Vaimsusest väsimine

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mis on vaimsusest väsmine, et kuhu me väsme, millest väsme, kas saab väsda tegelikkusest?
Inimene on end lahutanud vaimust, kasvatanud ette eraldatuse sellest, nagu eesriide.

Ja Vaimse puhul on siis vaja sellist kujundlikkust nagu harjutused, teatud olek, teatud t?ndused, ?used, k?mis eraldab tavaolekust.
M? aega see k?tab, aga kui tulemus ei muutu siis on nä¨Ą, et see pole meis ä˛§anud ja on vaid väŦŠstele abivahenditele vä§Šsi istutatud tee, mis pole algand seestpoolt. Me sisemine teadvus on see mis p?b ka meie väŦŠst, asi algab seest.
Jeesuski ?et "jumalariik algab ennek? teie seest".

Teglikult peaks otsima v?lust, et vaimne elu ongi elu, mitte ei ole kahte elu. Me ei väŗŠ tavaelust(vahel ka sellest aga mitte täŠĨliku loobumiseni), väŗŠme aga vaimsusest, miks?
Sest me tahame inimlikuks olles endasse vaimsust sobitada ja l?s oleme t?d ja väŗŠnud, kuid see ei sobindu eriti.

Ka vaim tahab t?uumi, mis on "risust" vaba meis, mis plokeerib avause, mille on inimkond ise ette kasvatanud end eraldades sellest, millest on tegelikult ka ise väŦĒa kasvanud.
Inimlikkus pole paha, aga kui see h?b meie meeled ja on esikohal me m?es, tegudes, vä¤˛tustamistes, siis me ise sulgeme vaimsed vä¤˛tused ja me väŗŠme.
Ehk piibli lause "kaht isandat ei saa teenida", eelk? tuleb endas teha nii t?e valik ja esitada k?, mida me ?tegelikkuses vä¤˛tustame.

Kuid me loobume sellest vaimsest rassimisest ja elame tavalist inimlikku elu edasi, mille nimi on "et me pole karvav?i vaimsusele lä¨Ĩnenud", olgu, et oleme aastaid treeninud igas vaimses vallas.
Et saada vaimsust, on vaja kogu oma sisemaailm vabastada igast beibutisest maises m?s, lasta end vabaks, minnalaskimismeeleoluni, surmani, peatada endas praegune maailm, lasta vaimul endaga suhelda, end juhtida.

Mida enam me rabeleme harjutustes, teooriates ja ?ustes, p?neid pidevalt jä˛§ida, seda enam eemaldume vaimust, sest me rä¤§ime vaimust endale, tegelikult vaimu kuulamata, rä¤§ime ja sisendame endale vaimu, vaimu endasse laskamta, me p?k?teha vaimu eest endale ä˛Ą ja vaim ei pä¤ŗegi meie teadvusse meile juhiseid ja ?usi jagama, mida ta teeks, kui me laseks end asjata koormatest vabaks, oodates kannatlikult ja rahulikult, varitsedes vaimu vihjeid, tundeid, olukordi, k?see ?ab vaimu teid.

Kui vaimne ehk pealtnä¨Ą hoomamatu, tundmatu, kombatamatu vaim oleks me meeltes esikohal, siis teatud ajapä˛Ąst toimub meis, meie teadvuses p?, kus see sama abstraktne vaim saab olema meie teadvuses esikohal.
Siis me elame nagu pealtnä¨Ą inimesed aga meie vä¤˛tushinnangud ei vä¤˛tusta seda inimlikku seina, meil pole enam seina ja ka inimlikke vajadusi, mis ei lase sisse midagi, vaid t?b selle enne ?inimlikkuse kasuks, kui see kohale j?s.
C.C tolteekides on see teise maailma valvur, mida C.C nä§Š hiigel sä¤ŗena, sest s?s inimkujundlikusest ja samas olles uimas, oli see tegelt eesriie, sein inimlikkuse ja vaimsuse vahel, mis teda r? sest r? saab teispoolsusest vaid inimlikku taju ehk meie eelistusi ja vä¤˛tustamisi, seda mida kardame kaotada.
Vaim ei r?unagi vaimu, vaid inimene kardab vaimu, piiludes seda oma "seina" tagant ja p?edes tundmatu eest, see r?alati, kui on mida kaotada.
Paulus ?ka piiblis nii:"me elame pealtnä¨Ą nagu k?inimesed aga me pole ometi nagu nemad".

