Aeg saab otsa

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Millest selline naljakas tunne, et "aeg saab otsa"? Ma nagu ei näe mingit tulevikku siin maailmas või oma eksistentsi jätkuvust. Ma ei tea, kas see on mingi isiklik tunne või globaalne. Ei usu et maailma "lõpp" hakkaks kätte jõudma (kuigi see ka kindlasti mingil moel hakkab toimuma mingil ajal). Lihtsalt selline naljakas tunne, mida tundubki kõike parem olevat väljendada lihtsalt nii, et aeg saab otsa. Selline neutraalne tunne. Kuigi kohati ka selline, et äkki ei jõua teha kõiki asju, mis plaanis (kui arvestada umbes mõne aastaga).

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

äkki saab midagi otsa hoopis sinus endas ja miski uus saab alguse.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Sa tajud rohkem kui inimene kes on peaaegu täielikult huvitatud oma käsiloleva elu ehitamisest, enda olukorrast teiste suhtes ja naudingute otsimisest. Sa oled "rikutud" teadmistest mis käsitlevad rohkemat kui inimlikkust huvitab ja see teeb su võõramaks, osavõtmatumaks ja läbinägevamaks. See pole meeldiv olukord sulle kui inimesele ja ilmselt vajad sa ka kaaslasi kes oleksid samamoodi rohkem tajuvad. Nendega koos olles ja suheldes saaksid sa jõudu edasi minekuks ajas ja siis sa võid kül teada et aeg võib iga hetk otsa saada, kuid see teadmine pole siis "Vanatühja enda külasolek, vaid tema taustaks olek".
Jah, mõnikord mulle tundub, et sinutaolised inimesed võiksid kohtuma hakata ka igapäevases elus, kuid kuna ma ise selliste kohtumiste ja miks mitte ka koostoimetamiste jaoks volitusi piisavalt ei oma, siis ei saa ma seda ka algatada. Kuid võibolla soovivad siin teised inimesed omavahel kohtuda ? Seda pole te teineteiselt küsinud, või olete ? Ma ei mõtle kõiki siinse ruumivärava inimesi, vaid neid kes on sarnased.

Muud ma ei saa praegu öelda, ega pakkuda Vaimust tuge, sest Vaim on neutraalne ega paku mingit tuge kellegile, kui vaid seda, et võibolla mõnel inimesel õnnestub Vaimust midagi "välja" taotleda ja varitseda.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

vabadus · Külaline

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teadvuse rännak oli sul, teadsid et oled unes ja väga huvitav informatiivne uni/rännak.

Kuldse nahaga olendeid nägin ka mina u. 15a. tagasi teadvuse rännakus.
Lühidalt nii.
Neil oli kombinesoon ka kuldne, tumedad kolmnurksed silmad aga mitte nii suured kui klassikalsitel, ja mitte nii kõhnad.
Tulid nad suure klassiklasie Ufoga aga maandusid väiksega ja taevasse jäi suur baaslaev, mis oli poolläbipaistvalt näha ehk pool enrgeetiline.
Ma läksin õue vastu, neid oli 5 nagu, sõbralikud u 1m ja 30 cm pikad. Nad suhtlesid telepaatiliselt ja tulid ka majja lõpuks, kutsusin, seal hakati rääkima Jumalast/Isast, ning ka minu enda kohta näidati pilte ja seda tegi üks suurem poolläbipaistev olend, anti teada kuhu pidin kuuluma(kuid jätan ütlemata, et asi segaseks ei läheks) ja mind viidi lõpuks teise ruumi, mis läks me vannitoast, avarasse tuppa, kus kästi pikali heita, et algab suur tõmme, nii see oli ja me kadusime universumisse. Siis, tõmbe ajal hakati näitama suurel ekraanil maailma pettust ja tõmmati kõik maskid maha maailma inimkonnal, et järele jääks puhas, mida maa tasandil peaaegu polnudki, sest kõik oli võlts Sad

.
Siis käis mingi prahmaks ja olin tagasi. Kiskus e.rännakuks.

vabadus · Külaline

Tundus ikka rohkem tavalise une piiril olevat kui mingi teadvuse rännak. Ei olnud unenägemise juurde kuuluvat erilist tunnet. Pealegi ei olnud ma ufosid nähes teadvel, tegutsesin nagu unes ikka. See kerge teadlikkuse moment tuli hiljem sisse kui tolle mehega vaidlesin.

