Important Notice:
We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024.
If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
| Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
| Autor |
Teade |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
 Postitatud: Reede Jan 08, 2010 6:16 pm Teema: Tehnoloogiast |
 |
|
Tulevikus autosid ei ehitata, vaid kasvatatakse nagu taimi
08. jaanuar 2010 17:50
Mercedes-Benz BlitzenBenz on Mercedese California uurimiskeskuse disaineri George Yoo visioon sellest, kuidas juba 15 aasta pärast muutub autode ehitamine tänu orgaanikale ja nanotehnoloogiale pigem nende kasvatamiseks.
BlitzenBenz on mõeldud futuristliku testiautona, mille abil tulevikus uusi tehnoloogiaid katsetada, vahendab diseno-art. Masinal on kaks olulist disainieeskuju: esiteks 1909. a. algne klassikaline Blitzen-Benz, millelt pärineb tõuge auto pikliku kuju ning tahapoole liigutatud kabiini loomiseks, teiseks aga kunstnik Alex Erlandsonilt, kes kasvatab puid väga rangetesse ja eriskummalistesse vormidesse.
„Miks ei võiks autodetaile kasvatada samal viisil erinevaid funktsioone täitma?“ arutles Yoo. Täna veel taolist tehnoloogiat pole, ent nanotehnoloogia on intelligentsete ja adaptiivsete ning tõepoolest ise kasvavate materjalide suunas juba teel.
Selline lahendus muudab autode ehitamist totaalselt ning kaotab taaskasutamise, hooldamise ja sõidukite pideva täiustamise probleemidest igasuguse kibeda stressi. Piltidel on orgaanilist komponenti näha eelkõige kerest otsekui vaasist välja kasvavate rattahaarmete konstruktsioonina. Vastavalt vajadusele muudab see enda kuju ja perforatsioon, kui on tarvis näiteks pidureid jahutada jne.
Nelja elektrimootorit käitab tulevikuline Hygenius hübriidajam. Kokpiti kõrvale on paigutatud vesinikupaagi indikaator, kust on võimalik vee taset pidevalt jälgida, otsekui oleks tegemist sissevaatega elusa ja iseennast taastootva organismi
 http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=28383875 |
|
| Tagasi üles |
|
 |
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Jan 21, 2010 4:40 pm Teema: |
|
|
Bioloogia ja arvutiteadus põimuvad üha enam kokku
21. jaanuar 2010 14:24
Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta. Järgmise kümnendi väljakutseks on siduda kokku molekulide ehitamine ja arvutite võimalused, et luua uusi keerukaid süsteeme.
Üha paremad oskused molekulide kokkupanemisel võimaldavad arvutite abil luua uusi molekule ja organisme, kes saavad näiteks kiirendada reaktsioonide kulgu või toota erinevaid kemikaale, vahendab Novaator Harvardi meditsiinikooli geneetikaprofessori George Churchi sõnu ajakirjas Nature.
"Üheks rakenduseks oleks kindlasti tõhusam ravimite tootmine ja nende vajalikku sihtkohta toimetamine organismis. Teiseks võimaluseks on toota kemikaale, biokütuseid ja toiduaineid — näiteks töötada välja parasiidiresistentseid viljasorte või fotosünteetilisi organisme, mis suudavad oma biomassi vaid kolme tunniga kahekordistada," leiab Church.
Selliste tehnoloogiate hindade langedes saavad arengumaad asendada praeguse keskkonnale ohtlikke väetisi ja kütuseid raiskava ning haiguste poolt ohustatud põllumajanduse uute puhtamate ja tõhusamate süsteemidega.
Juba praegu on sünteetiline bioloogia mõjutanud rohkemat kui ainult teadusmaailma ning aastaks 2020 on see mõju oluliselt suurenenud. Saadaval on palju uusi tehnoloogiaid, näiteks nanoskaalas mõõdetavad mäluseadmed, mis rakendavad bakterite võimet magnetiliste nanoosakeste abil Maa magnetväljas navigeeruda. Kui elektroonilised kiibid jõuavad minimaalse suuruse piirini, asendatakse need atomaarse täpsusega ja vigadekindlate bioloogiliste seadmetega.
"Suureks väljakutseks saab olema toime tulemine sünteetilise bioloogia revolutsiooni mitmete ootamatute tagajärgedega — nii ökoloogiliste, majanduslike kui sotsiaalsetega — nende ohtude tekkimist tuleb igati püüda vältida," ütleb Church.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/bioloogia-ja-arvutiteadus-poimuvad-uha-enam-kokku.d?id=28654929 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Esm Juul 19, 2010 4:42 pm Teema: |
|
|
Mobiiltelefoni leiutaja: teadsin, et ühel päeval on kõikidel üks
18. juuli 2010 19:37
| Tsiteerin:: |
Aastal 1973 muutis Martin Cooper maailma, kuigi ta siis seda veel ei teadnud, luues oma meeskonnaga Motorolas võib-olla ainsa asja, mis ühendab teismelisi ja ärimehi -mobiiltelefoni.
