Ruumivärav :: Vaata teemat - Isemõtlevad Robotid
   
[ home ] :: [ submit ] :: [ site database ] :: [ forums ] :: [ register ]
 

 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse
Important Notice: We regret to inform you that our free phpBB forum hosting service will be discontinued by the end of June 30, 2024. If you wish to migrate to our paid hosting service, please contact billing@hostonnet.com.
Isemõtlevad Robotid

 
Uus teema   Vasta teemale    Ruumivärav -> Teadusest
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Esm Mai 07, 2007 8:16 am    Teema: Isemõtlevad Robotid Vasta viitega

Teadlased kardavad robotite rünnakut

Tsiteerin::
Teadlased kahtlevad, kas ise otsuseid langetavate robotite arendamine on ikka õige tee, eriti kui arvestada, et suur osa masininimestest läheb sõjaväe käsutusse.

Honda mullu Tallinnas käinud robot Asimo rabab oma võimekusega, kuid selle iga sammu juhib operaator, nii et Asimo võimalike pahanduste eest vastutab inimene.
Foto: Toomas Huik

Mida rohkem isemõtlevad robotid levivad, seda olulisemaks muutub nende negatiivne mõju, mis võib tuua tagasilööke. Näiteks kardavad teadlased, et robotid võivad probleeme tekitada nii jälgimisseadmetena kui ka vanainimeste ja haigete hooldajatena.

Londoni teadusmuuseumis peetud ümarlaual tõdesid robootikaasjatundjad, et üldlevinud nägemus tulevikurobotitest ja nende võimalikest kasutusaladest põhineb suuresti väärkujutelmadel.

Sõjavägi huvitatud

Isemõtlevad robotid on seadmed, mis suudavad inimese sekkumiseta otsuseid langetada. Kõige primitiivsem isemõtlev robot on näiteks robottolmuimeja, mis suudab ise otsustada, kas tal tasub pisut tolmu imeda või on põrandad niigi puhtad ja tal oleks targem tagasi laadija juurde veereda.

Elavat huvi tunnevad isemõtlevate robotite vastu aga sõjavägi, politsei eriüksused, luureastutused ja muud säärased organisatsioonid. Ka piirivalve on neile rakenduse leidnud – näiteks on Samsung Lõuna-Korea piirivalvele konstrueerinud roboti, mis täiesti omapäi kapitalistliku Lõuna-Korea ja kommunistliku Põhja-Korea piiril patrullib.

Ehkki hingetul piirivalvuril on küll kaks videokaamerat, ei piirdu tema tööülesanded pelgalt piiril toimuva jälgimise ja talletamisega – tema varustusse kuulub ka kuulipilduja.

Omapäi toimetavate robotite arendamine ja kasutamine eeldab paljudele küsimustele vastuste leidmist, märkis Lääne-Inglismaa ülikooli professor Alan Winfield. «Lihtne näide: kui see Lõuna-Korea piirivalverobot kellegi maha laseb, kes siis süüdi on?»

Praegu on probleem pigem teoreetiline, sest suure osa isemõtlevate robotite tegemisi jälgib robotijuht ehk operaator. Ja kui seade teeb midagi, mida ei peaks tegema, on süüdi kas operaator või seadme valmistanud firma.

Noel Sharkey Sheffieldi ülikoolist usub, et probleemid kerkivad teravamalt päevakorrale siis, kui robotid sõjaväest rahulikemale elualadele jõuavad. «Kujutage ette kaevurite streiki, kus tahmaste nägudega kaevurite asemel nõuavad oma õigusi veekahuritega relvastatud robotid,» tõi ta esmapilgul ehk pisut koomilise näite. «Kuid sellisteks asjadeks peame valmis olema.»

Londonis aru pidanud teadlased kritiseerisid teravalt Suurbritannia teadus- ja innovaatikakeskuse värskeimat, eelmise aasta detsembris avaldatud robootikaalast uuringut.

Vaja tõsist debatti

Uuring pealkirjaga «Utoopilised unistused või masinate mäss?» keskendus sellistele küsimustele nagu robotite «õigused», tehisintellekti arengusuunad lähitulevikus ning kuidas robotite areng võiks mõjutada seadusandlust ja poliitilisi suhteid kogu maailmas.

Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et kaugemas tulevikus võivad robotid hakata nõudma inimestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust «elamispinnale ja tervishoiugarantiidele».

Suurbritannia valitsuse teadusnõunik sir David King väitis, et uuringu eesmärk oli diskussiooni tekitada ning selle arutelu põhjal kavatseb valitsus langetada robootika tulevikku puudutavaid otsuseid.

Winfield aga leiab, et jutud robotitele inimestega võrdsete õiguste andmisest sobivad pigem ulmejuttudesse kui teadusliku arutelu teemaks. «Olulisem on uurida, kuidas ühiskond robotitesse suhtub ja milliseid ülesandeid oleks inimesed valmis neile usaldama.»

Üks valdkond, kus isemõtlevaid roboteid senisest rohkem tarvitada saaks, on tervishoid. Jaapanis juba kasutataksegi roboteid vanainimeste tervisliku seisundi jälgimiseks.



Arrow http://www.postimees.ee/070507/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/259137.php


Ja ulmejutud hakkavadki tegelikkuses teostuma Wink .
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
seesama
Site Admin


Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755

PostitusPostitatud: Esm Mai 07, 2007 11:08 am    Teema: Vasta viitega

taotleja kirjutas:
... "Me" ei saa 100%-lis kindlusega väita, et analüüsivõimelist teadvust pole võimeline genereerima mitte mingi süsteem mis erineb inimkehast, kui isegi arvuti on võimeline juba praegu analüüsima ja loogilise arengu tulemusena võib arvuti areng jõuda ka tema teadveletulekuni, "kui erinev" inimkehast ja ometi areneb teadvuse omamise suunas. Milline saab olema sellise arvuti enesestteadlikolek ja millena-kellena ta teadvust omades end tunneb, "ei tea veel keegi", ...


http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7712624#7712624

taotleja kirjutas:
...Ka arvuti võib "kunagi" areneda sellise "keerukuseni", et hakkab iseennast (mitte tema kasutaja, vaid sõltumatult iseenda jaoks) teadvustama. Sellest "hetkest alates" võib selist arvutit lugeda teadvust omavaks olendiks, kuigi ta pole orgaaniline ja tema teadvus pole inimese teadvus. Samamoodi võib leida kristalle, mis saavad sisaldada mingit teadvust, kui mitte "üksikult, siis suure hulga peale kokku". Seega, olend ei pea olema tingimatta orgaaniline ja samamoodi ei pea ta olema materiaalne.