Panen siia veel ühe lõigu unenäost, mis toimus varsti peale ufosid:

Istusin ühe soomuki peal, mis juhtide poolt öelduna pidi nii võimas olema et jõu ja massiga läbi ükskõik mille sõidab. Kui ühest suurest ruumist välja sõita taheti, siis seintes olid mõningaste vahedega mitte piilarid, aga kivist sambad (ümmargused nagu muuseumis ainult ca 2m läbimõõdus). Eesmärk oli justkui soomuki jõudu demonstreerida ja seega põrutasid juhid otse sammastesse. Tank läks kolmandiku võrra sambasse ja siis põrkus nagu kummist tagasi. Nii paar korda erinevate sammastega. Selle peale mina kõiketeadvalt hõiskasin (ilmselt mitte valjusti, aga telepaatiliselt), et ehhee see on ju energia ja energia on tugevam kui kolakas tank. Mõte oli selline vähemalt.

Razz

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tegelt on tähtis une sisu ja eelkõige on info isklik, kuigi paljudele antakse see sarnaselt. Teadvuserännak selpuhul polnud, kui ainult hetk teadvel olid oli see teadvuse nihe kergelt kahesusse(korraks mäletamine).
Oli lihtsalt selge ja informatiivne uni, mida tasub samuti tähele panna, kuna need energeetilise või ilmingutega sisuga uned ennustavad ka inimese sisemaalima muutusi, mis ka väliselt kajastuda võivad ja ilmselt seda ka teevad. Välise info võime ka mööda lasta, kui unede sisu meeles ei pea, jääb ka väline tihti märkamata.
Aga Ufode info sisu on sarnane ikka sellepoolest, et nad toovad/teevad uut/uueks, ehk siis vana ärakaotamise eesmärgil.
Kuid oleneb inimesest, kas ta võtab selle info vastu või näeb unesi ja ongi kõik.
Ma kord tundsin inimest,kes nägi palju ufo unesi, sügavaid, värvilisi ja ka teadvuse rännakutena käis kaugel aga ta inimlikkus ja unustus olid ilmsi nii tugevad, et ta neist endale arvestatavat infot ei teinud ja lasi vanas energias edasi ning lõpetas õnnetult.
Mis ei pea nii juhtuma aga siiski mingi valik tuleb endas teha, sest need on vaimu vihjed eelkõige meie sisemaailma parandamiste kohta, nemad kui energeetilised olendid ja teadvused aitavad sel puhul.

vabadus · Külaline

Ma lõpetan sel juhul tõenäoliselt õnnetult. Kui olen õnnelik siis väga, kui õnnetu, siis täiesti. See on korduv muster. Ebanormaalne biorütm. Palju kordi on nii olnud ja ma mitte ei saa aru, kuidas võib teadvus nii ühene olla ja ühes seisundis olles teise täielikult unustada või kõrvale heita. Ma olen proovinud depressioonis olles meenutada, mis mind paar päeva tagasi õnnelikuks tegi või kuidas see tundus, aga ikkagi ei mõista, kuidas on võimalik olnud tunnet nii jäägitult mitte mäletada. Ja õnnelik olles asi vastupidi. Ilmselt on õnnetundel ja depressioonil kaks erinevat kogumispunkti asendit, mis piisavalt ühese teadvuse korral üksteisega ei kattu ja isegi osalist taju või juurdepääsu ei võimalda.

Jess, mu kogumispunkt liigub! mis sest et ainult kahe punkti vahel Very Happy

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Seda ei saa nii määrata ette, et lõpetan õnnetult, see on üks võimalikkus, mis juhtus selle inimesega. Muud vaja pole kui arvestada sellega mida pakub vaim ja püüda mitte maha magada.
Tihtiligu hakkab inimene ennast eriliseks pidama, kui talle ilmutab unes Jumal, ufod või mida iganes(mõni on sellest usulahu tekitamise alguse saanud), see on esimene enesetähtsuse ja inimlikkuse võimutsemise tunnus, mis neelab vaimu shestid juba eos ja asemele asub inimlik ego.

Korduv muster, õnnelik-õnnetu jne. sa ei jälgi ennast kõrvalt, samastud oma tunnetega üheselt, kui see nii ikka on nagu kirjutad Wink

, seepärast sa ka ei mäleta, mis oli ühes või teises asendis, kandudes üle kogu oma olemusega ühest teise.
Ennast kõrvalt jälgima asudes, ennast varitsedes, sellest räägivad ka uued nägijad, see ei ole kerge, aga see aitab ennast mäletama õppida.