Telefon oli telliskivi suurune ja polnud jaemüügis veel terve kümnendi. Aga see töötas, kirjutab CNN.
Motorola rivaal AT&T oli juba loonud mobiilside tehnoloogia, mis võimaldas samal kanalil olles ühelt telefonilt teisele helistada. Kuid AT&T keskendus autotelefonidele.
Cooper tahtis võimalust rääkida telefoniga ka autost eemal olles. Seega tema ja Motorola keskendusid kaasaskantava seadme loomisele.
Motorola keskendus mobiiltelefoni loomisele kolm kuud, esitledes esimest seadet aprillis 1973. Ettevõtte esimene mobiiltelefon, "DynaTAC", läks müüki kümme aastat hiljem.
CNN: Milline oli tehnoloogiline kliima aastal 1973 ja mis andis sulle mõtte luua mobiiltelefon ja konkureerida AT&T autotelefoniga?
Cooper: Ei olnud suuri ühendatud ringkondi, ei olnud arvuteid, ei kaabeltelevisiooni ega LCD-ekraane - ma võin loetleda kõiki neid asju, mida polnud aastal 1973. Aga me olime ehitanud autotelefone aastaid ja aastaid ja me (Motorola) mõtlesime et aega on küps personaalseks kommunikatsiooniks, sest inimesed on loomult liikuvad.
Rääkida tahtvad inimesed olid aheldatud juhtme külge kas kodus või tööl juba sajandi ja nüüd sulgeme me nad autosse? See pole hea.
Seega esitasime väljakutse firmale AT&T. Aastal 1973 otsustasime teha särava esitluse ja otsustasime, et parim viis selle jaoks on keegi tegelikult juhtmeta telefoniga rääkima panna.
Millal sa tegid esimese telefonikõne? Kuidas see oli?
Ma arvasin, et kõik teavad selle küsimuse vastust! Esimene avalik kõne tehtud New Yorki tänavatel. See oli AT&T mobiilside juhile (Joel S. Engel). Ma helistasin ja ütlesin talle:" Joel, ma helistan sulle mobiiltelefonilt, tõeliselt mobiiltelefonilt, käes hoitavalt, kaasaskantavalt, tõeliselt mobiiltelefonilt."
Ma ei mäleta täpselt, mida ta ütles, kuid ta oli tükk aega vait. Ma oletan, et ta kiristas hambaid. Ta oli väga viisakas ja lõpetas kõne. Kui temalt selle kohta küsida, siis ta ei mäleta seda kõne.
Millised olid reaktsioonid mobiiltelefonile? Kas inimesed arvasid, et see on uskumatu, võimatu, ebavajalik?
Inimesed olid mõttest pimestatud! Oli kujuteldamatu, et enamal kui poolel maailma inimestest on need telefonid. Aga inimesi hämmastas fakt, et nad said hoida telefoni kõrva juures, kõndida ringi ja rääkida telefoniga.
Tol ajal polnud ju isegi juhtmeta telefone. Meil oli pressikonverents (aastal 1973) ja ma andsin telefoni ühele noorele naisajakirjanikule ja ta küsis:" Kas ma võin helistada oma emale Austraalias?" Ja mina vastasin:"Kindlasti!" Ning ta tegi seda.
See naine oli lihtsalt lummatud, ta ei kujutanud ette kuidas see väike telefon suudab minna enam kui poole maailma taha ja rääkida tema emaga, kes tegelikult vastas kõnele. Elukogenud newyorklased seisid, suu ammuli.
Vastuvõtt oli küllalt ebatavaline. Järgmise esitluse ajal oli meie ettevõtte juhatuse esimees Washingtonis (80-ndate algul). Ta külastas asepresidenti (George H. W. Bush) ja näitas talle uut telefoni ja too oli telefonist sisse võetud.
Ta ütles:" Hästi, ma pean seda Ronile näitama." Ja järgmine asjana näitas ta seda Ronald Reaganile, kes küsis:" Mis hoiab meid tagasi seda omamast?"
Kui palju esimene mobiiltelefon maksis?
