Teaduse avastused toitudest

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

No kui sa selle õudusloo läbi loed, mis selle aadressi all on, eks siis arvad ise. Aga igast asjast saab õudusloo kirjutada.
Ka ämbritäis vett pidi tapma, suits pidi tapma, alko tapab, narkot ma ei räägigi aga võid ka end surnuks süüa nt. või surnuks näljutada/anorektitada end, et ei söögi, siis peaks ju küll hea olema, pole aineid pole ka mürke Very Happy

Lugedes kõiksugu õuduslugusi mida toitainete kohta räägitakse, sool paha, kovi paha, piim paha, homme jääd auto alla ära välja mine jne.jne. Lõppkokkuvõttes keha ise ise ütleb mida vaja tegelt.
Iga üledoos on iga asja puhul lõpuks tappev.

Aga samas tekstis on suhkruasendaja kohta veel hullem õuduslugu kui suhkru kohta Surprised

, kuna on tehislik siis pidi veel kiiremini maha tapma Twisted Evil

http://ardisala.planet.ee/raamatud/33._Karastusjookidest.doc

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Nii palju erinevat infot on igal pool, mis on tervislik ja mis mitte.
Ikkagi oma nahal testida on kõige kindlam- ja siis saab näha mis juhtub ja kas juhtub. Minul igatahes sedasi töötas.
Pimesi uskuda pole loomulikut mõtet- aga see on ju iga asjaga nii.

olevus · Liitunud: 8 Juul 2007 Postitusi: 50

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Jah küsimus on meie enda isiklikus tasakaalus ja selle õigsuse kohta saame infot ainult iseendalt. Seda infot vajame nii enda kehalt, energialt kui ka vaimult. Siinjuures keha toimimine ja tervis on kindlasti kooskõlas energia ja vaimuga. Seega "Kes on oma energialt ja vaimult lammas, see söögu ainult rohtu, kas ahv see söögu kõike mis orgaaniline ja kes pooleldi annorgaaniline, sellele sobivad ka mitteorgaanilised ained Smile

".

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Võibolla keha kuulamine ei ole õige mõiste, võibolla peaks ütlema vaimu kuulama v midagist. Keha aistinguid on suht lihtne petta maitse-ja lõhnatugevdajate, isuäratavate värvide jms-ga. Kuigi minu meelest nii head kontakti oma nö tunnetusliku minaga omavad siiski vähesed, et aru saada mida on kehale vaja (lihtsam on aru saada, mida ei ole vaja).
Kui on isu mingi ebatervisliku toidu järele, siis ma ei ütleks, et keha sel juhul seda vajab. Küsimus on seisundis- sel hetkel inimene mingil põhjusel tahab alateadlikult ennast kahjustada. Vahel on seda vaja, et mingist eluetapist üle saada, kuid mu meelest mitte alati. Kui mitte toiduga, siis mingil muul ennastkahjustaval viisil (vajadus kuhugi minna või midagi teha, millel näiliselt ei ole eesmärki). Teatud liiki rahutus ja mure tekitavad lihtsalt tunde, et peab midagi sööma- siin on küsimus kogustes, võib ju suure koguse ükskõik mille söömisega tõsise jama tekitada. Söömine on ses mõttes tore tegevus, et siis on tähelepanu söömisel tekkivatel aistingutel ning sel hetkel on võimalus "unustada" murettekitav teema.
Suhkruga mu meelest on nats teisiti- ma ei räägi siin kaaluprobleemidest, vaid selle mõjust aju funktsioneerimisele. Sellest on küll veider kirjutada, kuid ebateadlik otsus suhkrut mitte süüa (tegin allergiatesti tollal) on teinud minust selle kes ma praegu olen. Lugu järgmine: lapsest saati oli mul erinevaid (eeldatavasti toiduallergiaid). Keegi ei saanud aru miks, vahel reageerilin mingile toiduainele, vahel jällegi mitte ja need hood käisid mingit perioodide kaupa. Arstide poolt ma mingit abi ei saanud, see on lastel praegu järjest sagenev probleem ja meditsiinilist lahendust päriselt ei ole leitud. Siis soovitas üks sõber mulle Linda Lazaridese raamatut "veekose dieet", kus kirjeldatakse varjatud toidutaluamatuse testimist. Selleks tuli mõne nädala vältel välistada kõik potensiaalsed allergiat tekitavad tooted. Testi tulemusena rookisin nisu-ja piimatooted toidusedelist välja. Sellega kaasnes ka suhkur, sest eriti ei leia magusaid asju, kus poleks nisu v piima. Algul piirasin, siis lõpetasin kohvi joomise, ülisoolaste toitude, ning lisaaineterikaste toitude tarbimise. Ja mis juhus: esimese poole aasta jooksul vabanes kehast nii palju mürke, et sellest tekkis allergia nagu ei kunagi varem- olin täitsa hädas ja läksin isegi arsti juurde sellega, kuna ma tol hetkel ei saanud aru, millest see tuleb.
Kuna suhkrut ma teadlikult ei välistanud, siis seda tarbisin vähenevates koguses vast kolmveerand aastat veel. Selle aja jooksul paranes vaikselt mu mälu- ja õppimisvõime ning keskendumine. Varem olin sunnitud konspekti iga poole tunni jooksul ära panema, et magada tunnikese, sest lihtsalt ei suutnud kontsentreeruda, praegu pole mingit probleemi mitu tundi järjest õppida. See ei juhtunud üleöö, seepärast on taolist mõju väga raske defineerida. Tean kahte inimest, kes on midagi sarnast proovinud- nende kirjeldused oma kogemustest sarnanevad sellega, mis mina kogesin. Paraneb mälu, lõhna-ja maitsetaju, stabiliseerub veresuhkru tase (sic!). Sain lahti ka oma liigesevaludest, mis mind vahepeal piinasid. Kusjuures sellega oli nii, et ma alguses ei saanud aru, et nad mul olid. Keha oli selle tundega nii harjunud, et ma ei kujutanudki ette, mismoodi võiks olla nii, et liigesed ei piina.
Tavaliselt selle jutu peale mis ma siin kirjutasin, vastavad inimesed umbes sarnaselt nagu vaatleja eelmises postituses (aug 12), aga seepärast ma ütlen ka- see ei pruugi kõigil nii olla, minul ntx oli. Aga kogemus maksab.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Mõnes mõttes on kõik suhteline- sõltub sellest kuhu keegi "vaimses plaanis" minna tahab. Haigused võivad tulla keskkonna mõjudest, näiteks toit, jook, ilmastik. Kuid ka lähtuvalt inimese energeetilisest olukorrast. Välistades esimese, on kergem saada jälile teisele. Põhimõtteliselt oleks hirmus tore kunagi jõuda selleni, et pole üldse vahet kas on külm või soe, nälg ja janu või piisavalt süüa. Ma enda kohta tunnen, et mul ei ole piisavalt jõudu, et seda jaguks nii olmest tingitud jamade korrigeerimiseks, kui ka vaimseteks otsinguteks. Lisaks muidugi veel töö jms. Seepärast püüan korraldada sedasi, et keskkond oleks võimalikult soodne ja mittekahjustav. Kui tahta harjutada end raskemate oludega ning energiat jagub, siis võibolla sobib just selline variant et keskenduda pigem teispoolsusele ja siinpoolsuses väga valima ei pea kus elada ja mida süüa jne.
Pole sellistega eriti kokku puutunud, aga olen kuulnud, et inimesed tõesti saavad olla pikalt söömata-joomata, juua mitu nädalat merevett, ilma et sureksid, kümmelda mürgitünnis, ellu jääda suures külmas v kuumas, kõndida sütel. Aga see tundub selline teadlik enda proovilepanek või siis olude sunnil ellujäämise nimel pingutamine. Ma arvan, et mingil viisil saab ka lihtsalt vaimse jõuga keha biokeemiat või selle reaktsioone muuta. Aga igapäevaselt sellega tegeleda ei tahaks.
Geneetilise muutlikkuse osas vaidleksin pisut vastu- mu meelest aetakse geneenide süüks palju rohkem kui geenid ära on teeninud. Inimese organism tundub olevat keskmisel inimesel suht haiguse/tervise piiri peal, seetõttu väga väikesed erinevused võivad määrata selle, kas haigus tuleb või mitte. Mulle tundub, et nendest erinevustest hoolimata saaks igaüks olla terve, või vähemalt tervem, kui oleks alles see teadmine, milline on terve inimene... Ja kaoksid haigemad geenid, kui toimuks loomulik valik. Üha vähem seda juhtub, sest kunstlikult hoitakse elus juba ka väga haigeid geene.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Ära kadus???
Ühesõnaga mu kiri oli mõeldud enamuses vastuseks postile mida enam pole.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Praegune ja üldse vanast ajast on inimkonna tasand ja ühiskond rajatud sellele et rohkem annad välja kui vastu saad(ma ei räägi erandjuhtumeid, kus on ka vastupidi), aga tava keskkond on energiatvõttev ja kui laiseldagi siis ikka kellegi teise energia varal ja rahal, muidu lõpetad rentslis kui just hõbelusikas suus ei sünni ja varandus otsa ei lõpe Very Happy