Kogumispunkti liikumine tähendab täiesti teist asendit, kogu maailm on teine.
Sul on nihked, kogumispunkt on siiski peaaegu paigal, kuna kogu see värk on sul inimlikkuse tasandil n.n õnnelik -õnnetu- deprekas ja ms., on kõik inimlik emotsionaalne tasand, mis pendeldab sinna tänna.
On ka nihkeid siinpool aga mitteemotsionaalsed vaid nihe siin ärkvelolles unetasandit kogeda, see on ka vaid nihe. liikumine oleks meid siit välja viinud.
Olles unes aga ärkvel või nihe tajuma teise energeetika hõngu, teistsugusest asendist näha/tunda siinset maailma, on kogumispunkti nihe.

Proovidaa kõrvalt jälgida ennast, nagu oleksid keegi teine, mitte sina. Me näeme teiste möödalaskmisi, siis näeme ka enda omi, et seda mitte korrata ja samasse ämbrisse astuda igakord, mittemäletamise puhul.

zerx · Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 7

"Teretulemast (yhte linna) ! Taname reisimast (yhe rongi firmaga). Palun, v6tke oma pagas ning nautige jarele jaanud kaheksat nadalat,'' ytles rongitadi mikrofonist

seda 8 nadala asja ta tegelikult ei oelnud. teglikult ma ei saanud paris aru mida ta ytles ja m6istus sobitas sihukese l6pu tema lausele Shocked

nii et ma kohe ehmatasin 2ra.
siis m6ni sekund hiljem taastas m6istus kuulmism2lu j2rgi 6ige lause: palun, v6tke oma pagas ning nautige peatust (yhes linnas)

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

Mind jälle valdab selline tunne, et aeg on veninud. Ma ei tea kas see muidugi on üldse aeg, aga selline tunne, et kõik oleks nagu kiirendatud korras tehtud ja lahendatud ja aega on maa ja ilm. Üks asi on veel lahendamata aga ma tean et see laheneb kunagi ja mina ei pea midagi lükkama. Mul on hmm mõõtmatuse tunne Embarassed

, miski rõõm.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Vaimse kasvu plahvatus algas enamuses 1987-89a. ja kuni 2002umbes.
See oli plahvatuse aeg, kus avanesid teadvused, huvid mittetavalise suhtes, ärkasid nõiad ja sensitivid ning paiskus välja igasugu informatsiooni mittemaisest jne, teadmised, avastused, õpetused, õpilased, ja avalikustamised vanadest tarkustest.

Praeguseks on see käivitnud ja töötab üsna rutiinselt. Plahvatuslik algus on olnud ja need kes seda kuulsid, tundsid, haakusid ja haakuvad.
Mida rutiinsemaks läheb see asi, seda ammendavamaks muutub, pole enam midagi avastada, enamus kas võtab vaimselt osa sellest või ei,või on teadvustanud neid vaimsete valdkondade olemasolusi ja paljud eelistavad sellele tavaelu(valik) aga teada on see sellegipoolest antud ja igaüks valib ise.

Kuid rutiiniaeg peab lõppema mingi veel uuema plahvatusega, võimalik, et siis ilmselt kui enamus ka pealesüdnivad lapsed on alateadlikult sellega juba kohe harjund/selles kasvanud, et vaimne maailm on ka olemas, mitte nii nagu olid ajad kus sellest ei võinud piuksatadagi ja veel vanemad ajad kus nõiad põletati või veel vanemad ajad kus vaim oli iseenesest mõistetav kaaslane elus küll aga mõistuse tasand ei olnud jällegi sekkunud, kuni see uuem sulgumise ja vaimupimeduse ja avanemise aeg nüüdseks taas lahti plahvatas.

Üldiselt õpetajate aeg on läbi, see aeg oli ka vanas energias sadu või tuhandeid aastaid aga nüüdseks nagu teada, ärkamine kas on või ei ja seda juba igasühes teadvuses.

Uuem põlvkond saab või lahkub ka sellest uimastavast teadmisest,kus vaimne väärtuste müümine rahaeest ja pähetagumine kaotab taas mõtte, sest veel uuem võimalus on vaba ka neist kammitsaist, minnes looja teadlikkuse poole, kus enam ei kummardata loodut, vaid saadakse kokku vaimse loojaga, sest mitte loodu ei anna elusat vaimu meile, vaid looja meis.
Me võime ükskõik mis kujulist "kuldvasikat" kummardada aga me jääme siis ikka vanasse, kõik mis pärineb maast ja inimlikkusest on ja jääb vanaks. Looja vaimuga ühte saamine avab teadvuse uksed, mis ei sõltu oma vaimu avamiseks ühestki objektist ega vahendist, olles ise elus.