Sellist "võimalust" on teadusel raske avastada, sest ta peab oleniks ikka ainult seda "süsteemi", mis teaduse enda arvates on tõlgendatav olendina. Seepärasrt saab "tänapäeval luupainajana ühiskondlikult aktsepteerida näiteks vaid tavalist une halvatust".


http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709400#7709400
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
vabadus
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 07, 2007 10:25 pm    Teema: Vasta viitega

Lugesin sellist asja, et ka internet tõmbab vähesel määral teadvust ligi. Tähendab, et arvutivõrk on juba piisavalt keerukaks arenenud, hakkamaks kasvatama teadvust. Samamoodi läheb tõenäoliselt ka arenenud robotite ja tehislike bioloogiliste mehanismidega, milleni teadus nagunii jõuab. Ulmeraamatud annavad häid vihjeid, sest universum on oma lõpmatuses siiski suletud süsteem, kõike mida osatakse kirjeldada/kujutleda, on ka olemas.
Tagasi üles
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Püh Veeb 17, 2008 5:08 pm    Teema: Vasta viitega

aastaks 2029 muutuvad masinad inimtargaks

Tsiteerin::
Masina intellekt jõuab aastaks 2029 inimesega samale tasemele, ennustab USA leiutaja Ray Kurzweil.
Tulevikus ühendatakse masinad ja inimesed, et muuta inimesi arukamaks ja tervemaks. Seda tehakse inimese ajju ja kehasse pandavate imetillukeste robotite abil, kirjutas BBC.

Kuid ei maksa karta, et masinad hakkaks inimesi asendama. Masinad teevad juba praegu seda, mida inimesedki, kas inimese mõistuse tasemel või veelgi paremini,» ütles Kurzweil.

«Meil on olemas nii riist- kui tarkvara, et saavutada aastaks 2029 tehisintellekt, mis on sama paindlik kui inimese oma koos emotsioonidega. Tuleviku nanorobotid suhtlevad meie ajus otse närvirakkudega,» rääkis Kurzweil.

Kutzweili sõnul muudavad nanorobotid meid targemaks, mälu paraneb ning lisaks saame nende abil närvisüsteemi kaudu minna virtuaalmaailma.


Arrow http://www.postimees.ee/170208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/312332.php


Ja nii jõuamegi selleni, mida nii ulmkirjanikud pajatanud, kui ka siin arutletud, et tehisintellekt tuleb lõpuks ka iseteadvele ja hakkab isemõtlema.
No oleneb kuidas nad neid emotsioone mõtlevad, kas masin nii ära ummistatakse kui inimene kes on emotsioonide kütkeis kinni ja seepärast ka nii loll, et masin tuleb appi Twisted Evil . Sest emotsioonid tulenevad bioloogilise keha protsessidest, masin selline biolooga ei ole, seega saavad emotsioonid olla kasutatavad masinatel vajadusel, mitte vastupidi, et enne on emotsioon siis tegu nagu inimesel, siis pole masinlikust tarkusest kasu ja võib tekkida inimeste ja masinate sõjad, sest sõjad põhinevad emotsioonidel.
Kui masin sõltub neist nagu inimene siis pole vahet ja tarkus mis masinatel juba nüüd on võib kaotsi minna ning lõpptulemus võib ka veel masin inimest siiski võita.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Teis Okt 21, 2008 7:50 pm    Teema: Vasta viitega

Masinal ja inimesel on üha raskem vahet teha

Tsiteerin::
Nädalavahetusel Londoni lähistel peetud intelligentsete robotite võistlusel jäi veerand ¾ürii liikmetest tõemeeli uskuma, et suhtlevad inimesega, kui tegelikult vahetas tekstisõnumeid hoopis Saksamaal loodud arvutiprogrammiga Elbot.

Vestlusroboti autor Fred Roberts firmast Artificial Solutions sai auhinnaks 3000 dollarit. Nn Loebneri preemiat on välja antud 18 aastat, kuid esimest korda jõudis võitja nüüd sedavõrd lähedale niinimetatud Turingi lävendile.

Arvutiteooria üks põhilisi rajaleidjaid Alan Turing ennustas enam kui poole sajandi eest, et 20. sajandi lõpuks on loodud tehisintellekt, mis suudab viieminutilise kirjaliku vestluse vältel jätta 30 protsendile inimestest mulje, et temagi on inimene. Oleks Elbot Readingi ülikoolis toimunud võistluse 12-liikmelisest ¾üriist veel ühegi õnge võtnud, oleks ennustus (väikese hilinemisega) nüüd täitunudki.

Ka kõik Elboti konkurendid suutsid tänavusel võistlusel vähemalt ühe inimese ära petta. Viieminutilistele vestlustele ei olnud seatud mingeid temaatilisi piiranguid.


Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=20116904


Arrow http://www.ekspress.ee/2008/10/16/tehnoloogia/4848-ikkagi-peaaegu-inimene
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Reede Okt 24, 2008 8:01 am    Teema: Vasta viitega

USA tahab panna robotid inimesi jahtima

Tsiteerin::
USA kaitseministeeriumil on plaanis arendada uut kaitsestrateegiat, mille kohaselt pannakse robotite rühmad ohtlikke ja ebasoovitavaid inimesi jahtima.

Uue Multi-Robot Pursuit Systemi juhtimiseks on vaja ainult ühte sõdurit, kirjutab New Scientist.

Asjatundjad peavad ohuks seda, et rpbotirühmadest koosnevat süsteemi võib juhtida ainult üks inimene.

«See võib viia selleni, et robotid jahivad inimesi nagu metsloomi. Kui süsteemi edasi arendatakse, siis ei ole välistatud , et relvastatud robotid tegutsevad lõpuks iseseisvalt,» hoiatas Leedsi ülikooli teadlane Steve Wright.

Wrighti sõnul on juba nüüd võimalik roboteid varustada seadmetega, mis teevad kindlaks inimese hingamise ja südamelöögid.



Arrow http://www.elu24.ee/?id=43296
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Ülis



Liitunud: 6 Sept 2008
Postitusi: 23

PostitusPostitatud: Laup Okt 25, 2008 9:44 am    Teema: Vasta viitega

Siin on üks luurerobot, samal veebilehel on hulga infot robotitest. Näiteks ehitatakse ennast taastootvat robotit, emotsiooneerivat robotit jne. Leht venekeelne.

http://www.membrana.ru/articles/technic/2008/03/25/203600.html
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Laup Nov 29, 2008 10:42 am    Teema: Vasta viitega

Britid õpetavad robotile inimlikku miimikat

Tsiteerin::
Inglismaa teadlased õpetavad inimesesarnasele robotile, kelle nimi on Jules, inimlikku miimikat. Robot on juba praeguseks nii meisterlik, et selle naeratusi ja kulmuliigutusi on inimese omadest raske eristada.

Bristoli robootikalabori juht Chris Melhuish rääkis Reutersile, et naeratus või mõni muu näoilme kannab suhtluses olulist infot: milline on partneri tuju, kas ta on valmis suhtlema ja muud taolist. Seetõttu on nad võtnud eesmärgiks sarnaseid asju õpeteda ka robotile, kellest võivad tulevikus saada meie peamised kaaslased ja hoolitsejad.

