Hirm

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

Ma tunnen suurt hirmu

Kui kõnnin metsas, istun kivile või kännule. Vaatan enda ümber ja püüan oma maailma peatada ning tajuda vabamalt.

Tunnen, et igahetk võib miskit juhtuda, lennata laiali, et ma ei pea vastu. Sügav hirm tundmatuse ees.

Paigad, kus liigun, on ka erilised. Mõnikord tunnen, et paik, kus viibin ei luba mul enam sealt lahkuda. See on päris ebamugav. Kaotaksin teadvuse ja jääks lihtsalt surnult lamama...

Hirm ennast kaotada, kas keegi jagab minuga seda röömu? Very Happy

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teatud mõttes on hirm vajalik, et ei tekiks lahmivat hulljulgust. Samas tasub ennast varitsedes leida põhjuseid, vastuseid ja mitte põgeneda oma hirmude eest vaid ka neid tundma õppida, kuid kiirustamata, samas nagu dJ ütles võta rahulikult aga aega ei ole. Very Happy

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

mul algas sarnane asi ca 4 a tagasi. ega ei leidnudki mingit mõistliku seletust. teatavas mõttes on see mu looduses kondamist kõvasti vähendanud. kohad, mis mulle varem meeldisid, ei meeldi mulle enam. võib-olla ei meeldi mina neile kohtadele.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

On ka see võimalus, et kui taju ulatub teatud paigus(koha ja paiga mõjul nt) inimlikust, tava, teadaolevast, kasvõi alateadlikult väheke või rohkem välja või teissugususse võib tekkida seletamatu hirm, mida ei oska põhjendada.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

siis vist olen hirmule alla jäämas.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Jah, eks selleks peab olema piisavalt isiklikku jõudu et asja endale selgeks saada.

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

Kunagi kartsin looduses, põhiliselt pimedas. Erinevus praegusega on see, et kartsin ka siis kui olin kellegagi koos. Praegu pimedas on ikka kõhe, kuigi ega pole üksi konnanud ringi eriti pimedas. Päeval tunduvad enamus kohad lihtsalt tavalised, kui on visuaalselt huvitav, siis meeldib, kui pole midagi ilusat või huvitavat, siis on jama. Looduses kardan põhiliselt ainult inimesi ja koeri Rolling Eyes

Igale poole ei roni, aga mingit peadpööritavat hirmu pole tundnud päeval.

Varasema hirmu panin selle arvele, et polnud enne seda eriti konnanud ringi looduses (öösiti). Paar korda sundisin ennast öösel üksi metsa minema, et hirmust jagu saada, need paar korda õnnestus vähemalt, sain aru, et pole midagi karta. Ilmselt kui läheks asustusest kaugele metsa üksi, siis ikka oleks hirm.

Aga praegune tavalisus on äkki tingitud sellest, et olen muutunud tuimaks ja lukku läinud? Ma ei tunne vajadust hirmu tunda, aga mingid teistsusgused tajud oleks huvitavad. Praegu tundub, et võtan asju kuidagi inimlikult või ratsionaalselt. Erinevate kohtade puhul tajun põhiliselt ainult meeldimist või mitte meeldimist.

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

nojah, ma kardan pigem, kui metsas üksi olen. see viitab ikkagi, et punkt hakkab nihkuma. Teistpidi läheb mõte sellele, et kasutasin varem (alateadlikult) süngeid kohti punkti nihutamiseks. Asi selles, et ülejäänud inimesed tundsid tavaliselt end suht halvasti neis kohtades. et kui varem oli probleemiks punkti liikuma saamine, siis nüüd pigem suutmatus seda päris paigal hoida.
lisaks tekib küsimus nende metsas käimiste mõtekuses. varem käisin lihtsalt niisama. nüüd lähen, kui vaja on. selles mõttes raviv on see hirm.
__________
unenägemist kartsin kah kohutavalt. kardan tõenäoliselt seni. päris mitmed aastad taotlesin ärkamist tuntud kohtades, kuni hakkasin ärkama oma korteris. see manööver võimaldas harjuda vähehaaval.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Hirmudel on vahe küll. Üks asi on lihtsalt hirm, kartmine jms, mida saaks seostada neuroosidega või mingi puudujäägiga endas või kellegi/millegi suhtes.
Aga hirm, mis on seotud mitte siinsega, alateadlik, tundmatu suhtes, teadmatu põhjusega. Enamasti kardetakse midagi kindlat, aga kui tajutakse midagi endale seletamatut on see teistsugune hirm, mida ei oska objektiivselt paika panna, siis on tegu teadmatuse ja tundmaduga inimeelte jaoks. Teatud jõududele jääb inimlik teadvus liiga piiratuks ja ka nõrgaks, et olla võrdne ja teadlik tundmatu suhtes.

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Ma olen ka just selle hirmu pärast hoidnud end võimalikult tihti linnades ja üldse kohtades kus inimesi kõrval on.
kunagi viibisin võimalikult tihti suvilas mis on kaugel inimestest ja keset paksu metsa,nüüd enam väg naljalt sinna ei kipu, sealsed ööd on nii salapärased ja kummalised,nagu säga mainis,et miski nagu hakkaks liikvele ja kohe kohe juhtub midagi seletamatut ning miski rebeneb laiali sinus.
A tundub,et hirmu eest põgeneda ei saa leiab su ikka üles
Cool

niet peaks ükspäev jälle üksi suvilasse minema ja oma hirmudega silmitsi seisma,kuid seda vist niipea loota ei ole kuna majanduslik seis on nadi ja erilist paranemismärki ka pole olnud.
Kuskil parkmetsades jalutamist nag eriti ei kardaks seal alati mingilmääral valgust,päris suvalisse kottpimedasse metsa jälle ei tahaks minna seal nagu ei näe kuhu lähed ja lõpuks lõpetad kusagil tiigis.
aga just tuttav hoov ja tähistaevas ja üksindus vot see on see mis vaja.