Praegu hakkab see "avanenud värav" aeglaselt taas koomale tõmbuma, need kes seal käinud on saanud selle milleni suudavad küündida, kas jäänud sellesse paigale või astnud läbi.

Kuskilt kerkib "väravatagune" teadvus ja see tuleb uue pahvakuna maailma, mida praegu ikka veel peljatakse, kuigi see on olemas olnud ajatult.

Vana ja uue võitlus, piibli sõnaga "kurat võtab ingli näo ja ilmub ingli riideis inimestele, eksitades ära kogu ilmamaa", vahe ongi selles, et jumalik ingel tuleb värava tagant, suutes minna ja tulla. Kuratlik aga ammendub kui inimlikkus otsa saab, ega suuda üle läve minna teadvuse ja teadlikkusega, ei välju inimlikkusest, meelitades ja uimastades inimesi ilusoorsete tõdedega.
Ja inimkonnale tuleb uus ainult "värava" tagant ja uue vastuvõtjate poolt, kes ei karda vana kaotada.

Kui värav sulgub on d.J keeli "vabaduselind" ära lennanud ja seda igaühele individuaalselt.
Et ruumivärav ajas oli küll kõigile korraga maailmas avatud, on sisseminek olnud individuaalne, kas saime jala väravavahele, kas pelgasime üldse astuda sisse, kas lõime käega, või rõõmustasime ja sisenesime, või sisenesime hirmuga, või ettevaatlikult, kainelt, või "joobnult" väravahel töllerdades pette kujutluse jooki täis ja nina väravasse pistes ehmume kaineks, sest kõik ei vastanudki meie lillelisele kujutlusele ja kujundlikkusele jne. jne.mil moel see kellegile mõjus.

Ning kui uus kohal, siis ei vastuta ükski vägi enam meie eest mil moel see mõjub, kuna "vabaduselinnu" minema laskmine on meis isiklik, kustmaalt see ära lendas, vastavalt selline saab olema ka uue enrgia ja teadvuse mõju individuaalselt.

oleneb2 · Liitunud: 18 Veeb 2007 Postitusi: 7

valgustajad ei maga kunagi Laughing

(vihje postituse kellaajale)

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Valgustajad ei "maga" jah, kuidas saakski valgustada kui olla uimas, unes või magamas Laughing

.
Piibli sõnul inimkonna kohta, Jumal ütleb:...."ja te magate rasket surmaund, seepärast ei kuulegi Mind...." Wink

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Vahepeal...

Aeg ei ole otsa saanud vaid seda on hoopiski liiga palju... Laughing

Mulle on jäänud mulje, et sisedialoogi peatamine, mediteerimine või kasvõi lihtsalt rahulikult, vaikselt olemine, mõtisklemine on üks vajalik praktika vaimses arengus, ilma milleta ei toimu mingit erilist muutust tajumises. Praeguses elukorralduses mul on väga palju vaba aega, mida kujutan ette et võiks just sellel otstarbel kasutada, aga alustamine on juberaske. Väga tihti mul on kohutavalt igav, tekib rahutus, aga ei viitsi ka vahet pidamata ringi tormata ja endale igaks hetkeks tegevust otsida. Vaikuse püüdlemine või niisama enda jälgimine rahulikus olekus tundub mõistlik aja mööda saatmise vahend. Sellegipoolest on suure igavuse puhul (kui kõik huvipakkuv on juba ära tehtud) palju lihtsamaks lahenduseks näiteks poest paar õlut tuua ning ajaviiteks suitsu teha. Paistab nagu aeg on sisustatud, saab päeva märkamatult õhtusse veeretada ja magama kobida.

Hiljuti muretsesin endale isegi spetsiaalselt mugava tooli, kus saaks rahulikult vedeleda ja lasta kehal vaigistuda. Ma kujutan ette et see meeldiks mulle, kuid millegi pärast ikkagi ei kutsu eriti selle vaikusega tegelema. Jääb nagu mingi punnitamise mulje.