.

Inime eluiga on ääretult lühike, sest inimkonna ühistaotlus on suunatud söömisele, sigimisele ja elupõletamisele. Ühiskonnas on surmataotlus, endale järglase tegemine on alateadlik surma taotlus, et "kui mind enam pole siis jääb kõik lastele jne" see on põlvest põlve üks tugevaim taotlus ja see määrab ka ühiskonna enbergiatvõtvad alustalad ehk vundamendi.

Aga geneetilise pärilikkuse kohta sai mainida ikka seda et geen on olemas mis soodustab teatud haigust, või on valmisolekus siis kui tekib soodus põhjus.
Egas terve elu võib elada vildaka või nõrga geenetilise pärilikkusega mis esiisadel nt. lõppes raske haiguse ja surmaga, kuid järglastel see ei pea välja lööma. Oleneb mis elu elada.
Nt. on skiofreenia ka päritav, kui suguvõsas see on, siis võib see teatud elu ja põhjuste puhul ka välja lüüa nt lastelastes uuesti või siis mitte.

freewa · Liitunud: 1 Juul 2008 Postitusi: 25

Ma just juurdlesin nende stressi surevate inimeste vanuse üle, kes pensionini ei jõuagi hõlpu põlve nautima. Ning penisonärid, kes sinna vanusesse on jõudnud, vegeteerivad voodis, juhtmed küljes ja ei märka ära minna...

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

Ka õige toitumisega võib üle pingutada. Nagu iga muugi muidu hea ja kasuliku asjaga.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Püramiidid kerkisid õlle abil
Sergei Stadnikov.

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Uus dieet: söö rasvast toitu ja joo veini Shocked

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Uuring: kohvijoojaid tabab harvem dementsus
08.02.2009 15:49

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Teadlane: rohke munasöömine ei ole kahjulik!
20.veebruar 2009 12:24

Uuringud ei kinnita ohtra munasöömise kahjulikkust – see ei suurenda eriti vere kolesteroolisisaldust ega tõsta südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

Üks viimane neist on Inglismaal Surrey ülikoolis tehtud uuring, mille järeldus oli, et tervisele kahju tegemata võib süüa nii palju mune, kui ise tahad. Professor Bruce Griffini sõnul on munad hoopis tähtis osa tervislikust toitumisest, sest nad on täis olulisi toitaineid, vahendab Eesti Päevaleht.

„Juurdunud valearusaam, mis seostab munade söömise suure kolesteroolisisaldusega veres ja südamehaigustega, tuleb ümber lükata. Küllastunud rasvadel on kolesteroolisisaldusele mitu korda suurem mõju kui suhteliselt vähese koguse kolesterooli saamisel süües,” kirjutas ta ajakirjas Nutrition Bulletin uurimistööd avaldades.