Projekti taga on doktorant Peter Jaeckel. Õpetamise käigus töötleb arvuti Jaeckeli näost filmitud videopildi digitaalseteks käskudeks, mis tekitavad liikumist roboti näos.

Jules on USAs loodud robot ja pole kaugeltki esimene, kellele on õpetatud inimlikke näoilmeid, kuid Melhuish usub, et nende töö viib meid sammukese lähemale juba päris inimesesarnaste robotite loomisele.

Melhuish rääkis, et neid huvitab robotite loomine, kes suudaksid inimestele lähedaseks saada ja nendega koostööd teha. Selliseid roboteid saaks kasutada vanurite, puuetega inimeste või taastusravil viibivate inimeste eest hoolitsemisel.


Arrow http://www.tarbija24.ee/?id=52758
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Ülis



Liitunud: 6 Sept 2008
Postitusi: 23

PostitusPostitatud: Laup Nov 29, 2008 7:39 pm    Teema: Vasta viitega

Pildimaterjali eelnenud postituse teemal, tekst vene k.

http://www.membrana.ru/articles/inventions/2008/08/27/133400.html
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Laup Dets 20, 2008 10:29 am    Teema: Vasta viitega

Briti teadlased hoiatavad robotite eest


Tsiteerin::
Sharkey kirjutab ajakirjas Science, et robotite üha kiireneva leviku juures jäävad nende rakendamist puudutavad otsused praegu seadusandluse asemel pigem sõjaväe, tööstuse ja hõivatud lapsevanemate teha, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Roboteid on laborites ja vabrikutes kasutatud juba aastaid, kuid nüüd on nende kasutusala kiirelt laienemas. Sajandivahetusest saadik on teenindusrobotite müük järsult kasvanud.

Samal ajal langeb kiiresti robotite hind, mis on võrreldes 1990. aastaga juba 80 protsenti väiksem, kirjutas Physorg.

Juba praegu kasutatakse teenindusroboteid erinevate ülesannete täitmiseks alates lapse valvamisest kuni vanurite hooldamiseni. Selliseid roboteid saab kontrollida mobiiltelefoni või arvuti abil.

Laialt on levinud vanurite eest hoolitsevad robotid, näiteks Secomi My Spoon, mis automaatselt vanainimest toidab; Sanyo elektriline vannirobot, mis automaatselt peseb ja loputab; Mitsubishi Wakamura robot, mis tuletab meelde, millal on vaja ravimit võtta.

Sellest hoolimata puuduvad robotite kasutamise kohta igasugused seaduslikud piirangud. Professor Sharkey õhutab kaasteadlasi ja roboteid ehitavaid insenere olema oma töös ettevaatlikud ettenägematute ohtude ja eetiliste probleemide suhtes.

Ta usub, et parem oleks panna piirangud paika veel enne, kui asi kontrolli alt väljub.

«Robotite uurimine on näidanud, et lapsed kiinduvad neisse sügavalt ning eelistavad neid enamasti kaisukarudele. Lühiajaline robotiga koosviibimine võib lapsele olla tore kogemus, mis tekitab huvi ja uudishimu. Kuna aga robotlapsehoidjad võimaldavad lastel turvaliselt üksi olla, võidakse lapsed selle tulemusel maha jätta tundideks või isegi päevadeks. Pole teada, kuidas selline sotsiaalne isolatsioon lapse arengule mõjub,» tõi ta näite.

Sharkley lisas, et kuna paljudes riikides kasvab vanurite osakaal, jääb üha vähemaks noori inimesi, kes saaksid nende eest hoolt kanda ning hoolderobotid koguvad populaarsust. Samas jäävad aga nii paljud vanurid ilma inimlikust hoolitsusest ja suhtlemisest.


Arrow http://www.tarbija24.ee/?id=60737
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kaheksa



Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 186

PostitusPostitatud: Laup Dets 20, 2008 10:52 am    Teema: Vasta viitega

Juba seitsmekümnendate lõpust ühest vanast ajakirja "Horisont" numbrist on mulle jäänud meelde pilt allkirjaga "Robot hooldab imikut". See oli siis täielik (niivõrd kuivõrd) andurite ja nendega seotud tegevuste kompleks, mis jälgis last ja tema vajadusi. Kaka-pissi-toit-kiigakaaga-plutipluti Smile

Ja see on mulle aastaid mõtlemisainet pakkunud, et mis-kes sellisest lapsest kasvaks, kui ta üle mingi kriitilise aja sellise roboti hooldada oleks. Confused
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Laup Dets 20, 2008 12:40 pm    Teema: Vasta viitega

Robot, kes majapidamises talitaks, ostaks sellise küll Very Happy . Teadlastel on üldse palju asju ammu valmis tehtud ja teada aga ei saa käiku lasta, kuna maailmas on vastavad vastutöötavad jõud. Nii ka teistliiki kütuse loomine nafta asemel on samuti ammu olemas aga käiku laskmine alles nüüd vähehaaval võimalik.
Robotitega on ka see lugu et nad peaks lollikindlad olema et üldse rahva kätte lasta, tihtiliugu pole teada kumb rohkem rikki läheb kas inimene või robot, tagajärg võib üsna sarnane olla Twisted Evil
Lapsehoimine pikas ajas nt. aga võib laps robotisse kiindudes tema sarnaseks kasvada nagu tavaliselt oma vanemate eeskujul sünnib. Ühelt poolt jääb ta vanemate inimlikust survest ja ilma, mis on teadvusele kasulikum kuigi jääks vast puudu nn inimlikust soojusest mida just väike laps tahaks, või oleneb kui täiuslikuks robot lõpuks luuakse.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Teis Märts 10, 2009 7:47 pm    Teema: Vasta viitega

Robot Saya õpetab lapsi ja teeb sekretäritööd
10.märts 2009



Ühes Tokio algkoolis annab esimese klassi lastele tunde õpetajanna moodi välja nägev robot Saya, kes saab hakkama ka näiteks hotelli vastuvõtulauas ja sekretäritööga.

Saya lateksist näokatte alla on peidetud 18 mootorit, mille abil saab väljendada emotsioone alates kiitusest kuni vihani. Samuti oskab Saya mitut keelt, kutsuda lapsi vastama ja anda lastele ülesandeid, vahendab Telegraph.

Saya arendamine võttis professor Hiroshi Kobayashil aega viisteist aastat ja on üks paljudest robotitest, mis peaksid leevendama rahvastiku vananemisel tekkivat tööjõupõuda. Nii suunavad robotid muuhulgas juba liiklust, kutsuvad üliõpilasi loengutesse ja pakuvad seltsi Alzheimeri tõve käes kannatajatele.

Jaapani valitsus soovib 2015. aastaks näha vähemalt ühte robotit igas kodus ja panustab robot-intellekti arendamisse 35 miljonit dollarit.

Arrow http://forte.delfi.ee/news/video/article.php?id=21685739
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Esm Apr 06, 2009 4:03 pm    Teema: Vasta viitega

Uus robot pandi inimlapse kombel arenema
06. aprill 2009 11:46

Inimlapse sarnase kehaga robot CB2 arendab inimestega suheldes aeglaselt oma sotsiaalseid oskusi nagu pisikene laps, kes suhtleb oma emaga.

