Kummalisi kogemusi elust endast

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Mõistusega ainult ei saa ega teegi midagi, see on vaid üks vahend asjade kalkuleerimisel, et kaos ei vallutaks teadvust inimesel just. Aga on intuitsioon, mis tungib sügavamat tajuma, sellest enam on juba inimsuse tajust kaugemale ja laiemale, mid jah tavamõistuega ei hooma kuidagi. Praht aga kisub kõrvale.

kaheksa · Liitunud: 12 Mai 2008 Postitusi: 186

tom · Liitunud: 26 Sept 2006 Postitusi: 326

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

Rutiini all olev energia hulk võib ju suur olla, aga kuhu sa siis tahaks selle suunata või mille nimel energiat säästa?

Mul on ka palju "mõttetuid" harjumusi, aga mul pole nende asemele midagi panna.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kes Castanedat lugend ja mingeid järeldusi teinud miks nõiad käskisid kokkuvõtteid teha ja minevikust ning üldse sisemisest pahnast lahti saada, mille all energia kinni on siis selleks et laitmatuks saada ja kui aeg siit minna, siis teadvus ellu jääb ka kehatult.
See asi on aga suhteline inimestele, kes ja kas seda tahab, kuhu siis satub, kas tahab sattuda, enamsti siis teistsugusesse ja palju teadlikkumasse tajumaailma jms.
Põhirõhk oli nõidadel teadvuse iseseisev ellujäämine ja seepärast hangiti kõikjalt kinnijäävate asjade alt energia tagasi. Kui aga tahta siinilmas inimesena elada siis jah isegi pole mõtet end vabastada aga samas on see õige küll et rämpsu alt vabanenud energia ka tervendab.

Kuid teatud ajal võib ka näiliselt haigemaks jääda kui asi edasi liigub siis tirib see energia ka varjatud vead lagedale mida muidu endal ei tea olevatki ja võitlus asub ka neid lammutama.
Kuna see võib pikki aastaid võtta, siis tavaliselt pahna all kinni olev teadvus seda kaua teha ei viitsi. Teatud etapi lõppedes algab uus ja asi võib võtta kehva pöörde eriti inimlikkuse jaoks.
Tolteekide sõjamehed, sõdisid iseendaga praktiliselt eluaeg et saavutada sisemine puhtus ja laitmatus, teadvuse ellujäämiseks. Selles võitluses pole mingeid eelistusi mida alles jätta siinpoolsest, sest sinna ei lähe nagunii midagi üle mis on kaduv.
Aga inimestel on ikka minevikus häid ja halbu asju mida väärtustatakse ja ka olevikus, niiet kes ikka tahaks oma teatud sodist niiväga lahti lasta Cool

.
DJ hinnagul on väärtus vaid selles mis viib inimese siit tasandist välja ka lood mis on sellega kasvõi juhuslikult seotud on juba väärtus.

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Kui see vana armastuslugu on seotud ka olevikuga, et see on olemas praeguses ka aga ise kuidagi lahus sellest jms, siis see naljalt ei lahku, aga kui tegu on ainult minevikus olnuga ja olevik on sootuks teine, siis on tegu sellega mis nagunii läind, kas tassime seda kaasas või mitte aga see on asi mida pole enam olemas, seega mõttetu koorem, mis seob või võtab energiat ilmaasjata.

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

Nii ja naa, mingis mõttes pole ja mingis teises mõttes nagu on. Saaks mingi kinnituse, et midagi pole ja ei saa kunagi olema, siis oleks kerge minna lasta.

Nõme küll see inimpsüühika, et laseb niimoodi sisse mässida ennast.

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Siis on ka seos ja minevik tagatassitav. Kui tahta kindlalt lahti saada, tuleb teha endas ka kindel otsus, et see muutuks taotluseks. Kui asi on ebaselge ja ise otsust ei tee võib see jääda kauaks nii. Ebamäärastel asjadel on kasulik endas selgus saada, kas siis üks ehk teine valik.