Teatavasti sisaldab muna suures koguses kolesterooli ja munasöömist on aastaid soovitatud piirata. Ent uuemate uuringute järel on näiteks Briti südamefond juba 2007. aastal loobunud soovitusest hoiduda muna söömisest üle kolme korra nädalas.

Teadlased rõhutavad, et munadest loobumise asemel on kolesterooli vähendamiseks olulisem piirata küllastunud rasvu sisaldavate toiduainete ehk rasvase liha, täisrasvaga piimatoodete, kookide ja küpsiste söömist.

Teisele uurimusele tuginedes kirjutas meditsiiniajakiri Risk Analysis hiljuti, et päevas ühe muna söömine suurendab täiskasvanud tervel inimesel sü-dame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski ühe protsendi võrra. See-eest tasakaalustamata toit, suitsetamine, ülekaal ja füüsiline tegevusetus suurendavad südamehaiguse riski 30–40 protsenti.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=21324123

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

Harri Jänes, oli vist sellise nimega meditsiiniinimene, rääkis seda juba 80-datel. Mõne aasta jooksul oli mul selline menüü, et sõin 4-8 praemuna päevas + pool kilo praetud loomaliha või praetud kala jne. kui perearsti juurde läksin registreerima, tegi see rutiinse vereproovi. mingit kõrget veresuhkrut ja kolesterooli polnud. kuigi olen tegelikult ülekaaluline ülesööja ja söön kõike muud kui seda, mida arstid soovitavad.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Need asjad ongi suhtelised ja inimene pole konveieri toodang et kõigile ühe möödupuuga mõõta, mis on tervislik ja mis mitte.
Läinud laupäeva saates Subboteja juhtusin poole silmaga peale jutule, kus räägiti ühest vene näitlejast, kes nüüdseks 8a. surnud on ja suri üsna noorelt, ei öeldud millesse aga ta oli olnud eeskujulik tervise hoidja, ei suitsetanud, ei joonud, tegi sporti, sõi korralike asju jne. kuid suri maha.

Teine lugu mida tean enda elust oli üks arst, 45a naine. Tema oli ka kuulus oma kaaskodanike seas kui super tervislikkuse eeskuju. Ta kah, ei joonud, ei suitsetanud, tegi tervise sporti, loomulikult oli sale ja sõi valitud tervislikku toitu jne.
Ühel hommikul letud teine surnuna kodust, tehti kindlaks, et süda üles öelnud.
Üks asi on see kas pingutada selle kallal mida tegelikult pole vaja ja rikkuda oma keha asjaga, mida too hoopis vajab ja me võtame selle talt ära, ning piiname tegelikult keha hoopis.
Kuigi see on tunda küll mille järele isu tekib sedakeha vajabki.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mis tolku on õllest?
15. juuni 2009 13:09

Erinevate riikide teadlased üle maailma on aastaid testinud õlle ja veini mõju inimeste tervisele. Uuringutulemusi ja teadlaste arvamusi on küll erinevaid, kuid enim on jõutud üksmeelele selles osas, et mõõdukas koguses õllejoomine aitab vältida mitmeid terviseriske.

Briti teadlased korraldasid uuringu 2500 nais- ja meessoost õllesõbraga vanuses 25 kuni 64 eluaastat. Nimetatud Tšehhis teostatud uuring püüdis leida selgust eelarvamuses, et õllejoojad on tüsedamad kui alkoholi mittetarbijad või veinijoojad. Uuringu tulemused näitasid, et meeste puhul puudub seos tarbitud õlle koguse ja kehakaalu vahel. Naiste puhul täheldati õllejoojatel isegi mõningast kehakaalu alanemist.

Õlu leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine, mis reguleerivad närvisüsteemi ainevahetust, säilitavad naha elastsuse ning aitavad kaasa punavereliblede sünteesile. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 300 - 500 milliliitrist õllest. Vastupidiselt laialtlevinud müüdile on õlu üsna madala kalorsusega jook, milles on umbes sama palju kaloreid kui võrreldavas koguses piimas ja mahlas, aga oluliselt vähem kui veinis või veelgi kangemates alkohoolsetes jookides.

Palju on alkoholi mõju uuritud südamele, vererõhule, luudele, vähi-ja ja diabeedihaiguste tekitajatele. Oluline on siinkohal märkida, et tulemuste mõõtmisel ja järelduste tegemisel on lähtutud asjaolust, et päevane alkoholitarbimise kogus ei ole suurem kui üks-kaks klaasi.

Viimast arvesse võttes on uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholitarbimine võib osadel inimestel aidata ennetada südamehaigusi, insulti ja suhkruhaigust. Siinkohal eristavad teadlased heleda ja tumeda õlle mõju, pidades südamele ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel viimase mõju suuremaks. Uuringud on näidanud, et mõõdukas õllejoomine võib kasulikku mõju avaldada just keskeas naisterahvastele luuhõrenemise vältimiseks. Naisterahvad, kes söövad kaltsiumirohket toitu ja joovad aegajalt väikestes kogustes õlut seisavad harvem silmitsi luuhõrenemisega kui teised nende eakaaslased.

On samuti selge, et õlu on alkohoolne jook ja selle liigtarbimine ei ole inimese tervisele kasulik, vaid võib sellisena olla erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23936277

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kas alkohol on kasulik?
20.06.2009 00:00

Igati sobiv küsimus jaanipäevanumbri teadusartiklile: kas mõõdukas alkoholitarbimine on tervisele tõesti kasulik? Kiire vastus sellele kõlab: ei ole.

Klaas veini päevas kaitseb sapikivide eest». «Pool klaasi veini annab lisaks viis eluaastat.» «Klaas veini teeb naise figuurile head.» Need viimase aja Eesti ajakirjandusest nopitud pealkirjad on vaid mõned näited uudistevoost, mis näib korrigeerivat põlist ettekujutust alkoholist kui vaieldamatust pahest.