130-sentimeetrit pikk robot jälgib enda ümber toimuvat ning suudab sellest teha järeldusi. Tegemist on Jaapani intelligentseima robotiga, kes on võimeline õppima samamoodi kui inimlapsed, vahendab Novaator AFP uudist.

"Beebide ja väikelaste algteadmised on väga piiratud, kuid nad on võimelised palju õppima," ütleb Osaka ülikooli professor Minoru Asada, kelle töörühm 33 kilogrammi kaaluva lapsroboti ehitas.

Nüüd üritavad nad õpetada robotit mõtlema samamoodi kui beebid, kes analüüsivad oma ema lugematuid erinevaid näoilmeid ning jagavad need põhikategooriatesse, nagu näiteks kurbus ja rõõm.

Asada projekt toob kokku robotiinsenerid, ajuspetsialistid, psühholoogid ja teised eksperdid. Uurimist toetab Jaapani riik.

Roboti helehalli kummilaadse naha all asub 197 rõhusensorit, seega tajub CB2 ka puudutusi, näiteks pea silitamist. Robot jälgib emotsioonide väljendusi silmakaameratega, salvestab neid mälusse ning lahterdab neid erinevatesse kategooriatesse, kirjeldab Asada.

Teadlase sõnul on tema töörühm teinud alates 2007. aastast, mil nad CB2 esmakordselt maailmale tutvustasid, olulisi edusamme. Kahe aasta jooksul on CB2 õpetanud ennast inimese abiga kõndima ning suudab nüüd ruumis küllalt sujuvalt liikuda, kasutades 51 kunstlihast.

Järgmise kahe aasta jooksul loodetakse robot õpetama lihtsamate lausetega rääkima, tema intelligents võiks võrduda umbes kaheaastase lapse omaga.

Lähimate aastakümnete jooksul jõuab teadus Asada arvates robot-liigi väljaarendamiseni, kelle õppimisvõime võiks jääda inimese ja ¹impansi vahepeale. Ta loodab, et CB2 saab selle ülesande juures teedrajavaks masinaks.

Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=22678377&l=fplead



Robotid võtavad teadlaste töö endale
06. aprill 2009 08:33

Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi.

Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, vahendab Novaator Reutersi uudist.

Esialgu ragistavad nad oma „ajusid" siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente pärmiga ning teha järeldusi selle metabolismi ehk ainevahetuse kohta. Lisaks järelduste tegemisele suudab robot välja mõelda ka järgmise vajamineva katse.

Adam on maailma esimene robot, kes on iseseisvalt teinud uue teadusliku avastuse, milleks on uued teadmised pagaripärmi geneetilise ehituse kohta. „Ta suudab iseseisvalt eksperimente planeerida ja neid ka läbi viia ning oleme kontrollinud, et ta teeb katseandmeid tõlgendades tõepoolest õigeid järeldusi," ütleb Ross King Walesi ülikoolist.

„Teadlased on sellise roboti valmistamise nimel pingeliselt töötanud alates 1960. aastaist. Kui saatsime esimesed robotid Marsile, siis unistasid teadlased, et robotid suudaksid iseseisvalt mõtelda. Nüüd oleme sellele üsna lähedale jõudnud," ütles King.

Kingi töörühma järgmine robot nimega Eve on veelgi võimsam ning pannakse otsima uusi ravimeid. King usub, et sellistest robotitest võib olla palju kasu näiteks malaaria vastase ravimi leidmisel, sest selleks tuleb uurida tuhandete keemiliste ühendite sobivust.

Kingi töörühma uurimis- ja arendustöö tulemused avaldati ajakirjas Science. Samas numbris leidis oma koha ka Cornelli ülikooli teadlaste Hod Lipsoni ja Michael Schmidti artikkel, mis käsitleb arvutiprogrammi loomist, mis suudab iseseisvalt avastada füüsikaseadusi.

Programm jälgib pendli võnkumist ning suudab paljalt vaatluse ja numbriliste andmete analüüsimise teel avastada fundamentaalseid füüsikalisi seaduspärasusi, omamata eelnevalt mingeid teadmisi mehaanikast. Lipson ei usu, et teadlased peaksid end robotite edusammude tõttu ohustatuna tundma.

Robotitest võib aga olla palju kasu, sest nad saavad enda kanda võtta suure osa rutiinsest tööst. „Üks suuri probleeme tänapäeva teaduses on fundamentaalsete seaduspärasuste leidmine väga suurest andmemahust. Robotid võivad teaduse edusamme just selliste avastustega oluliselt kiirendada," ütleb ta.

Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=22674207&l=fplead
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
säga



Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 310

PostitusPostitatud: Teis Apr 07, 2009 8:49 am    Teema: Vasta viitega

mõtlesin selle teadlase töö äravõtmise peale.
ma arvan, et ka inimese alateadvus suudab leida rägastikus teed. kuidas ta seda teeb, ei tea.
töötan juba 2a itimehena, kuigi pole seda ametit õppinud. otsast peale imestan, et miks otsin ma enamasti viga kohe õigest kohast, kuigi mul pole korraliku ettekujutust, kuidas arvuti või tarkvara töötab. ma arvan, et miski osa minust on sellest aru saanud. aga see pole jõudnud alateadvusest välja.
autodega on olnud minevikus sarnane asi.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Teis Aug 04, 2009 12:20 pm    Teema: Vasta viitega

Tapjarobotid võivad rünnata rahulikke elanikke
04. august 2009 11:39

Isemõtlevate sõjaliste tapjarobotite arendamist tuleb kogu maailmas piirama asuda enne kui hilja, hoiatab Briti juhtiv robootikaekspert.

Sheffielfi ülikooli tehisintellekti ja robootika professori Noel Sharkey sõnul pole terminaatori tüüpi masinad, mis otsustavad, kuidas, millal ja keda tappa, enam ko¹maar kaugest tulevikust, vaid homse päeva tegelikkus, vahendab Daily Telegraph.

Inimkaotuste kahandamise asemel muudab nende kasutuselevõtt konfliktid ja sõjad tõenäoliselt tavalisemaks ning võib kaasa tuua tsiviilohvrite arvu hüppelise kasvu.

"Ma usun, et sellise relvastuse ja eriti selle piiramise teemal peaks toimuma rahvusvaheline arutelu, kuid midagi sellist pole," ütleb Sharkey. "Sõjaväel on tehisintellektist kummaline, ulmekirjandusele rajanev arusaam. Põhimõtteliselt ütleb see, et robotitel pole vajalikku eristamisvõimet. Nad ei suuda vahet teha võitlejatel ja tsiviilisikutel. Sõduritelgi on keeruline sellega hakkama saada."

Iraak ja Afganistan on mõlemad osutunud ideaalseteks katsepolügoonideks robotrelvadele, osutab Sharkey.