Ma ei teagi täpselt milles see probleem või küsimus nüüd on. Kuidas sisustada aega või kas peaks ennast ikkagi sundima ja harjutama selle vaikselt olemisega. Kas vaimseks edenemiseks on vaja pingutada või võib lihtsalt rahus oodata, kuni näiteks see vaikuse püüdlemine tuleb iseenesest ja muutub meeldivaks? Äkki peaks hoopis südamerahus edasi igavlema ja mitte midagi tegema ja mõtlema. Võib-olla ma olen sellest sisemise vaikuse püüdlemisest oma mõistuses kujundanud nagu mingi kujutluse, mis tegelikult takistab mul sellega tegelemast. Kuidas siis sel juhul vabaneda sellest? Või mis on väljakutse selles olukorras?

Kuna vaba aega on nii palju hetkel, siis ei tunne puudust mingitest tegevustest, kõike saab kõri auguni teha (kuigi enamuse ajast polegi olulist tungi millegi konkreetsega tegelemiseks) ja ikkagi on nii palju aega üle...
Mida ma kogu selle ajaga peale hakkan?
Võib-olla need on küsimused mulle endale pigem, aga noh, kui kellelgi on midagi öelda, siis on tore.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Säherduste asjadega on nii, et peaks tekkima tahe. Kui on tekkinud tahe nt. vaikusega tegelda siis on tahe ka pingutada, mitte vastupidi, et pingutan et tekiks tahe vaikusega tegelda.
Kui hetkel sobib õlletamine, siis vägisi maha suruda midagi pole mõtet. Pigem võiks vaikselt varitseda, kuhu sa selviilviisil jõuad või ei jõua vbl tüütab ühel päeval ära ja siis avastad midagi teist.
Kui ei toimu midagi, siis ei toimu. Oma elu vägisi ümbermuutmine ei anna midagi vaimses mõttes.
Samas ei saa öelda et ära nüüd üldse midagi tee. Kui su elu on selline, siis et mingit vaimu püüda, õigemini varitseda, on see peidus olemasolevas.
See koht, elu, teod ja inimesed, töö, mis iganes mis praegu on, selles ongi asi ise. Igasugune nahast välja pugemine, sund, elu teiseks tegemine ja kui see jääb veel ikka selletasandiliseks on aja ja energia raisk.
Tavaliselt nii läheb, muudad elu suuna vägisi, nt hakkad kristlaseks, moslemiks, taimnetoitlaseks jms aga jääd ikka inimlikkuse tasandile alleluujatad lihtsalt teises suunas, ei anna see mitte midagi vaimule.
Niiet varitseda, ilma pingutusteta ja sunnita ehk elades elu vaadeldes, võid kunagi leida endale midagi, mis see on selle pead ise äratundma endajaoks.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Mul on ka vaba aega hetkel kõvasti. Kuna minul on huvi looduse vastu siis praegu on suurepärane aeg oma aega sisustada õues. Loodus ärkab, rändlinnud saabuvad, palju muutusi toimub. Teiseks, kui vaba aega palju seega on sidemed minimaalsed. See annab hea võimaluse tegeleda mittetegemisega. Tee midagi teistsugust, üllata ennast.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

Ega vägisi polegi midagi surunud ja punnitanud, ma olen juba ammu täheldanud, et vägisi millegi muutmine ei tule mul niikuinii välja.

Muidu on kõik ok, kui tegevust on parasjagu. Üldiselt ma ei saagi omale spetsiaalselt mingi tegevust otsida aja täiteks, sest siis tekib jälle mingi pidur sellest et tundub nagu ma tahaks kunstlikult aega sisutada vms. Päris veider - normaalsed inimesed lihtsalt teevad seda mis neile meeldib, aga mulle meeldib küll, aga ikkagi enamuse tegevustega tuleb mingi pidur peale.

Looduses on muidu jah ok, kui nüüd see laga ära sulab Smile

Kuigi selles osas ma olen ka täheldanud teatud ammendumist.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Kas looduses viibimine ennast ükskord ka ammendab, selles pole ma kindel.

Mul on ka probleeme millegagi tegelemisega. Võib tunduda mõttetuna, kuna see kõik on ju kaduv, ega ei oma tegelikult tähtsust mida sa teed. Kui aga tegutseda lihtsalt niisama, puhtast rõõmust siis ei ole pidureid ega segavaid probleeme.

Kui meenutada sõjamehelikkuse tunnuseid:

''...sõjamehelikkuse tunnusteks - need on enesevalitsemine, distsipliin, kannatlikkus, õige ajastamine ja tahe...'' Siis tundub, et tegemist on kannatlikkusega:
'' Kannatlikkus tähendab oodata ilma kärsituseta - sündmuste kulust ette tormamata ja ärevusse sattumata lihtsalt rõõmsalt oodata - see, mis tulema peab, tuleb - siis, kui on õige aeg.''