Ka ajaleht The New York Times tõdeb, et alkoholi kiitvaid teadusuuringuid valmib viimasel ajal lausa ridamisi. Need kinnitavad entusiastlikult, et mõõdukas tipsutamine pole mitte lihtsalt tore, vaid tuleb südamele kasuks ning aitab ära hoida nii diabeeti kui ka dementsust. Mõned eksperdid on koguni söandanud lagedale tulla joomise soovitamisega – mõõdukas alkoholitarbimine ehk üks drink päevas naise ja kaks mehe kohta olevat tervisliku elustiili lahutamatu koostisosa.

Muna ja kana probleem
Klaaside kõlina sekka kostab siiski ka pessimistlikke hääli. Need osutavad, et ükski arvukaist joomauuringuist pole seni pakkunud veenvaid ja otseseid tõendeid alkoholi tervislikkuse kohta. Tegemist on nimelt järjekordse muna ja kana probleemiga: kas tipsutada armastavad inimesed on keskmisest tervemad tänu alkoholile või kalduvad hea tervisega inimesed lihtsalt just niisugusele alkoholikäitumisele?

Teiseks on tähelepanu juhitud ka võimalusele, et uuringutes halbu tervisenäitajaid esindavad karsklased võivad tegelikult olla endised joodikud, kes on liigjoomisest loobunud alles pärast tervise alkoholiga tuksi keeramist, või vanad inimesed, kelle tervis on niikuinii kehvem kui noortel napsitajatel.

«Mõõdukad alkoholitarvitajad kalduvad kõike õigesti tegema: nad sooritavad füüsilisi harjutusi, nad ei suitseta, nad söövad tervislikult ning joovad mõõdukalt,» lausus Timesile California ülikooli pensioneerunud sotsioloog Kaye Middleton Fillmore, alkoholi kiitvate uuringute kõva kriitik.

«On väga raske lahti harutada, mis on põhjus ja mis tagajärg.»
Kriitikud osutavad vigadele hormoonasendusravi uuringute metodoloogias, millele on valdavalt tuginenud ka senised alkoholiuuringud. Teiseks on mitmed teadusorganisatsioonid vahele jäänud raha vastu võtmisega alkoholitootjatelt.

«Põhiline on see, et siiani pole tehtud ühtegi uuringut mõõduka alkoholitarbimise ja suremuse seostest, mis põhineks teadusuuringute «kullastandardile» – kliiniliste juhtumite juhuslikule valikule, nii nagu seda nõutakse uute ravimite turuletoomisel,» märkis USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse epidemioloog Tim Naimi.

Seetõttu lisavad isegi kõige innukamad teaduslikud topsisõbrad oma väidetele klausli, et alkohol suurendab endiselt rinnavähi ja õnnetusjuhtumite ohtu ning suurtes kogustes tarbides ka maksahaiguste, vähi ja südamehaiguste tõenäosust.

Maksahaigetele keelatud
California kardioloog Arthur L. Klatsky avaldas 1970. aastatel teedrajava uurimuse, milles näitas, et mõõdukad tinistajad sattusid südameatakiga harvemini haiglasse kui täiskarsklased. Ehkki ta kasutas uuringuteks alkoholitootjatelt saadud raha, tuvastas ta ühe teise projekti käigus, et alkohol kasvatab kõrgvererõhktõve riski.

«On väga keeruline anda selles asjas üheplaanilisi sõnumeid, sest üks järeldus ei laiene kõigile aspektidele,» hindab Klatsky olukorda praegu. «Tervishoiu kohta avalikkusele antavad signaalid peaksid olema väga konservatiivsed.

Inimesed, kes ei suuda piirduda ühe-kahe dringiga päevas, ei tohiks üldse juua. Inimesed, kellel on maksahaigus, ei tohiks samuti üldse juua. Teisalt mees, kellel on 50 või 60 aasta vanuses olnud südameatakk ja kes seejärel otsustab loobuda oma igapäevasest veiniklaasist – see mees võiks pigem jätkata mõõduka alkoholitarbijana.»

Ajaleht tõdeb, et tervishoiuvõimude seisukohad on samuti väga vastandlikud. Ameerika südameassotsiatsioon on teatanud, et kellelgi pole mõtet hakata jooma südamehaiguse ennetamiseks. Samas möönab USA tervishoiuministeerium oma soovitustes, et mõõdukates kogustes tarvitades võib alkohol ikkagi olla kasulik.

Siiski näib tõenäolisem, et mitte alkohol ei anna tervist, vaid hoopis hea tervisega inimesed armastavad mõõdukat napsitamist. Määravaks osutub siinjuures inimeste sotsiaalmajanduslik staatus.

Mõõdukad joojad on sageli keskmisest kõrgemal sotsiaalsel positsioonil, neil on suurem sissetulek ja parem tervisekindlustus ning nad harrastavad tervislikke eluviise. Kõik see annab neile hea tervise, kuid tarbitaval alkoholil pole sellega mingit pistmist. Ehk teisisõnu: kehva elujärjega karsklane ei saa oma tervist napsitamise abil kuidagi paremaks muuta.

http://www.tarbija24.ee/?id=133613

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Karsklast kimbutab vaimuhäda rohkem kui napsisõpra

Täiskarsklaste seas esineb depressiooni ja rahutust rohkem kui alkoholi tarvitavate inimeste hulgas, näitab Norra teadlaste värske uuring.

Veelgi enam — vaimuhädasid ei ole neil sagedamini mitte ainult võrreldes mõõdukate trimpajate, vaid lausa kõvade kõridega, kes samuti kannatavad vaimsete probleemide käes, vahendab teadusportaal AlphaGalileo.

Kõige õnnelikumad on uuringu kohaselt inimesed, kes pruugivad keskmiselt kaks klaasitäit veini, pudeli õlut või pitsi kangemat napsi nädalas.

Karsklaste seas esineb rohkem süngeid meeleolusid võibolla seetõttu, et neil on vähem sõpru, pakuvad teadlased.

„See rühm inimesi on ühiskonnaga vähem kohandunud kui teised,” ütleb doktor Eystein Stordal Norra teadus- ja tehnikaülikoolist. „Kui sõbrad saavad kokku, siis on Lääne ühiskonnas kombeks pigem napsi võtta kui mitte võtta.”