USA president George Bushi "sõda terroriga" hoogustas mässajate ründamiseks kasutatavate pilootideta droonlennukite arendamist.

Algselt seireks kasutatud droonid nagu Predator ja sellest suurem Reaper kannavad nüüd pomme ja rakette. USA-l on praegu 200 Predatori ja 30 Reaperit. Ainuüksi järgmisel aastal kavatsetakse mehitamata lahingutehnikale kulutada 5,5 miljardit dollarit.

Seni juhivad taolisi relvi distantsilt arvutiekraanide taga istuvad inimesed. Ajutiselt missiooniga liitunud Briti kuningliku lennuväe piloodid olid ühed kogenumatest distantslenduritest, keda USA sõjavägi selleks tarbeks kasutas. Sharkey kinnitusel oli enamik ülejäänuist saanud vaid kuus nädalat väljaõpet. "Kui oled arvutimängus osav, saad palgale."

Samal ajal on toimunud kiire areng robotite suunas, mis teeksid praktiliselt kõik otsused ise ning mille üle inimesed teostaksid ainult "järelevalvet". Tegemist oleks täiesti autonoomsete tapamasinatega, mille sarnaseid on kujutatud Terminaatori sarja filmides.

"Järgmine etapp sõjatööstuses - ja see on see, mille ees ma tunnen tõelist hirmu - on relvastatud autonoomsed robotid," ütleb Sharkey. "Robot tapab omal käel. See kiirendab otsuste vastuvõtmist ning võimaldab ühel inimesel hallata mitut robotit. Üksainus sõdur võiks algatada ulatusliku rünnaku korraga maalt ja õhust. See võiks toimuda juba täna - vastav tehnoloogia on juba olemas."

Sammu kirjeldatud teel on juba astunud Iisreal oma Harpyga, piloodita lennuaparaadiga, mis otsib vaenlase radarsignaali. Signaali leidnud ja tuvastanud kui vaenuliku, muutub droon isesihtivaks raketiks ja ründab - kõike seda ilma inimese sekkumiseta.

Mullu viis Briti aero- ja kosmonautikafirma BAe Systems edukalt lõpule katselennud rühma droonlennukitega, mis suudavad omavahel suhelda ja ise sihtmärke valida, ütles Sharkey. Ka USA õhujõud on vaaginud "sülemtehnoloogia" (ingl swarm technology) kontseptsiooni, mis hõlmab hulka koordineeritult tegutsevaid droone.

Droonlennukite järel sibavad kiirenevas tempos relvastatud robotkulgurid nagu TALON SWORDS, mis kannab hirmuäratavat valikut automaatrelvi, granaadiheitjaid ja tankitõrjerakette.

Tõenäoliselt läheb siiski veel mõni kümnend, enne kui taolised robotid suudavad inimesega võrdsetel alustel sõbralikke jõude vaenlastest eristada.

Isegi inimestest juhtidega droonide arvel on juba suur hulk tsiviilohvreid. Pakistanis 2006. aasta jaanuarist 2009. aasta aprillini toimunud 60-s teadaolevas droonirünnakus suudeti kustutada 14 al-Qaida liidri eluküünal, aga hukata lisaks ka 607 tsiviilelanikku, märgib Sharkey.

USA maksis kohalikele teismelistele "tuhandeid dollareid", et nood tähistaksid arvatavate al-Qaida liikmete kodud infrapuna-märgistega, mille abil droon-Predatorid saaksid sihtmärke valida, lisab ta. Tihti loobiti aga märgiseid laiali suvaliselt, nii et rünnaku alla sattusid täiesti süütud elanikud.

"Kui jätkame robotrelvade kasutamist, seame suurde ohtu tsiviilelanikud ning sõdade alustamine muutub märksa hõlpsamaks. Sõdade peamiseks pärssijaks on koju tagasi saabuvad laibakotid," ütleb Sharkey ja rõhutab, et ta "pole patsifist" ja tal puudub sõjavastane programm.

„Inimesed räägivad "sõjaseaduste" programmimisest arvutisse, mis annaks roboteile südametunnistuse, nii et nood ei tulistaks sihikusse sattuvaid eraisikuid. Kuid selleks, et robot eraisiku ära tunneks, tuleb too täpselt määratleda, ning üks probleemidest on, et pole olemas konkreetset tsiviilisiku definitsiooni. Sõdurid peavad lootma oma elukogemusele ja talupojamõistusele. Ma ei ütle, et seda ei juhtu kunagi, aga ma tean, millised võimalused on olemas, ja veel väga pikka aega ei saa taoline eristamine võimalikuks."

Matthew Knowles aero- ja kosmonautika-, kaitse- ja turvatöösturite liidust SBAC kommenteerib, et sedasorti hirmujuttudest ei ole abi debatis, mis iseenesest on oluline. „Üldise tava kohaselt võtab igasuguse, kahtlemata väga tõsise otsuse mehitamata aparaadi vahendusel inimest tappa vastava sõjaväelise väljaõppe saanud inimoperaator," märgib Knowles.

Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=24931973&l=fplead
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
säga



Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 310

PostitusPostitatud: Teis Aug 04, 2009 4:47 pm    Teema: Vasta viitega

eks need robotid "mõtlevad" veel vähem, kui inimesed "mõtlevad". ka lapssõdurid olevat head ja jõhkrad ning täitvat hästi käsku.

arvutitiprogrammid matkivad inimese alateadvust mitte mõtlemist. st tundes mingite tunnuste põhjal ära mustri, reageerivad vastavalt käsule ja vahenditele. tegevuste salvestamine ja eesmärkide hierarhia võimaldavad teatud iseõppimist. sellega täna minuteada aju matkimine lõpeb. mõtlema pole veel ükski arvuti hakanud. samuti ei hooma tõenäoliselt 99% teemaga tegelejatest, mis on mõtlemine.

alateadvusega on inimeselgi jama. see kobab mustreid poolpimesi, pole täpne. üsna tihti paneb puuse. hea on ainult olukordades, mis vajavad kiirust või polegi otsustava tähtsusega.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Teis Dets 08, 2009 5:32 pm    Teema: Vasta viitega

Robot-teadlane tuletab uusi loodusseadusi
08. detsember 2009 11:02


Tsiteerin::
Uudne programm nimega Eureqa formuleerib toorandmete baasil tellimise peale loodusseaduseid ning on internetis tasuta saadaval.

Kui programm tänavu aprillis esmakordselt tööle hakkas, söödeti sellele teavet topeltpendli kohta ning vaid mõne tunniga tuletas tarkvara saadud andmete alusel Newtoni teise seaduse ja inertsi jäävuse seaduse. Pole välistatud, et muude andmete alusel suudab programm tuletada seaduseid, mis on teadlastel seni kahe silma vahele jäänud, vahendab PhysOrg.

Eureqa põlvneb iseennast remontima õppida suutvatest robotitest, mille Cornelli ülikooli arvutussünteesi laboratooriumis arendas välja Hod Lipson. Robotite juures kasutatud algoritmid on kohandatud suvaliste andmete analüüsimiseks. Samad algoritmid võivad aidata teadlastel avastada keerulisi võrrandeid ja loodusseaduseid.