Kui sja üle mõelda, siis polnud tegemist turustatava tootega ja kui sa peaksid ühe ehitama, maksaks see umbes miljon dollarit. Selleks ajaks kui me ehitasime turustatava toote, oli kümme aastat mööda läinud. Me ei pannud toodet müüki kuni oktoobrini 1983 ja siis maksis ta 3900 dollarit. See oleks nagu tänapäeval osta mobiiltelefon 10 000 dollari eest.
See on päris suur summa. Kes ostis neid telefone?
Ma ei ütleks, et tegu oli paljude inimestega - tegelikult ostsid selle vähesed. Alguses ostsid selle rikkad inimesed, kuid ka väga liikuva elustiiliga inimesed ostsid neid. See oli inimestele nagu kinnisvaramaaklesid ja arstid, kes olid juba tehnoloogiaga enam kursis, sest nad kasutasid piipareid.
Mobiiltelefonist sai suur asi kuskil 7-8 aastat hiljem. Kõik arvavad, et mobiiltelefon on olnud alati olemas ja populaarne, kuid see polnud nõnda kuni aastani 1990 (selleks ajaks oli maailmas kuskil miljon mobiiltelefoni), mil toimus plahvatuslik kasv.
Kas sa mõtlesid, et kunagi võib mobiiltelefon olla kõikidele kättesaadav?
Me teadsime, et ühel päeval on kõikidel mobiiltelefon, kuid oli raske ette kujutada, et see juhtub veel minu eluajal. Ja nüüd on meil maailmas peaaegu viis miljardit mobiiltelefoni. Wow.
Kuidas sa tunned end mobiiltelefonide arengu suhtes, kõik need lisad ja kaamerad jne?
Ma pean ütlema, et me olime küll unistanud, kuid me ei kujutlenud, et kõik need asjad võiksid üheskoos olla ja ma ei ole kindel, et see on hea asi. Telefonid on läinud nii keerukaks, nii raskeks kasutada, et sa mõtled, kas need on tavainimestele või inseneridele.
Ma arvan, et kui tööstus saab täiskasvanuks, siis saab meil olema palju erinevaid telefone - mõned on tavalised, lihtsad telefonid.
Mis mobiiltelefon sul praegu on?
Ma istun ja vaatan kõiki oma telefone. Ma räägin sinuga mobiiltelefonst, mida katsetan ühe Euroopa firma jaoks. Selle nimi on Vertu ja odavamate mudelite hinnad algavad 5000 dollarist. Sellest telefonist on võimalik osta kullast mudel. |
http://majandus.delfi.ee/news/arvamus/mobiiltelefoni-leiutaja-teadsin-et-uhel-paeval-on-koikidel-uks.d?id=32174685&l=fplead
Sellised ja ka teised leiutised, mis maailma ilmuvad ja on ilmunud, on enamasti üksikiskutest pärit. Hiljem massidesse läinud kui elu vajalik osa. |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Püh Okt 31, 2010 10:05 am Teema: |
|
|
1928. aasta mängufilmis vilksatab mobiiltelefon?
29. oktoober 2010 11:47
Vaadake seda pilti uudise juures. See kujutab kõndivat inimest, kes kasutab mobiiltelefoni. Kaader pärineb Charlie Chaplini 1928. aasta tummfilmist “The Circus“ — aastakümneid enne mobiiltelefonide tulekut.
Kes see naine on? Ajarändur? Lihtsalt õnnelik tehnikahuviline, kes sai võimaluse uut tehnikat katsetada aastakümneid enne teisi? Levinud vandenõuteooria kohaselt eksisteerib mitmesugust tavatehnikat ammu enne seda, kui jõuab avalikkuse ette.
Naise kehakeel on väga sarnane sellega, kuidas tänased mobiilikasutajad end samas olukorras liigutaks, ja seni pole keegi suutnud usutavalt seletada, kuidas selline olukord sai tekkida nii vanas linaloos.
Jahmatav hetk leiab aset Manns Chinese Theatre'isse filmi esilinastusele tõttavat rahvast näitavas stseenis, mis asub "The Circusi" lisamaterjalide hulgas Charlie Chaplini kogumikus. Selle avastas juba enam kui aasta eest filmisõber George Clark, kes tõigi selle loo avalikkuse ette.
http://forte.delfi.ee/news/digi/1928-aasta-mangufilmis-vilksatab-mobiiltelefon.d?id=34382413 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Nelj Nov 04, 2010 5:17 pm Teema: |
|
|
Liikuv hologramm astub ulmefilmidest argipäeva
04. november 2010 11:19
USA teadlaste poolt välja töötatud hologrammide kirjutamise tehnika viib mänguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele.
Hooldus ja varuosad kõikidele ameerika autodele.