oleneb · Liitunud: 8 Nov 2006 Postitusi: 23

See on eksistentsiaalne meeleheide. Teadvustamine et meil on tegelikult väga vähe aega ja ka väga piiratud võimalused maailma kohta millegi adekvaatse teada saamiseks ja et me ei pruugigi midagi teada saada. Aga samas on see inimesele kes (arvab et) teab midagi vaimsusest, kohutav piin, kuna ta teab mis on tegelikult elus tähtis, aga lihtsalt ei suuda sellega tegeleda. Liiga suur on soov näha "nüüd ja kohe" käegakatsutavaid tõendeid, ja kui neid ei saada, loobutakse üritamastki. Ega ilmaasjata ei öelda et "teadmatus on õnnistus". Kelle jaoks elu piirdub magamise, söömise ja töölkäimisega ei oska sellest midagi arvata ja ei vaeva oma peakest selliste mõtetega.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Selviisil on see küll piin, aga kui inimene usaldab Vaimu(mis on peaaegu ununenud nähtus maapeal) siis laseb sel juhtida, sest inimene ei tea kunagi mida vaim teeb.

Seepärast, kui me hakkame püüdlema, kujutluses vaimiu näha läbi teatud inimeste loodud tegemiste, arvates, et need sund treeningud ja millegi, kellegi järgimised viivad vaimuni siis on targemal ja tundlikumal inimsesl just pettumus, väsimus, rutiine paigalseis mingil ajal käes, tekitamaks taju, et ma ei jõua kuhugi, väsin ja jätan sinnapaika, ning olen meeleheitel, deprekas jne.aga piisavalt usaldamtu siiski vaimu suhtes.

Või siis on inimeses nii suur enesetähtsus, et ta võtab selle pooliku mida arvab tee vaimuni ja läheb seda kuulutama, järgijaid koguma, ennast näitama, juht olema, raha võtma jne. ning rakendab end üdini ebatõesse, pettes kaasa ka ülejäänuid kergeusklikke, keda kaasa meelitas.

Vaimu usaldamine aga tekitab sisemise vaikuse, maailmast lashtilaskmise ja vaimu kogemise, mis annab teadmised ja mis välistavad mõttetud ja väsitavad rabelemised.
Kuna inimene saab teada, et vaim on võimeline palju rohkem liigutama kui inimene ise end arvab suutvat.

Piiblis on sama retsept, Jumal ütleb "te alalima lärmate endis ega kuule Mind seepärast, sest Mina olen vaikne hääl teis".(d.J vaiksed teadmised).

valgevari · Liitunud: 29 Jan 2007 Postitusi: 18

ah jah see ego on üks dramaturg küll

talle meeldib väänelda ja viriseda selle asemel et vähemalt olla õnnelik ilma mingi põhjuseta Laughing

(põhjust ei ole niikuinii vaja)

lihtsalt let go and just do it.

we are individual entities EVEN without our self-mirroring...

kuid ego mõtleb et kuna temasugune peegeldus on tähelepanu keskmes siis on ta ka reaalne ja tähtis ja vajab veel rohkemgi tähelepanu
Twisted Evil

_________________
our true nature of mind is void, stillness
and our true abilities are limitless

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Vaimsusest ei ole võimalik ära väsida, see on inimlikkus mis väsib.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Täpsemini öeldes, väsitab inimlikkus, mis meid vastu maad surub.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Nii on. Ja veel lisades inimese piiratud teadvus väsib oma teadvusest suuremat ja avaramat püüdes. Kõik oleneb sellest mida inimteadvus täis on, mida tühjem, seda võimekam vaimsust/vaimu taipama või tabama, siis pole ka seda mis äraväsib.
Ka see väsitab kui ego kergitada ei saa vaimsuses. Enamus vaimseid võimalusi on topitud inimlikku piiratusse, mis tekitab nii usulahud, järgimised, harjutamised, reeglid, raamid mida tohib mida mitte.
Kõik see eelnev võib küll alguses sobidagi mõnele aga sellest tuleb välja kasvada/areneda, mitte sinna kinni jääda, vaimul, vaimsusel pole raame ega piire.
Kui väljakasvamine ei õnnestu, siis saab hakata usu või vaimseks juhiks, kus inimlikkus taas toidetud saab või kui seda ka ei soovi võib tekkida väsimus.
Ka on võimalus rutiinseks järgijaks jääda ja järgida midagi mis tundub sobiv, nt mis iganes -istiks või -laskes hakata, olles keegi nimeline ja äramäärtud ka dokumenteeritud, paberitega keegi olla on väga kosutav Wink

ja saab taas inimlikkus toitu ja võib siis ka mitte väsida, küll aga ühekülgseks ja uinunud oleksusse jääda ehk siis vaim jääb tabamata on vaid leitud kas turvalisem või teistsugune elustiil.