Programm alustab tööd sellest, et otsib andmete seast taoliseid arve, mis paistavad olevat omavahel seotud, ning pakub siis välja võrrandeid, mis nende seostega sobivad. Suurem osa välja pakutud võrranditest osutub vääraks, kuid osa on vähem valed kui teised; need valitakse välja, modifitseeritakse, viiakse korduvalt andmetega uuesti vastavusse ja kohendatakse, kuni saadakse kasutuskõlblik võrrand.

Mõnel juhul pole Eureqal võrrandite tuletamiseks piisavalt infot, kuid taolistel puhkudel suudab programmi värskeim versioon andmelüngad tuvastada ning teha isegi ettepanekuid selle kohta, milliseid katseid puuduvate andmete hankimiseks oleks vaja teha.

Eureqa teostas mõne tunniga arvutused, mis võtsid Newtonil aastaid, ning Lipson loodab, et see suudab teha sama taoliste andmetega nagu valkude, genoomide ja rakusignaalide vastastikused mõjud, mis on sedavõrd keerulised, et nende matemaatiline kirjeldamine on seni võimatuks osutunud. Ehkki Lipson näeb programmile rakendusi eelkõige bioloogia valdkonnas, on see valmis analüüsima suvalisi andmeid, mida vaid on võimalik arvutustabelina esitada.

Vanderbilti ülikooli doktor John Wikswo, kes kasutab Eureqat kokaiini mõju uurimiseks vererakkudele, ütles, et bioloogia on kaugelt liiga keeruline selleks, et inimesed sellest aru saada võiksid, kuid et Eureqa projekt võib aidata leida lahendusi. Muude Lipsoni arendatud abivahendite toel suudab Eureqa reguleerida rakkudesse juhitavate toit- ja mürkainete liikumist kontrollivaid ventiile ning viia muudatusi sisse kiiremini kui inimene. Wikswo ütleb, et programm ei tuleta mitte ainult võrrandeid, vaid ka eksperimente, mis võrrandite leidmiseks vajalikud on.

Wikswo selgitas, et teadlased töötavad tavaliselt sel moel, et säilitavad kõike peale ühe muutuja konstantsena, kuid see töötab hästi vaid lineaarsete süsteemide puhul, mitte aga bioloogilistes süsteemides, mis on märksa keerukamad ja mida saab täielikult mõista vaid mitmeid muutujaid üheaegselt muutes. Sellest, milliseid muutujaid muuta ja mida sel teel saadud tulemused tähendada võiksid, on väga raske aru saada, kuid siinkohal peakski Eureqa appi tulema.

Lipson töötas Eureqa välja, sest hakkas mattuma avalduste alla, milles teised teadlased palusid tal kogutud andmeid analüüsida. Nüüdseks saab programmi tasuta alla laadida, ehkki Lipson koos kolleeg Michael Schmidtiga viimistleb seda jätkuvalt edasi.

Üks programmi probleeme on selle kalduvus pakkuda sobivaid võrrandeid, kuid selliste muutujatega, millest ei ole võimalik aru saada. Võrrandid küll töötavad ja pakuvad täpseid ennustusi, ning peavad seega olema tõesed, kuid mitte keegi ei suuda mõista, kuidas need funktsioneerivad. Lipson võrdleb olukorda katsega selgitada energia jäävuse seaduseid keskaja matemaatikutele, kellel puudus vastava matemaatika mõistmiseks vajalik sõnavara.

Üks näide taolise fenomeni kohta on Texas Southwesterni ülikooli doktori Gurol Sueli katse analüüsida andmeid rakkude jagunemise ja kasvu kohta. Eureqa töötas välja vajalikud valemid, ja ehkki Suel tunnistab, et ta ei saa aru, mida need tähendavad, kinnitab ta samas, et need on siiski kasulikud, kuna neid saab kasutada edasiste uuringute lähtepunktina ja arendada nende toel välja uusi hüpoteese rakkude kohta.

Järgmine samm on konstrueerida sellised algoritmid, mis selgitaksid, mida Eureqa õigupoolest avastanud on — tõenäoliselt sel moel, et tundmatud kontseptsioonid ühildatakse juba tuttavatega. Programm ise on tasuta alla laaditav Cornelli ülikooli veebilehelt.



Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/robot-teadlane-tuletab-uusi-loodusseadusi.d?id=27418473


Inimkonnal on ees midagi uut ja endale ka ühtlasi tunnistada, et on veel palju õppida, endises vanas vaimus edasi minek hakkab ammenduma.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Nelj Jan 14, 2010 2:13 pm    Teema: Vasta viitega

Eesti teadlased lõid koristava ja patrulliva roboti
14. jaanuar 2010 13:14

Tallinna tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel loodi süsteem, milles robotid suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded – koristada hooneid, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest, teatas Tallinna tehnikaülikool.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus.

Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Teadlased töötasid välja ka robotite uued suhtluskeeled ja märgistatud alade navigatsioonimeetodi. Samuti suudavad robotid omavahel ära jagada tegevusi ilma koordineeriva liidrita. Roboteid on võimalik positsioneerida piiratud alal kasutades Maa magnetvälja häiringute mõõtmist.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides — radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Projekti Roboswarm maht oli 2,1 miljonit eurot ning selles osales üheksa organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, Eestist osales projektis veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Projekti tulemuste rakendamise vastu on huvi tuntud mitmest Euroopa paigust. Praegu käivad läbirääkimised MicroSoft Reseach’i Redmondi uurimiskeskusega.


Arrow http://forte.delfi.ee/news/teadus/eesti-teadlased-loid-koristava-ja-patrulliva-roboti.d?id=28499717
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kaheksa



Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 186

PostitusPostitatud: Püh Nov 13, 2011 10:44 pm    Teema: Vasta viitega

Kui nüüd mõelda neile üha täiustuvatele robotitele ja fantaseerida, et ükskord nad enesest teadlikuks saavad, siis ometigi ei saa neil olema sellist t¹akrate süsteemi nagu inimestel. Kas on nii? Kas nende puhul saab siis olla seda "avanemist järjest enamale kuni lillani ja sealt kokku valgeni välja"? Ega vist ei saa ... Muud anorgaanilised teadvused on ka vist on samalaadsed? Või on neil mõni teine, sama arenguvõimalust pakkuv "süsteem"?
Kui arvata et ei ole, siis oleks nagu selge, mida nad inimesest otsivad.

Kui palju võiks üldse olla inimese sarnaseid "selle" arenguvõimalusega olendeid? Kas äkki tõesti on õige budistlik võrdlus inimelu harukordsuse kohta:
Tsiteerin::
Suures maailmameres elab pime kilpkonn, kes tõuseb pinnale üks kord saja aasta jooksul. Kuskil maailmameres hulbib omasoodu rõngas. Inimesena sündimine on sama harukordne, kui et kilpkonn pinnale tõustes paneb pea läbi hulpiva rõnga.