Ajakirjas Nature avaldatud artiklis demonstreerib Arizona ülikooli töörühm eesotas Nasser Peyghambariani ja Pierre-Alexandre Blanche’ga uut tüüpi plastikkilet, mille abil on võimalik hologrammsalvestisi näidata peaaegu video kiirusega. Veelgi enam — elektrooniliseks signaaliks muudetuna on neid võimalik ükskõik kuhu planeedil asuvasse punkti saata, vahendavad ERR teadusuudised.
Kolmemõõtmelise kujutise salvestamiseks suunatakse kõigepealt objektile laserkiirte kimp, misjärel salvestatakse objektilt peegeldunud valgus filmilindi-laadsele alusele. Samaaegselt suunatakse alusele sama laseri (tugi)kiirtevoog, mis põhjustab kahe kiire omavahelist vastastikmõju — interferentsi. Salvestatud pilt ei talleta ainult informatsiooni valgusetugevuse vaid ka kahe laseri interferentsimustri kohta, mille abil on võimalik luua hiljem kolmemõõtmeline objekti koopia.
Uurimuses kirjeldatakse, kuidas 16 kaamerat kasutades salvestatakse erinevatest objektidest või inimestest kahedimensioonilised pildid, mis saadetakse arvuti abil suvalisse soovitud kohta. Seal on võimalik laserit kasutades originaalfilmi juba kolmedimensiooniliselt taastada.
Aegluubis filmi vaatamiseks ei ole vaja peale hologrammi kirjutamissüsteemi mitte midagi muud peale mingisuguse valguskiirguse allika. Praeguste 3D-televisiooni vaatamiseks on vaja vastavaid prille ning istuda täpselt ekraani keskel. Teadlaste hinnangul oleks võimalik projitseerida täielik 360-kraadine hologramm, kus ekraani ees seisev inimene näeb näiteks lennuki esiotsa, mil ekraani taga seisja näeks selle sabaosa.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/liikuv-hologramm-astub-ulmefilmidest-argipaeva.d?id=34590955 |
|
| Tagasi üles |
|
|
vaatleja
Site Admin
Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280
|
| Postitatud: Reede Märts 04, 2011 7:10 pm Teema: |
|
|
Star Treki stiilis “veokiirega” asju liigutav tõmbelaser saab tegelikkuseks
04. märts 2011 12:37
Teadlased usuvad, et nn. traktorkiir saab tegelikkuseks
Teadlased usuvad, et nn. traktorkiir saab tegelikkuseks
See kõlab täpselt nagu midagi ulmesarjast Star Trek: uurijad väidavad, et on konstrueerinud veokiire, millega saab liigutada objekte — võimalik, et kunagi ka kosmoselaevu. Spetsiaalse, nn Besseli kiirguskimp-laseri abil oli nende kinnitusel võimalik väikseid esemeid soovitud sihtmärgi poole vedada.
Laseri mõju võrdlesid teadlased tiigipinnal hõljuvat kübet ümbritsevate ringlainetega; kui kiir langeb õige nurga all, tekib vastassuunaline tõmme. Kui seade valmis ehitataks, tähendaks see juba aastakümneid ulmefilmide raudvarasse kuulunud tehnoloogia muutumist tegelikkuseks, vahendab The Daily Mail.
Star Treki sarja veokiir (ingl tractor beam) on juba ammu kasutanud sihtmärkide sikutamiseks kas “subkosmost” või kahe kiire tekitatavat “graviton-interferentsmustrit”, ent kuna tegu oli loomulikult fantastiliste väljamõeldistega, pole tehnoloogia täpsemat olemust kunagi selgitatud.
Läbimurre reaalses teaduses saabus, kui uurijad adusid, et konkreetse lainepikkusmustriga Bessleri laser “veokiire” rakendamist võimaldab. Selgus, et kui kiirtekimp sihtmärki tabab, peegeldub osa sellest tagasi kiirgusena, mis tekitab “tõukejõudu” allika suunas.
Niisiis saab valgusega tõesti osakesi tõmmata, mis võib avada seniuurimata alasid mikromanipulatsiooni vallas, näiteks osakeste teisaldamiseks kauge maa taha või osakeste sõelumiseks, kirjutasid Hongkongi ja Hiina teadlased fenomeni kirjeldavas teadustöös.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/star-treki-stiilis-veokiirega-asju-liigutav-tombelaser-saab-tegelikkuseks.d?id=41476093 |
|
| Tagasi üles |
|
|
säga
Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 310
|
|
| Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
|
KKK
Otsi
Liikmete nimekiri
Kasutajagrupid
Registreeri
Profiil
Privaatsõnumite lugemiseks logi sisse
Logi sisse