Mammu · Liitunud: 6 Okt 2006 Postitusi: 189

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Tahtmine on enda teha, seda ei saa keegi määrata kui vaid ise. Seepärast on ka kõik enda valikud, kas tahta, loobuda, olla tühjuses või mitte, eksisteerida ilma kehata või mitte. Reegleid pole ,vaid enda valikud, saatus on enda kätes. Küsimus on võimaluste valikus ja võimalusi on palju.

Mammu · Liitunud: 6 Okt 2006 Postitusi: 189

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

See väike unistus on nagu mingi tugi tuleviku suhtes. Kui ma sellest loobun, siis pole midagi "käegakatsutavat" seal ootamas. Võib-olla see oleks vabastav, ei tea, vaatame kui õnnestub see välja juurida endast.

Mammu · Liitunud: 6 Okt 2006 Postitusi: 189

jupstykk · Liitunud: 27 Märts 2010 Postitusi: 59

Tulevik võib uppi lennata, kui tahab, siis vabaneks sellest kujutlusest. Aga see kujutlus pole üldse võimatu ja võib-olla häirib mu elutegevust.

Midagi toredat ja õnnelikustegevat, hmmm, võib-olla kui ufod võtaks mind kaasa ja näitaks mulle midagi huvitavat, see rahuldaks mind mõneks ajaks (kui ma hirmukrampe ei saa).

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Plaanisin kalale minna. Otsustasin, et lähen rattaga ( jõgi lähedal, ca7km). Kuna isa oli autoga sõidus ja teadsin, et ta tuleb mõne tunni jooksul koju, tekkis idee, et tagasitulles, kui ta jõest mööda sõidab, võiks ta mu peale võtta ja ratta saab panna pagasnikusse. Helistasin isale, aga tal oli telefon levist väljas. Otsustasin siis, et kuna ilm on siiski ilus sõidan tagasi ka. Ei saanud aru, miks üldse lihtsamat teed minna tahtsin. Võtsin õnge ja hakkasin sõitma. Sõites mõtlesin, et jätan selle oma sisemise jõu otsustada, kas isa näeb mind kala püüdmas või ei. Kuna plaanisin ka silla all püüda, oli võimalus, et ta sõidab just sellel ajal mööda kui ma seal olen.
Jõudsin kohale ja asusin kala jahtima. Olin silla all, silla peal ja vahel ka kaugemal põõsastikus kust polnud võimalik mind märgata. Ei muretsenud väga selle üle kas isa on juba mööda sõitnud või ei. Tegelikult olin ma juba loobunud õnnestumisest, arvasin, et ta sõitis/sõidab mööda kindlasti sellel ajal kui ma silla all või põõsastes olen.Vahepeal siiski mõtlesin, et kui isa peaks tulema sellel ajal, kui püük aktiivsemaks läheb, et siis ütlen talle, et ta ootaks umbes 10 minutit(kuigi jällegi ei hakanud ma muretsema, nagu tean,et varem on juhtunud).
Tükk aega juba seal olnud, otsustasin veel enne tagasisõitu silla peale minna. Püüdsin veel mõnda aega ja hakkasin siis end tagasi teele sättima. Panin õnge kokku, asjad kotti, sättisin kaelaräti ilusti ümber kaela, tõmbasin pusa luku kinni. Kui olin täielikult valmis startima, vaatasin üle õla selja taha, kui kaugel järgmine auto on( autod sõidavad seal üsna tihedalt). Nii kui ma üle õla vaatasin, nägin isa autot tulemas, minust 50m kaugusel. Viipasin käega ja ta peatus. Kuigi auto peale ma siiski ei läinud, sain õngeridva siiski temaga saata ja tagasisõit oli sellevõrra mõnusam Smile

geko · Liitunud: 30 Jan 2010 Postitusi: 239

aga kalad, kuhu sa need panid? Razz

_________________
"minuga on kõik korras, kõik korras, kuigi mulle tundub, et ma vist suren ära" (Sid, Jääaeg)

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Tookord kaasavõtmiseks midagi ei saanud (:

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Mul üks päris veider juhus oli nii:
Jalutasin Hiiumaal rannas,olin teel lemmik kohaliku lebotamis paiga poole.
Järsku vaatan rästik adru vahel ja sisiseb mu peale.Hakkasin rääkima temaga.
Rääkisin pikalt ja põhjalikult sellest,et ma ei taha talle halba,aga minu liigikaaslaste vastu tasub alati jah ettevaatlik olla,et ei tea kunagi millal nad halba võivad tahta.Kuidagi tekkis selline ühtsuse tunne,rästik rahunes ka,ja tundus nagu ta oleks huviga mind kuulanud.
Mingiaeg läksin siis oma lemmik kohta kadakate vahele kus asub löökauk,ei tea kas pommiauk,või kosmilist päritolu.Igaljuhul kusagil 3-4 ruutmeetrit lai ja ilus ümmargune.Koorisin riided maha ja asusin päikest võtma,ja õlut libistama.
Mõne ajapärast vaatan kadakate vahelt tuleb rästik(Ei tea kas seesama,või keegi teine,eriti neil vahet teha ei oska,suurus oli aga sama).
Roomab mu juurde ja pistab oma pea rahulikult mu välljasirutatud koibade peale.Nõnda ta seal rahulikult oma veidi aega oli(eitea minut või nii) ja siis roomas edasi teiselepoole kadakatesse.Tundus,et tema ei kartnud ja ega mina ka mitte.

Seesama kirjeldas ennem kuidas ta nägi,et pilved hakkasid ühte punkti kokku jooksma.
Mul oli vastupidi.Pilves ilmaga järsku täpselt keset taevast tekkis pragu.Ja siis nad hakkasid mõlemad pooled üksteisest eemalduma,ja päike tuli kohe välja sealt prao vahelt.Pikka aega oli vist hall ja sünge olnud ja tuju tõusis kohe sooja kevadise päikese peale.

seesama · Site Admin Liitunud: 25 Aug 2006 Postitusi: 755

Kahe erineva, kuid piisavalt mõistliku olendi kohtumine. Mõistlikkuse ilming elus ja endas. Päris hea Smile

.

Mõistlikkus on ka Vaimsuse suunas kujunemiseks oluline tingimus, kui seda ei ilmne, on mõistuse osa nõrgaks jäänud intuitsiooni ja taju kõrval ning siis ei saada Vaimsuses edasi.
_________________
"Minu öeldu on vaid vihje, kuni sellele leidub reaalne vaste elus ja iseendas !!!"

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Pole küll minu lugu aga kummaline siiski...

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Eile olin glehni lossis,ja kui vaatasin seda kotkast mis sinna torni üles pandi,siis järsku plahvatas.
Kotkas kui sümbol,mul Hiiumaal pidevalt nad ülikõrgel paaris lendlevad üle maja.
Täielikult vabad,looduses toiduahela tipud,mitte miski neid ei sega,taeva valitsejad jne.
Kuidagi nagu koitis ja mõistsin miks need olendid indiaanlastele pühad olid ja miks üldse CC kotkas sisse toodud on.
See nagu inimesele täiesti vastupidine,vaba,iseseisev,vaikne,abstraktne.
Võibolla CC oligi mõeldud kotkast ja sellest möödapääsemist kui inimeses kõik see saast hävitada ja saada selliseks kui kotkas,ja siis pääseb ka edasi kaugemale Rolling Eyes