Teadlased kinnitavad, et isegi siis, kui valimist arvati välja inimesed, kes olid karsklaseks hakanud alkoholiprobleemide tõttu, jäävad uurimistöö järeldused kehtima.

Ajakirjas Addiction ilmunud uuringus osales ligi 40 000 norralast riigi keskosas asuvast maakonnast. Neil paluti anda ülevaade oma füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pidada kahe nädala jooksul arvet joodud vägijookide kohta.

Täiskarsklaseks pidas end 12 protsenti küsitluses osalenud inimestest — keskmiselt oli nende seas rohkem naisi ja vanureid. Ka muude tervisehädade üle kaebasid nad rohkem kui alkoholi haruharva või keskmiselt tarvitavad inimesed.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/karsklast-kimbutab-vaimuhada-rohkem-kui-napsisopra.d?id=25360165

http://www.tarbija24.ee/?id=160545

sombra · Liitunud: 29 Aug 2006 Postitusi: 172

Uus hullus: ortoreksia ehk liiga tervislik toitumine
* Tiina Jõgeda

Anorektikute ja buliimikute vaevatud perre on lisandumas ortorektikud. Ortoreksia on uus söömishäire ehk vajadus toituda ülitervislikult.

Noarootsi pealinna Pürksi servas elab ökopagulane ja gastronoomiline teisitimõtleja Anatol Sügis (75).

Seitsmekümnendatel, umbes 40aastasena, otsustas toonane Tehnikaülikooli (tollal TPI) teadur - tema ehitatud on paljud seadmed nn Lippmaa instituudis - muuta oma söömisharjumusi, põhjuseks tervis ja ülekaal. Oma ekstreemtoitumissüsteemist andis ta viis aastat tagasi välja vormilt tagasihoidliku, kuid sisult võimsa teose "Edasi tagasi loomlikule ("loomlik" tuleb sõnast loomalik, loomulik ja loominguline - toim.) toidule", millest allakirjutanul oli au saada 365. signeeritud eksemplari omanikuks.

Anatol Sügisel on andunud (ja üha laienev) fänniklubi, kes käib tema elutarkusi kõrva taha panemas. Külainimesed kutsuvad seda maltsakooliks.

Iga jalatäis maad tema hiiglaslikus rohtunud aias annab toitu, sest Anatol ei jäta kasutamata ühtegi taimeosa. Sest maatükk tahab ikka ühepalju harimist, väetamist, kastmist-rohimist! Võtame näiteks maapirni, mille ilusaid kollaseid õisi ta kuivatab, lehti paneb purki ning kartuli moodi juurikad lähevad potti.

Anatol ütleb, et selle taime lehtede ja õite maitse nõuab mõningast harjumist. Miks meile maitsevad porgandid, aga porgandipealsed mitte? Miks nopime põõsast marju, aga krõmpsuvaid lehti mitte? Miks meie keedupotti ei satu võilill, pargiroos ja malts? See on puhas raiskamine, sest ühtki ratsionaalset põhjendust vahetegemiseks pole.

Teeme aias kiire ringkäigu, nopime mõne ploomi, tikri ning alõtša ning suundume rehetarre lunch'ile.

Rõõsade jõuluvanapõskedega Anatol Sügis nimetab meie, tavainimeste söömisharjumusi "ajuinvaliidseks toiduvalikuks": "Sööme väga arulagedalt: kartulit-sousti, palju rasva. Alzheimeri tõve hulka saaks vähendada, kui margariini ja liha söömine lõpetada."

Ja mispoolest on sousti-kartuli söömine normaalsem kui krõbistada karuohakaid ja tammetõrusid?

Mida teie sööte?

Suvel söön rohtu, talvel heina. Kusjuures puulehed on kaks korda toitvamad kui rohttaimed.

Milliste puude lehti tarbite?

Neid, mis pole kibedad. Toidutaimed ei tohi sisaldada tugevaid toimeaineid. Näiteks kaseleht on võrdlemisi vänge. Paremad on vaher, jalakas, künnapuu ja sarapuu. Marjapõõsad kõlbavad samuti. Lammas ka ei ela pelgalt heinaga talve üle, aga kui talle vihta juurde anda, siis elab ilusti.

Miks peaks inimene lamba moodi toituma?

Puulehtedest saab head valku. Kaunviljade valk pole nii täisväärtuslik. Teed kümme sarapuuvihta - ja ongi talveks roheline olemas!

Te liha üldse ei söö?

Linnu ja looma liha on n-ö kaua kasvanud valk, inimesele pole seda vaja. Kui külas pakutakse, siis võin viisakusest ka süüa.

Vahel naabrinaine kostitab mind "tuttava lehma" piimaga. Võtan lonksukese nii koloriidi mõttes, toiduks teda tarvis pole.

Millest teie toidupüramiid koosneb?

Lähtun sellest, et terve taim on söödav. Söön universaaltoitu, milles on kolm komponenti: juurvili, roheline leht (talvel lehehelbed) ja teravili. Kui valku on rohkem vaja, siis söön kaunvilja. Leiba pole vaja, sest puder annab teraviljanormi sama hästi kätte.

Meile serveeritav menüü on selline: ühepajatoit (juurikad - lehed-õied - seemned). Põldohakasalat õunast, porgandist, kurgist, kabatšokist: "Ohakas on väga hea toiduaine, vanad eestlased sõid põldohaka varsi, kui nälg käes oli." Ohakatele võib peale valada rafineerimata rapsiõli.

Remulaad - maitsestatud rapsipasta, milles on naati, maltsa, nõgest, porgandit, sellerit jne. Peale roheline sibul, mesiputk ja aedmajoraan. Parajalt hapu, soolane, vürtsikas. Magustoiduks on halvaa (pähklid, mesi, tammetõrud, kaer jne) - ikka Anatoli enda tehtud.

Kui on selline tunne, et täna tahaks midagi head, mida võtate?

Peotäie marju vast.

Alkoholi pruugite?