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Millegi proovimine, et nagu võiks teha seda või teist pole paha, aga kui tekib sellega soses endas pidurdav tunne, siis tavaliselt ei hakka see ka õiget vilja kandma. See pidur ongi signaal, et seda sul praegu vaja pole, kuigi paistab et nagu oleks, võiks, peaks vms.
Ka loodus on siin maailmas lõplik ja iga lõplik asi võib ammenduda, kui endas on tunne, et sellest ei saa enam midagi.
Aga muidu jah, need sõjamehelikkuse vihjed on alati sobivad kasutada või meeles pidada kui võimalik Cool

.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Tegelikult nõus, et võib ammenduda, kuid sellest on veel vara rääkida. Võib-olla siis, kui aeg lahkuda on. Minu jaoks on loodus selle planeedi olemus ja salapära.

Meenub, et CC ja DJ käisid kõrbes ja mingi kindel vaim oli, keda võib leida kõige üksikumates kohtades, inimese poolt puutumatud kohad. See ongi loodus. Võiks öelda, et loodus peidab endast asju.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Viibimine Eesti rabades ja metsamassiivides on alati salapärane ja ka hirmutav. On tunda jõudu.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Iga asi mis nõuab tähelepanu, nagu ka lapsed, tuleb neile pühenduda, seega sinna läheb ka teatud ports energiat. Piiblis lause: "seal kus on su süda seal on ka meel.
Teed ei pane keegi kinni aga küsimus on energias. Kui suur ports energiat läheb maisesse toimingusse, siis vaimne jääb tahes tahtmata siiski poolikuks.
Vaim asub kohas kus midagi ees pole. Seda on öeldud ka piiblis:kui tahate mehele minna, naist võtta siis tehke seda ja see pole mingi patt, kes aga tahab üksi olla, pole patt, saab rohkem Jumalale(vaimule) pühenduda.
Sama reegel käis läbi CC uutel nõidadel. Õpilasi võeti palju perekonna inimeste seast, kel olid küll teatud eelised aga pidid lastele antud teadvuse helenduse tagasi võtma, et saada tegelikult nõiaks, mitte sensitiiviks, samaaniks, vaimse värgiga jändajaks koos inimlikkusega, vaid inimlikkusest välja.
Pole parata igaühel oma osa maailmas, aga kaht isandat 100% teenida ei saa, et oled maine ja siis vaimne, seda tehakse maailmas koguaeg ja tulemus ei küüni ei sinna ega tänna õieti.
Mis aga jõupaikadesse puutub siis ka neid on vastavaid, nt dJ viis CC kohta kus tal hirm hakkas ja rahutuks tegi, dJ ütles sellkohta et see on seotud anorg. jõuga, mida tavainimlikkus ei talu hästi ja sellistest kohtadest hoia eemale, muidu imeb tühjaks, samas dJ-le see koht sobis, sest tal oli püsiühendus mitteinimlikuga.
Ja teised kohad on, mis laeb energiaga ja tunned end mõnusalt, aga need pole ühenduses an.lekkega, on jõupaigad küll aga teises mõttes.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

hiljuti sirvisin veel castanedat ja seal dj ütles, et teel olles, inimesed peatuvad alateadlikult kohtades, kus on energia juurdevool. seal tunnevad nad väsimust ja peatuvad. ja lisaks arvavad ekslikult, et need kohad neid väsitavad. ja jõudu söövad piirkonnad pidi inimene tavaliselt läbima reipa sammuga ja arvab seejuures, et need teed annavad jõudu.
_________________
Закрой за мной дверь

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mask pole näitlemine, teesklemine vaid ongi sinu osa, sina ise aga sa ei ole selles teadmatult vaid teadlikult. Tvaliselt inimene vahetab oma asendeid teadmatult, tahtmatult niikuis olukord pöörab, nii läheb.
No ja huvitumine, huvi tähendab huvi ja kui see on tegelik, see väsitab alels siis kui see ammendub kasvõi üheks päevaks ja varsti on jälle kohal, teda ei ole vaja otsida, leida tegevust kuiseda pole.
Ka väljalülitamise tahtmine põhineb tahtel seda teha, muidu laseks ikka edasi Very Happy

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

Mina olen üritanud otsida seda vaikuse keset erinevates tegevustes, aga võibolla on see ka kõrvaltvaataja, mis on see vaikne, mida ma olen tähele pannud.

betty · Liitunud: 28 Aug 2006 Postitusi: 302