uskuda. kui jutt on kogemustest. kui inimene räägib oma kogemusest, pole tegelikult tähtis, kas ta sai aru, mis toimus.

aga kui näiteks david icke ütleb, et inglise kuninganna on illuminaat. mida peaksin ma selle teadmisega peale hakkama. mina ei oska sellega tuhkagi muud peale hakata, kui seda, et david icke räägib, et inglise kuninganna on illuminaat. ma ei tea, kas ta on seda kogenud, kuulnud vms. ma isegi ei tea, kas ta valetab või mitte. õnneks ma devid icket ei tunne, ega pea selle kallal pead murdma.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Ajalik, otsalõppev ja seega lõplik inimene otsib fakti, tõde ja/või usku mis oleks lõplik, seega alatiseks muutumatuna püsima jääv, sest on ise lõplik. Kui näiteks kunagi leiti et maa on lapik ja kolmel elevandil, siis ühtlasi taheti et see olekski lõplik tõde.
On teie asi mida ja kui faktilist või usulist ilmingut tahate lõplikuks tõeks pidada, kuid Vaimu ei saagi täpselt ja lõplikult kirjeldada sellepärast, et tal pole algust ega lõppu, kuju ega suurust jne. Vaim on üks sõna mida olen kasutanud vihjamiseks kõige võimaliku tausta, selle võimaliku sisu ja samas ka kogu selle taguse suunas. Näiteks, Vaim, või siis ka nagual on nagu aatomituum ja elekron millest kõik, nii mitteorgaaniline kui ka orgaaniline koosneb ja samas järelikult ka kõik need kujundid ja süsteemid mida need aatomituumad ja elektronid moodustavad - see oli vaid üks primitiivne näide ! Tegelikult läheb koosnemise elementaarsus nii peeneks, et polegi midagi, ka aega, ruumi, suurusi, väiksusi, polaarsusi, kujusid, süsteeme, reegleid ega seadusi. Inimene tahab kusagile panna piirid ja lõplikkuse ning leida sellele ümberlükkamatud faktid, kuid see tuleb tema samastamisest enda lõplikuks inimeseks olemisega.
Te võite uskuda kuitahes piiratud seletust tahes või hoida kinni mistahes faktist, kuid see ei muuda niikuinii piiritut piiritletuks. Ma olen vihjand Vaimule-nagualile-abstraktsele taustale või siis lihtsalt sellele piiritule, sest pole ise kusagile mingeid piire pannud ja seepärast olen saanud eksisteerimise või mitteeksisteerimise käsitlemisel edasi minna piiramatult. Ja niipalju kuipalju leidub elus ja iseendas sellele kinnitusi, niipalju vaid saabki seda kinnitada.
_________________
"Minu öeldu on vaid vihje, kuni sellele leidub reaalne vaste elus ja iseendas !!!"

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

kui ma väidaks, et kopika eest oleks midagi aru saanud, ma juba valetaks. eks igal asjal oma aeg.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

aga mind ei vaeva iseenesest lõplik tõde. lõplik tõde tähendaks lõppu. kui surm oleks lõpp, oleks see tõde. aga kui surm pole lõpp, pole tõde kuskil. jälle sõnamäng tuli välja.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

inimene olevat see, mida sööb....
tere ! mina olen inimene....
_________________
Закрой за мной дверь