RuumivÃ¤rav :: Vaata teemat

axel · Liitunud: 6 Märts 2007 Postitusi: 24

Umbes nädal tagasi nägin vastu hommikut sellist und. Olin mingis koridoris enda kassiga ja miski pärast mõtlesin surmast, et kass nagu sureb kuigi loom on noor ja tugev. Mõte ise pisut hirmutas mind, et just nagu surm on minu läheduses ja võib asuda hoopis mind küttima. Siis nägin korra, et olin enda voodis magamas ja järsku hakkas väga soe tuul üsna tugevalt puhuma. Kuulsin tuule vuhinat enda kõrvus ja tajusin kuidas tuul üle minu näo liigub. Korraks nägin ennast taas koridoris olevat ja hakkasin nagu kuhugile laiali hajuma. Keha muutus kergeks ja kippus tuhandete osadena laiali lendama. Proovisin röökida. Hirm oli päris suur aga olin halvatud ega saanud ühtki heli kuuldavale tuua. Mingi hetk aga siiski ärkasin üles enda voodis. Millega siin võis tegu olla? Ise mõtlesin, et miks mitte just nii ju võibki inimene surma saabumist tajuda.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Su keha häälestus natuke lahti siit. Aga jäi unenäoks. Tuul on teatud nihe selles unes, mitte igas unes, sest olid lahti rohkem kui tavaliselt, eriti see vuhin.
Seega ka an.energia liginemine, surma tunne ja hirm. Ja laiali hajumise tunne on liginemine eimiskile.
Kuid halvatus ja suur hirm on vanarahva luupainaja. See aga tegelikkuses on an.energia mõju ja seotud keha mitte koostööga ajuga, mis hoiaks keha siinpool kinni. Tavaliselt tullakse jah ise enne sellest välja.
Edasi minek oleks juba ohtlik.