Nii koloriidi mõttes ainult.

Rookatuse räästa alla kinnitatud valjuhääldist kaigub Neeme Raua reportaaž New Yorgi põletavast päevaprobleemist, magusamaksu kehtestamisest, mis aitaks võidelda ameeriklaste rasvumisega.

Millal te viimati kommi sõite?

Komm on kõrvetatud suhkur, sel on nii ebameeldiv maitse. Tordi suhtes olen tolerantne, aga parem on taimse toiduga harjunud organismi mitte saastada.

Mis teie lemmiktoit on?

Ei oska nii öelda... Mis on vajalikud, need ka meeldivad. Juurviljadest meeldib maapirn, teraviljadest spelta, kaunviljadest lääts. Rohelistest lehtedest meeldib malva - muskuskassinaeris. See on asi, millel pole erilist maitset, aga on soolebakteritele vajalik.

Anatol kargab taburetilt ja tõmbab näidiseks trepi kõrvalt peotäie muskuskassinaerist.

Kuidas see siis maitseb, kui sel pole maitset?

Lihal pole ka maitset! On ju võimalus maitsestada.

Kas mõni on öelnud, et selline toitumisviis on ebanormaalne?

Ei julge keegi öelda, sest minu süsteemis on raudne loogika.

Millal võiks seda ortoreksiaks nimetada?

Siis, kui toidule kulub liiga palju aega. Aga mul ei kulu - ma käin üks kord aastas poes, et osta soola-pipart. Kuna ma kulutan toidule kümme korda vähem raha, siis on mul leivateenimiseks tarvis kulutada ka kümme korda vähem aega. Ja ma olen paremini elanud, sest ma olen HEAD toitu söönud.

Ravimtaimi vajate?

Toit on ravim ja vastupidi. Siiani pole vajadust ravimitööstuse nuumamiseks tekkinud.

Teil on oma aed nii maal kui ka linnas. Aga mida te Lasnamäe inimesele - betoonkarplastele, nagu te nimetate - soovitate?

Kuivatatud rohelist on igaühel jõukohane kodus hoida. Aedvilja hoidmiseks on, jah, keldrit vaja, betoonkarplane ütleb, et tal on nurgas LCD-telekas, sinna kõrvale viljakott ei sobi.

Anatoli ökopagulus ja tumeroheline elustiil väljenduvad selleski, et tema eluviisi juures ei teki üldse prügi, isegi kirjaklambri jagu mitte. Mõni aasta tagasi püüti tema Nõmme eramule prügiveolepingut kaela määrida, kuid Anatol võitles välja õiguse elada ilma tarbetu prügikontenerita.

"Me peame sundkorras prügi tekitama! Prügimajandust toidavad müüdid; aga kui palju kulutavad suured prügiautod diislit jms. Sa põletad pliidi all puid ja paned natuke plastikaatkotte sekka - midagi halba sellest ei juhtu. Põhiline prügi on pakendid, aga mul ei ole neid! Kui teised peavad tõestama, et nad ei ole kaamelid, siis minul on vastupidi: ma pean tõestama, et ma olen kaamel," kihistab hr Sügis.

Nagu nuimikseriga purustab ta ka toidumüüte: "Suhkrut ei ole moosidesse säilitamiseks vaja, samuti pole oluline jahe hoiukoht. 80 kraadi juures kuumutamine tapab kõik mikroobid, ja purk tuleb hermeetiliselt sulgeda. Suhkur on ainult maitse pärast. Nõude kuumutamine praeahjus on mõttetu. Suhkrut pole moosile peaaegu vajagi, mina panen 50 grammi kilo kohta."

Miks siis pannakse nii palju suhkrut?

Ei tea! Mingid kanaajudega naised kirjutavad kokaraamatuid, sellepärast. Mis toidusse puutub, siis elame müütide rägastikus.

Teraviljakilo tuttava taluniku juures maksab paar krooni, aga poes maksab leivapäts paarkümmend krooni - raiskamine. See raha, mis kulub toiduainetööstuse toetamiseks, jääb mul alles.

Toiduainetööstus on Anatoli vaenlane number üks. Õigemini paistab teda ärritavat see, kuidas töösturid lollide rahvahulkadega manipuleerivad. "Võtame nn tervisemunad, mis on poes tunduvalt kallimad: kanadele söödetakse linaõli, millest 10 protsenti jõuab ka munadesse. Sõna otseses mõttes toodetakse väärtuslikust toiduainest kanasitta!"

Vaenlane number kaks on fitness-tööstus: "Kogu see mõistatamine ja sehkendamine punktide-kalorite ümber on tühi töö ja vaimu närimine!"

Pluusihõlmade lehvides väntab Anatol jalgrattal mööda külavaheteed kaugusse. Murran tee äärest paar sarapuuoksa.

Mis on ortoreksia?

* Kui anoreksia on õpitud isupuudus ja buliimia kontrollimatu õgimise "tasakaalustamine" sundusliku oksendamisega, siis ortorektik tahab end tunda lihtsalt puhta, tervisliku ja naturaalsena. Ja ta peab sõpradele-sugulastele alailma loenguid õigest toitumisest ja kahjulikest toiduainetest.

* Ortorektikud usuvad, et säilitusained on kahjulikud, tööstuslikult toodetud toit on kunstlik ja mahetoit on tingimata parem.

* Kuigi söömishäiretega tegelevate psühhiaatrite aur läheb anorektikute-buliimikute ravile, on juba kümmekond aastat kliinikutes tegeldud ka ortorektikutega.

* Eesti üks parimaid söömishäirete arste, Anu Järv Tartu Ülikooli Kliinikumist ütleb, et seni pole ortoreksiat veel veidruste lahtrist haiguste lahtrisse kantud: "Kuna tegemist on ülekaalukate mõtetega, siis häire on see küll. Häire, mis käib elustiili alla." Mitmesugused äärmuslikud dieedid on otsetee ortoreksiani. Väidetavalt esineb ortorektikute hulgas mehi rohkem kui naisi.