See oli selline uitmõte,aga kummaline sündmus oli küll,kui järsku kohale jõudis kõik.ja ega ma kõike ei oska kirjeldada kah sest kõik tuli ja nüüd on unustus tekkinud jne Surprised

vaatleja · Site Admin Liitunud: 26 Aug 2006 Postitusi: 2280

Täiesti õige plahvatus. See pole vaid uitmõte, vaid taipamine, sellised ongi taipamised.
Tolteekide sõjamehe tee laitmatuseni on see, kui enda Tonali laud täiesti tühjaks teha sisemisest saastast. Ja lõpuks on Sõjamehe laitmatus nagu Kotka korraldus, sõjamehe korraldus on ka Kotka korraldus, seega ei ole ta neelatav Kotka poolt.
Kotkas ei neela iseennast, küll aga teadvusi, mis on täis prahti ja sellest kinni rippumist, pidamaks prahti väärtuseks, siis ei ole elu, vaid neelamine.
Kotkas on sümbol puhtast vabadusest. Inimene kes ripub aga kaduva väärtustamise küljes kogu teadvusega ei ole Kotkaga ühesugune, tema korraldused ei ole Kotka korraldused, seega kaduv ja alla neelatav.

Kaspar · Liitunud: 22 Märts 2010 Postitusi: 261

Mõned päevad tagasi kui rahulikult magasin,siis nägin unenägu mingist naisest.
Kuidagi järsku hakkas informatsiooni voolama kes ta on,sain teada,et ta on laulja hipide ajastust 60-70 nendatelt.Nimi oli Janis Joplin,ja tal oli probleeme psühhedeelikumidega ja muude ainetega.
Polnud elusees sellisest inimesest kuulnud,ega ei teadnud tast midagi.
Ärgates hommikul guugeldasin ja põmm,ongi selline naine olemas olnud.
Piltide järgi ei osanud täpselt öelda kas sama,sest hommikul nägu väga ei mäletanud,aga oli selline hipilik küll nagu piltidel,ja tarbis tõesti kõvasti aineid millesse lõpuks ka suri 27 aastasena.
Veider oli see igaljuhul,võibolla kunagi olen tast kuskilt miskit kuulnud,aga ei mäleta ja alateadvus kuidagi tõi esile tolle naise..eitea.

Kuulasin ta lugusid kah,ja kuigi eriti selline stiil ei istu siis peaks ütlema,et päris võrratu hääl oli tal küll
Smile

http://www.youtube.com/watch?v=iJb7cBfrxbo

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Üks huvitav juhtumine.

Olin oma lapsepõlve elurajoonist juba ca aasta aega eemal olnud ja sattusin sinna siis uuesti. Jalutasin koeraga mööda tuttavat kõnniteed. Vaatasin ümbrust ja mõtlesin selleüle kuidas kunagi sai siin ringi käidud ja tunnetasin tuttavaid tundeid. Vaatasin kuidas koer huviga ümbrust nuusib.
Kõndisin tasapisi ja mõtlesin, et sõbral on ka auto ja ta võib siit ju mööda sõita. Tõstsin pea ja pilk haakus esimese vastutuleva auto külge, vaatasin seda, sinna sisse. Ja seal istus seesama sõber, naeratas ja lehvitas mulle. Sellega kaasnes ka imelik tunne. Kuna seejuhtus mõnda aega tagasi, ei oska seda enam meenutada.

Aga tegelikult ei teadnud ma kas sõbral sellel aja hetkel üldse enam auto on ja ma isegi ei teadnud mis marki auto tal olla võib. Kuid kui see tunne tuli ja pea tõstsin, oli ta seal.

JärgmineNihe · Liitunud: 23 Nov 2009 Postitusi: 91

Veel üks meenutus.

Oli talv,olin koeraga ja sõbrannaga väljas.Oli pime talveõhtu ja viibisime külmunud põllul. Suitsetasime ja rääkisime niisama. Sõbranna hakkas koeraga mängima. Võtsin pakist sigareti.Tuli tunne ja ma teadsin ilma ühegi kahtlusvarjuta, et ma suudan seda. Viskasin sigareti keereldes õhku, vaatasin kuidas see lendab kõrgele ja keerleb. Jälgisin kuidas see langeb ja püüdsin selle ideaalselt huulte vahele. Läitsin sigaretile tule otsa ja naeratus tulu näole. Vaatasin sõbranna poole, neil oli koeraga lõbus...ta ei märganud midagi.

Igatahes olin tooaeg vahetevahel proovinud suitsu "suhu visata" aga mingit oskust mul ei olnud.