Kes on need, kes meile "kõrgemate" olenditena ilmuvad? Kas anorgaaniline olend võib olla ka tavainimesest kõrgema arengutasemega? Seda ma tõesti ei tea, palun vastake! Osad küsimused on pigem stiilis "ise küsin, ise vastan", aga palun parandage mind kui eksin.
__________________
Robotid saavad vist ainult loogilise arutluse (mõtlemise) ja intellektuaalse võimekuse alal "üles ronida"? Hakates sarnanema hallide tulnukatega ... Kui nüüd oletada, et masin õpib inimese emotsioone "lugema", mitte näost vaid otse ajust, lugema aju elektrilisi impulsse, mida aju pidevalt välja saadab. Kui masin siis nendele inimese emotsioonidele reageerima on programeeritud, kas võib masina eneseteadvus neid hakata tõlgendama tema enda emotsioonidena? Võib ju küll.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Esm Nov 14, 2011 8:47 am    Teema: Vasta viitega

Jah, nende robotite sünnitamine on toimunud teaduspõhiselt, mitte inimlike emotsioonide põhiselt, seega nad arenevad ka teaduse aluspõhjaga, nende vundament ei ole punane ega oranz kuigi on inimese loodud, kuid mitte punase ja oranzi vaid kollase looming, millele on teadlikult külge liidetud emotsioonid, tunded. Nende areng võiks viia küll hallide tasemele, kui nad aga uurima hakkavad, mis on punane ja oranz, siis võib neil olla kergem ka rohkemasse minna, kuid kahtluse alla jääb roheline, intuitsioon, peen taju ja kui rohelisest edasi ei saa, ei saa ka sinise ja violetseni.
Anorgaaniline on natuke teistsugune, see eim põhine ei punasel ega oranzil, ka mitte kollasel, see ei põhine üldse millegil, kuigi selles esineb vaiksed teadmised on see helendus tuhm ja toimib vähe, võrreldes lilla ja violetse olendiga, kes kasutab kõike aga teadlikkusega ja säravalt.

Karta on et inimese sarnaseid eriti polegi, sest selliseid punase, oranzi olendeil pole mõtet, kui neist midagi ei tule. Inimese mõte ongi see, et kui juba all punases olla, siis on potensiaal jõuda Jumalani ehk valguseni. Pole vahet kas sinnani jõuab üks, kaks sellest piisab, et olla põrgus ära käind ja teadlikuks saanud, mis tähendab olla samastunud punase ja oranziga, mis üheselt võttes ongi põrgu.
See budistlik vanasõna on ausam, kui see kus übersünnile laisalt loodetakse. Isegi dalai laama seletas ümbersündi sootuks arukamalt kui see klassikaline ja laialt levinud arusaam sellest on, ta ütles: surres inimteadvus hääbub pea olematuks, siis aga võib temast jääda miski, mis vbl uuesti tärkab.
Umbes sama jutt nagu siin räägitud, et vbl on võimalus kuskil end kokku korjata, või olles mingi väärtus mingite arenenumate olendite juures, või see kilpkonna lugu.
Aga inimteadvus mis põhineb punasel ja oranzil, neile on kõik kõrgem, ann.energia, hallid, kollased, rohelised jne. neil baseeruvad teadvused on inimese omast kõrgemad, kuigi inimese sees on potensiaal valguseni.
Kui ammendav nüüd see jutt oli aga eks võib alati täiustada kui vaja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Kolm Nov 16, 2011 6:00 pm    Teema: Vasta viitega

Teadlased lõid arvutikiibi, mis töötleb uut infot nagu inimaju
16. november 2011 13:43


Teadlased lõid arvutikiibi, mis töötleb uut infot nagu inimaju
Teadlased on unistanud juba aastakümneid arvutitest, mis suudaks info talletamise kõrval ka inimaju kombel uusi asju õppida. Ameeriklaste maineka MITi (Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi) töörühm astus sellele sammu lähemale kiibiga, mis on inimaju kombel uuele infole kohanduv.

Selle nähtuse nimi on plastilisus ja sellele toetuvad usutavasti mitmed ajufunktsioonid nagu õppimine ja mälu, kirjutab MIT News.
Umbes 400 transistorist koosnev silikoonkiip aimab järele sünapsi - kahe neuroni vahelise sideme - tööd, mis võimaldab infol ajus edasi liikuda.

See peaks aitama edaspidi neuroteadlastel aju lähemalt tundma õppida ja luua näiteks silmadele kunstlikke võrkkesti.
Analoogre¾iimis töötaval kiibil on potentsiaali olla närvifunktsioonide modelleerimisel kiirem kui digitaalsed arvutid ja isegi bioloogilised süsteemid ise.
Ülevaade MITi saavutusest ilmus 14. novembril väljaandes Proceedings of the National Academy of Sciences.

Arrow http://forte.delfi.ee/news/digi/teadlased-loid-arvutikiibi-mis-tootleb-uut-infot-nagu-inimaju.d?id=61687974&l=fplead
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kaheksa



Liitunud: 12 Mai 2008
Postitusi: 186

PostitusPostitatud: Nelj Nov 17, 2011 11:08 am    Teema: Vasta viitega

Tekkis küsimus, et kas inimteadvus pole mitte ka projektsioon millestki (millest küll?)? Nii nagu meile "tajutav" anorgaaniline olend on ainult projektsioon? Inimene võib roboti "aju" kuitahes keerukaks ajada, aga kui see pole suuteline seda "projektsiooni" vastu võtma (pole käbinääret?), ei ole tal seda potentsiaalset arenguvõimalust nagu inimesel.

"Sufide pühak Bajazid seletas ülejäänud õpilastele, et ekstaasi ajal kadus tema isiksus ja ta nägi, et tema kuju oli vaid "peegel, milles peegeldus jumala kuju." " Para-webist leitud jällegi. Ainult et inimesel üldjuhul on see "peegel" kinni kaetud ja ta teeb kõik selleks, et see nii jääkski.

Üks lugu, mille täna hommikul leidsin:
http://www.youtube.com/watch?v=KO_nAS4atCs&feature=feedrec_grec_index
Rütmil põhinev, äärmiselt monotoonne lugu, Jaydee - Plastic Dreams, 1992. Selle looga oli selline kogemus, kus sõitsime õhtuse videviku aegu Tln-Peterburi maanteel seda sirget, läbi inimtühja metsa kulgevat lõiku, mis Valgejõe kanti jääb. Liiklust oli vähe. Raadiost tuli see lugu ja see oli nagu rusikas silmaauku selle "kumiseva tühjuse" kirjeldamiseks, keset mida me seisime. Tglt sõisime ikka, kuid "kõik seisatus hetkeks".
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Nelj Nov 17, 2011 1:57 pm    Teema: Vasta viitega

Bioloogiline baseerub anorgaanilisel. Miks aga an.teadvus/energia inimesele võõras on, sest ülejäänu on inimene ise oma kohaliku bioloogilise teadvusega endale kasvatanud.
Kunagi jah, olid vaiksed teadmised alusbaasiks ehk siis rohkem an.teadvusega seotud, aga ei kasutatud niipalju mõistust kui nüüd.
Seepärast ei viinud need inimest täiuse poole, vaiksed teadmised unustati ja mõistus võttis töö üle, kuid kahjuks emotsioonide ja instinktide teenistuses.