* Termini "ortoreksia" võttis kasutusele Ameerika arst Steven Bratman 1997. aastal. Tema sulest on ilmunud menuk "Health Food Junkies" ("Tervisliku toidu sõltlased").

* Tuleb sõnadest orthos - õige ja orexis - isu.

* Ortorektiku tuvastamiseks võib esitada testküsimusi: kas te hoolite rohkem toidu toimest kui naudingust? Kas teie toitumisharjumus eraldab teid sotsiaalses plaanis teistest?

http://www.ekspress.ee/2009/09/12/eesti-uudised/45113-uus-hullus-ortoreksia-ehk-liiga-tervislik-toitumine

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

ega see arstide poolt normaalseks peetav toitumine nüüd ikka normaalne küll ei ole.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

See vanamees oli üksord telekas ka. Kuid kui ta arsti ja ravi ei vaja siis on see tema jaoks õige elustiil. Just tema jaoks, mis järgijatesse puutub ei pruugi just igaüks end ses valdkonnas päris kodus tunda.
Söömisega on üldse lugu nii, et sellest on kasu siis kui sa suudad ennast piisvalt tunda mida täpselt vajad. Enamus ei tunne seda ja siis on kas liigsöömine, alatoitumine, vale toitumine, prahi sisse söömine või liigse rasva sisse söömine. Niisama on ka arstide soovitused, mis ei pea alati õiged olema sest nemad lähtuvad koolis omandatud jäikadest teadmisest. Aga üldjuhul kui see vaimselt targemaks ei tee, siis pole vahet mida sööd ja enamasti toit pole vaimse tarkuse allikas, kuigi seda püütakse endale mõnikord nii sisendada teatud valdkondades. Vaimne teadlikkus tuleb ikka vaimust ja seda ei tooda toitumine.

säga · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 310

sellega 100 nõus, et vaimsus ei lähtu toidust.
aga kui tervisehädad vaevavad, milleks piinelda, võiks toidusedeli üle vaadata küll ja vajadusel katsetada.
_________________
Закрой за мной дверь

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tevisehädaga tulebki vaadata mis sobib nii söögilt kui joogilt ja vajadusel nii arsti külasatda kui rohte võtta, kui liha on haige siis tuleb seda aidata. Kui vanamees on sellise eluga terve siis lasku käia oma sellise toiduga, mõni võib sellise jänese söögiga aga hoopis haigeks jääda, seda peab ütlema sisetunne, mis tundub õige parasjagu. Inimestel see sisetunne alati ei tööta just 100% siis ka ära ei tunne mis enda puhul vajalik/õige on. Teiste järgimine seepärast on kahtlane asi, teise keha ei ole minu keha ja ei pruugi ka samamoodi funktsioneerida ja samas vaimus edasi.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Alkohol teeb mehe südamele head
20. november 2009 14:24

Iga päev alkoholi pruukivatel meestel on ligi kolmandiku võrra väiksem risk haigestuda stenokardiasse või südame isheemiatõppe, selgub Hispaania meeste hulgas läbi viidud pikaajalisest uuringust.

Uurimust viidi läbi kümnendi vältel enam kui 41 000 mehe ja naise peal vanuses 29-69 eluaastat. Nende tervislikku seisundit ja elustiili hinnati Euroopa vähiuuringu raames, vahendab AFP.

Uurimuse vältel leidis aset 609 südamerabandust ja muud “stenokardilist sündmust” (ingl coronary event), neist 481 meestel ja 128 naistel.

Nii mõõdukate, suurte kui ka väga suurte alkoholikoguste tarvitajatel meestel oli ometi väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui mittejoojatel.

Neil, kes lahterdati endisteks joojateks, oli risk 10 protsenti väiksem; neil, kes jõid vähe (0,5 grammi alkoholi päevas) oli risk 35 protsenti väiksem; mõõdukatel joojate (5-30 g päevas) südamehaiguse risk oli 54 protsenti väiksem ning suurte (30-90 g päevas) ja väga suurte (üle 90 g päevas) koguste joojatel poole väiksem.

Võrdluseks: 285 ml klaas 4,9% alkoholisisaldusega õlut annab 11 grammi ning 180 ml klaas 12% alkoholisisaldusega veini 17,06 grammi alkoholi.

Ka naistele mõjus alkoholi manustamine positiivselt, kuid mõju ei olnud statistiliselt oluline. Selle põhjuseks võis olla “stenokardiliste sündmuste” väiksem osakaal rühmas.

Pruugitava alkoholi tüüp südamehaiguste vastu kaitsmise määrale mõju ei avaldanud.

Suurbritannia arstiteadusliku liidu BMA ajakirjas Heart avaldatud uurimus heidab valgust olukorrale Hispaanias, mis on maailmas kolmas õlle ja veini tootja ning alkoholi tarbimiselt elaniku kohta maailmas kuues. Samas on hispaanlaste suremus südamerabandustesse üks väiksemaid maailmas.

Nende tähelepanu, kes peaksid nüüd soovima järeldada, et kõva kärakapanemine tervisele kasu toob, juhivad teadustöö autorid alkoholi kuritarvitamise paljudele ohtudele nagu varajane surm ja invaliidsus.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO hinnangul on neist 6,7 miljardist Maa elanikust, kes regulaarselt alkoholi tarvitavad, enam kui 76 miljonil seetõttu kehv tervis, hoiatab uurimus.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/alkohol-teeb-meeste-sudamele-head.d?id=27053407

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tehisliha jõuab poeletile viie aasta pärast
30. november 2009 14:01

Välisajakirjanduse teateil õnnestus teadlastel esmakordselt kasvatada nn katseklaasiliha.

Hollandi uurijad tegid valmis midagi, mis meenutab välimuselt vettinud sealiha, ning uurivad nüüd, kuidas lihaskoe omadusi sellisel moel parandada, et inimesed oleksid kunagi tulevikus valmis nende toodet ka sööma, vahendab The Daily Telegraph.

Keegi pole veel julgenud teadussaavutust mekkida, kuid üldiselt eeldatakse, et tehislihatooted jõuavad turule järgmise viie aasta jooksul.

Taimetoitlaste organisatsioonid reageerisid uudisele positiivsetelt, osutades, et kuni liha ei pärine surnud looma kere küljest, pole neil selle tarvitamisele mingeid eetilisi vastuväiteid.

“See, mida meil praeguseks hetkeks valmistada on õnnestunud, meenutab kärbunud lihaskude. Peame leidma mooduseid selle parendamiseks treenimise või venitamise kaudu, aga küll me sellega hakkama saame,” ütleb Eindhoveni ülikooli füsioloogiaprofessor Mark Post.

„Toode on keskkonnasõbralik ning kahandab loomade kannatusi. Kui selle tekstuur ja maitse on sama, mis lihal, hakatakse seda ostma küll. Saaksime võtta liha ühelt loomalt ja toota selle baasil sama palju liha, kui varem andsid miljon looma.”

Teadlased võtsid elusa sea lihasest rakuproove ja paigutasid need muudest loomsetest saadustest valmistatud “puljongisse”, kus rakud paljunesid ja moodustasid lihaskoe. Teadlased on veendunud, et kui neil vaid õnnestub kunstliha kuidagi treenida, saab sellest valmistada korraliku praekarbonaadi.

Projekti toetavad Hollandi valitsus ja vorstikontsern. Sellele eelnes tehislike kalafileede konstrueerimine kuldkala lihaskoest võetud proovide baasil.

Laboriliha kasutuselevõtt kahandaks elusloomade põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioone. Aastaks 2050 ennustatakse liha- ja piimatoodete tarbimise kahekordistumist. Praegu moodustab kariloomadest pärinev metaan 18% kogu maailma kasvuhoonegaasidest.

Loomaõiguslaste rühmitus PETA kommenteerib: “Meie seisukoht on, et kui liha ei pärine enam surnud looma küljest, pole see eetiliseks probleemiks.”

Suurbritannia taimetoitlaste liidu esindaja sõnul on oluline küsimus, kuidas garanteerida, et toode on valmistatud kunstlihast, mitte tapetud loomast: „Seda oleks väga keeruline märgistada ja tuvastada sellisel moel, mida rahvas võiks usaldada.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/tehisliha-jouab-poeletile-viie-aasta-parast.d?id=27253167

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mage toit südant ei kaitse

Puuduvad veenvad tõendid, et keedusoola tarbimise piiramine vähendaks südame-veresoonkonna tõbedesse haigestumist ja suremust.

Soola tarbimise ja südamehaiguste esinemise vahel pole siiani näidatud veenvat seost, leidsid Suurbritannia Exeteri ülikooli uurijad, kes koostasid põhjaliku seitset varasemat selleteemalist uuringut käsitleva metaanalüüsi, mis ilmus ajakirjas American Journal of Hypertension.

Keedusoola hulga vähendamine toidus alandas kirjanduse põhjal küll veidi vererõhku, kuid polnud piisavalt tõendeid, et see vähendaks südamehaigustesse suremist.

Inimese keha vajab naatriumkloriidi närvide talitlemiseks ja keha keemilise tasakaalu säilitamiseks. Toitumisteadlased peavad keedusoola rohket tarvitamist südamehaiguste riskifaktoriks. Mitmete riikide ametlikud tervisenõuanded sisaldavad juhiseid, kuidas igapäevases toidus soolasisaldust vähendada. Ka Eestis korraldas Tervise Arengu Instituut teavituskampaania, kus soovitati päevast keedusoolakogust langetada 5 grammini.

Sama päevast soolakogust soovitab Maailma Tervishoiuorganisatsioon, kuid paljudes arenenud riikides tarbivad inimesed päevas soola vähemalt kaks korda nii palju.

Paraku napib teaduslikke tõendeid, et soola vähendamist soovitavate nõuannete järgi talitamine vererõhule ja südamele hästi mõjuks. Just see ajendas Exeteri ülikooli uurijat Rod Taylorit tegema kokkuvõtet soola ja südant puudutavate meditsiiniuuringute kohta. Taylor kogus koos kaasautoritega kokku artiklid, mis käsitlesid vähese keedusoolaga toidusedeli mõju südamehaigustesse jäämisele ning sellest põhjustatud suremusele täiskasvanutel hulgas. Uuringud käsitlesid inimesi, kel oli normaalne või kõrgenenud vererõhk või haige süda.

Kokku leidsid leidsid teadlased 2600 urringu seast ainult seitse, mis vastasid rangetele statististilistele nõuetele.
Vähem soola tarvitavate inimeste vererõhk langes, kuid üsna vähe – normaalse vererõhuga inimestel keskmiselt 1 mm/Hg ja kõrge vererõhuga inimestel 2-4 mm/Hg.

Ei ilmnenud olulist statistilist erinevust nende vahel, kes olid oma menüüs soola osatähtsust kärpinud ja nendel, kes polnud seda teinud. Kõikide uuringute tulemuste koondamisel ei suudetud tõestada, et toidu naatriumisisaldus suremust olulisel määral mõjutaks.
Südamehaigeid käsitles vaid üks uuring ja selle tulemuste kohaselt madala soolasisaldusega dieedile läinud inimeste seas suremus hoopis tõusis.

“Kui see on tõsi, siis lükkab see ümber kõik praegu kehtivad tervisekäitumise suunised. Soomes on saavutanud soola tarbimise vähendamise teel inimestel vererõhu langus 10 mm/Hg, samas ülekaalulisus ja alkoholi tarbimine on suurenenud,” ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa.

Tema sõnul on metaanalüüside tulemused andnud varemgi veidrad tulemusi, mis on hiljem tulnud ümber lükata.
“See, et soola liigtarbimine tõstab vererõhku on füsioloogiline: soola tõttu hoiab organism vett kinni, selle tulemusel tõuseb vere maht, mille tagajärjel tõuseb vererõhk,” ütles ta.

http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/mage_toit_sudant_ei_kaitse_/

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kohvist

http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/joo-julgelt-kohvi.d?id=67636800