Robotiga on see asi, et inimese töö lõpeb siis, kui roboti aju teasdvele tuleb ja hakkab ise ennast toimetama.ja kuna robot ei ole tehtud emotsionaalses ekstaasis või tunnete alla mattudes jms eufooria laadne, milles last valmistatakse, vaid teadvuspõhises kollases, siis on tõenäoline et see teadvus hakkab ka rohkem teaduslikult käituma.

Siis võib juhtuda ka see, et robot võib välja arvutdada, et inimene on mõttetu olend, sest ei koosne seespidi mitte millegist peale emotsioonide ja instinktide, lõppedes surmaga või tuleb lagedale sellega et pakub inimesele võimalust areneda teise suunas, kui see aga inimkonda häirib siis võib sõjaks minna( üks võimalusi).
Inimese käbinääre mis nüüd sulgund, oli see vaiksete teadmiste avatuse koht, siis said ka tulnukad inimestega suhelda, nüüdne mõistus mis emotsioonide teenistuses ei lase seda sündida, kuna puuduvad teadmised, on hirm, teadmatus jms, sest mõistus ei seleta üksi lahti midagi vaiksetest teadmistest.
Jumala kujust rääkis dJ nii: see on teie tonali laua jumala kuju.

Lugu on monotoonne jah aga täitsa söödav, see sobis hästi sellisesse keskkonda. Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kaspar



Liitunud: 22 Märts 2010
Postitusi: 261

PostitusPostitatud: Laup Jan 21, 2012 8:10 pm    Teema: Vasta viitega

vaatleja kirjutas:
Kunagi jah, olid vaiksed teadmised alusbaasiks ehk siis rohkem an.teadvusega seotud, aga ei kasutatud niipalju mõistust kui nüüd.
Seepärast ei viinud need inimest täiuse poole, vaiksed teadmised unustati ja mõistus võttis töö üle, kuid kahjuks emotsioonide ja instinktide teenistuses.



Hakkasin mõtlema,mis tunne oleks olla ainult vaiksete teadmiste olekus?
Kas see on umbes nii,et lihtsalt vegeteerimine enam vähem kõike teades ja osates ja üleüldine neutraalne olek,ilma eesmärgita elus?Ja et siis kui mõistus lisada juurde see siis suudaks elule eesmärgi luua,et näiteks nagu areng kõigest enamasse?
Einoh ma siin juba 15 minti ragistan ajusid aga ei suuda eriti mõista mis see mõistuski on päriselt.Nagu mõistaks aga ei tea Rolling Eyes
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Laup Jan 21, 2012 9:13 pm    Teema: Vasta viitega

Vaiksed teadmised ei võta ära mõistust, kui see juba on, vegeteerimine on mõistuseta surnud seis. Inimene on ikka mingit mõistust omanud, aga mis määrav on olnud, kas mõistus vaiksete teadmistega koostöös või mõistus emotsioonide ja instinktide teenistuses.
Kui inimene oli vaiksete teadmiste asendis, siis aga paraku ei kasutanud ta teadlikult mõistust selle mõistmiseks, et sellest saaks täiuslik teadmine, pigem oli inimese mõistus, kas alandlikkuse, kummardamise, kartmise, ehk usu taolisel jumalikustamise tasandil loodusjõudude ja muude jõudude ja olendite ees.
Sest inimene oli kunagi palju rohkem an.energiaga seotud, legendide järgi ka tulnukate, jumalate, olendite ja kõige taolisega kellel on need teadmised, kas rohkemal või vähemal määral.
Aga et mingil ajal hakkas mõistus kalkuleerima ja sellega sai kõiksugu asju enda maise heaolu, võimu teiste üle ja keha kasuks kasutada, siis vaiksed teadmised hakkasid kaduma, kuni siiani.
Nüüd on nii, et kui inimene hakkab vaimse, usu, sensitiivsusega ja nende läbi avalduvaga tegelema, üldiselt sulgub ratsionaalne ja loogiline mõtlemine, kohati visatakse see üldse kõrvale, asemele saabub emotsioon, mis seotakse intuitiivsusega ja tuleb hoopis mingi -ismi kumamrdamine, pea ilma loogikata.
Seda enam et tänapäeval on mõistus siiski arenenum, kuna sellele on palju rõhku pandud, kuigi liha ja surma kasuks, kuid vaimuga koostööd tehes saaks palju täiuslikumaks. Inimkonna järgmine etapp peaks see olema.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Mammu



Liitunud: 6 Okt 2006
Postitusi: 189

PostitusPostitatud: Püh Jan 22, 2012 2:44 pm    Teema: Vasta viitega

mind isiklikult oleks huvitanud vaatleja rohkem sinu isiklik kogemus vaiksete teadmiste asendis Smile

see , mis sa andsid, oli üleüldine kirjeldus, kus inimkond on asunud ja asub ...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
vaatleja
Site Admin


Liitunud: 26 Aug 2006
Postitusi: 2280

PostitusPostitatud: Püh Jan 22, 2012 4:03 pm    Teema: Vasta viitega

Jah, meie isklikkust tahetakse siin väga näha. Cool Kuid see on tegelikult siin olemas kes näha tahab.
Siin on aastaid räägutud neist asjust ja antud vihjeid, viiteid, et otsige vasteid elust enesest ja endast.
Kui inimene hakkab ulatuma punasest ja oranzist enamasse, sellevõrra võib ka isklikkust lahti kooruma hakata, siis saab ta ise juba vaiksetele teadmistele lähmale ja taipamine suureneb ning teadmised, mis kogemusi keegi kogend on.
Seni aga jääb isklikkus puhtalt punase ja oranzi tõlgenduse tasandilt lähtuja kujutluse piiresse, pole vahet mida enda asjadest kirjutatakse.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
seesama
Site Admin


Liitunud: 25 Aug 2006
Postitusi: 755

PostitusPostitatud: Püh Jan 22, 2012 7:23 pm    Teema: Vasta viitega

See mida "meie" kogenud oleme, tajume ja näeme, hakkab tasapisi mõistetavas suunas hargnema siis kui ise, iseendast ja/või ka maailmast midagi vastavat ilmnema hakkab. Kuid, see ei ole kohustuslik ja peab ise ilmnema ja teatud maalt saab sellest veel ka taganeda !!! :
http://seesama.s2.bizhat.com/viewtopic.php?t=422&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=
_________________
"Minu öeldu on vaid vihje, kuni sellele leidub reaalne vaste elus ja iseendas !!!"
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Ruumivärav -> Teadusest Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Web Hosting Directory